OT-M kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse tegevusele ja 09.05.2016 otsusele täiteasjas nr 022/2016/1921
Vaidlustatud lahend
Harju Maakohtu 15.06.2016 määrus menetlusse võtmisest keeldumiseks
avalduse
Kaebuse esitaja ja kaebuse OT-M määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad Menetluse liik
ja
nende Avaldaja (võlgnik): OT-M (ik XXXXXXXXXX) Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 15.06.2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemise kulud jätta kaebuse esitaja kanda.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.19.05.2016 esitas OT-M (avaldaja/võlgnik) Harju Maakohtusse kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse (puudutatud isik/kohtutäitur) tegevusele ja 09.05.2016 otsusele täiteasjas nr 022/2016/1921. Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-13-50340 avaldaja 24.10.2013 avaldus avaldaja ja HM (sissenõudja) abielust XX.XX.XXXX sündinud MM (laps) suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale lapse viibimiskoha suhtes ainuotsustusõiguse üleandmiseks ning lapse ja vanema suhtluskorra määramiseks ning puudutatud isiku vastuavaldus suhtluskorra määramiseks. Harju Maakohus 28.03.2014 otsusega lõpetas maakohtus ühise hooldusõiguse lapse suhtes osaliselt, andis lapse viibimiskoha otsustusõiguse üle lapse emale ja määras lapse ja isa suhtluskorra. Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2014 otsusega jäi suhtluskorda käsitlev maakohtu otsuse osa muutmata ja lapse ema apellatsioonkaebus selles osas rahuldamata.
Harju Maakohus kinnitas 25.03.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-919 kokkuleppe lapse isa poolt lepitusmenetluse algatamise nõudes. 4.12.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-9683 tunnistas maakohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja suunas lapsevanemad perelepitaja juurde. Kohus hoiatas avaldajat (lapse ema), et kui ta ei täida Harju Maakohtu 28.03.2014 otsusega kehtestatud suhtluskorra nõudeid ja Harju Maakohtu 25.03.2015 määruses tehtud suhtlemiskorda puudutavaid muudatusi, võib kohtutäitur sissenõudja (lapse isa) avalduse ja tsiviilasja nr 2-15-9683 määruse alusel alustada täitemenetlust ning teha täitetoiminguid lapsega suhtlemise võimaldamiseks või teha kohtule ettepaneku avaldaja (lapse ema) trahvimiseks. Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus algatas HM 11.04.2016 täitmisavalduse alusel täiteasjas nr 022/2016/1921 täitemenetluse avaldaja suhtes kohtulahendiga kehtestatud suhtlemiskorra täitmiseks. Täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 04.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-9683 (tlk 55-58). 22.04.2016 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale (tlk 67-73). Avaldaja leidis, et kohtutäitur rikkus oma tööülesandeid ja täitemenetluse algatamine oli seadusega vastuolus. Kohtutäitur on kohustatud täitemenetluse lõpetama, kuna täitemenetlus ei arvesta lapse õigustega ja lapse isa ei soovi lapsega suhelda. Kohtutäituri otsus
2.Kohtutäitur jättis 09.05.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt kehtib täitemenetluses formaliseeritusse printsiip ja täituril ei olnud õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust, selles märgitud suhtluskorra kokkulepet ega anda hinnangut poolte tegevusele enne täitemenetluse alustamist. Sissenõudja poolt esitatud täitmisavaldus ja täitedokument, milleks oli Harju Maakohtu 04.12.2015 määrus, mis kuulus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 alusel täitedokumentide loetellu, vastasid formaalselt seaduse nõuetele. Maakohus pidi hindama enne kohtulahendi tegemist poolte väiteid ja seisukohti, jõudma järeldusele, et kehtestatud kord kehtib ja kuulub täitmisele ning selle täitmine ei ole vastuolus lapse huvidega. Kohtutäitur saab vaid fikseerida, kas kohtulahendites kehtestatud suhtluskorda täidetakse ja kui ei, siis kelle poolt ja millisel põhjusel. Kohtutäitur ei ole peale täitmisteate kättetoimetamise teinud ühtki toimingut. Kohtutäitur peab ennatlikuks ja kohatuks kaebuse väiteid, mille kohaselt on ta võtnud täitmisele ebaseadusliku kohtulahendi, tekitades lapsele sellega stressi ja aidanud kaasa lapse tervisliku seisundi halvenemisele või et täitemenetluse läbiviimisel ei ole arvestanud lapse õigustega. Otsuse põhjendustel ei esine praegusel ajal TMS §-s 48 sätestatud täitemenetluse lõpetamise aluseid. Kohtutäitur selgitas, et kui kohustatud isik arvab, et sundtäitmine on tema suhtes lubamatu, on võlgnikul õigus esitada kohtusse taotlus kohtulahendiga kehtestatud suhtluskorra muutmiseks. Maakohus on pädev hindama ja otsustama, kas suhtluskord vastab perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 mõttes lapse huvidele. Avaldaja kaebus
3.19.05.2016 kaebuses ja 06.06.2016 täpsustuses palus avaldaja kohtutäituri otsus ja täitemenetluse alustamisega seotud toimingud tühistada ning täitemenetlus lõpetada. Puudutatud isik ei täida kohtulahendeid. Kohtutäitur ei arvesta lapse huvidega, kes ei soovi isaga suhelda. Kohtutäitur ei ole lapse arvamusega arvestanud. Õiguskantsler on avaldanud, et
lapsel on õigus eraelule, mida ei või kahjustada meelevaldse või ebaseadusliku sekkumisega, riivates lapse au, väärikust, kiindumusi ja head mainet. Lapsel on õigus keelduda lahuselava vanemaga suhtlemisest. Lapse sundimine kohtuma vanemaga, kelle ees on lapsel hirm, rikub lapse õigusi. Vanema suhtlusõigusest ei saa tekitada lapsele suhtlemise kohustust. Avaldaja teab, et lapsel on põhjendatud hirm ja soovimatus isaga suhelda. Kohtutäituri selgitus, mille kohaselt avaldajal on võimalik uue suhtluskorra määramiseks või olemasoleva muutmiseks pöörduda uuesti maakohtusse, on asjakohatu, sest avaldajal puuduvad selleks rahalised vahendid. Kohtuvaidlus võib kesta kaua ja olla kulukas. Täitemenetlus on piiratud dispositiivsusega ja kohtutäitur peab arvestama üldise vabadusõiguse kui inimväärikuse kõige elementaarsema väljendusega. Kohtutäituril ei ole õigust määrata sunniraha, sest avaldaja ei ole takistanud kohtulahendite täitmist. Avaldaja ei vastuta selle eest, et laps ei soovi isaga suhelda. Lisaks ei tule isa ise lapsega kohtuma, ei osale lapse sünnipäevadel ega tule last vaatama, kui laps on haiglas. Tegelikult ei täida lapse isa suhtluskorda. Avaldaja taotleb kohtutäituri otsuste tühistamist ja täitemenetluse lõpetamist. Kohtutäitur alustas täitemenetlust, kuid ei tutvunud tegeliku olukorraga. Lapse isa käitus pahatahtlikult, kui nõudis kohtumääruse täitmist ja täitemenetluse alustamist, soovides lapsega suhelda. Maakohtu määrus
4.15.06.2016 määrusega keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd avaldusega ei ole avaldaja taotlevat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Määruse kohaselt kohus märkis, et kohus saab kaebuse läbi vaadata üksnes avaldaja esialgsest kaebusest lähtuvalt, s.t kohus peab lähtuma konkreetselt kaebuses esitatud nõuetest ning analüüsima kohtutäituri otsuse seaduslikkust. Lapsega suhtlemist reguleeriva määruse täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks võib täitemenetlust algatada üksnes sellise määruse alusel, millega kohus on lepitusmenetluse ebaõnnestumise järel määranud, milliseid sunnivahendeid tohib rakendada. Avaldaja ei ole esile toonud, et puudub kehtiv TsMS § 563 lg 8 nõuetele vastav täitedokument ja avaldus selle täitedokumendi sundtäitmiseks. Täitemenetlus on algatatud jõustunud kohtulahendi täitmiseks seaduslikult. Kohus selgitas, et kohtutäitur ei ole teiseks õigusmõistvaks organiks ning ta ei saa teostada järelevalvefunktsiooni kohtulahendi seaduslikkuse üle. Avaldaja avaldus puudutas pigem täitedokumendis dokumenteeritud kohustusi ning sissenõudja mitte kohtutäituri tegevust. Avaldaja soovib kõrvaldada kaebusega täitedokumendist tuleneva nõude sundtäitmist põhjendusel, et laps ei soovi isaga kohtuda vaatamata sellele, et lapse ema loob selleks kõik eeldused. Sellisel puhul on õigeks õiguskaitsevahendiks PKS § 143 lg 3 kohane avaldus kohtule, mitte kaebus kohtutäituri tegevuse peale. PKS § 143 lg 3 järgi võib kohus lapse huvides piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamine või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. Kohus selgitas, et kui avaldaja leidis, et varasem suhtluskorra määrus ei ole täidetav, sest selle täitmine ei tagaks parimal viisil lapse ja teiste poolte huve, tuleks määrata kindlaks uus lapse ja lahuselava vanema vaheline suhtluskord selgitades välja, milline lahendus arvestaks eeskätt lapse, aga ka teiste poolte huve maksimaalsel võimalikul määral. Seega tuleb kohtu- mitte täitemenetluse raames välja
selgitada, milline suhtlemise kord on lapse huvides parim. Kohus ei saa sunniraha määramise hoiatust tühistada, kuivõrd ei ole tegemist täituri otsusega. Alles siis, kui kohtutäitur määrab kohustatud isikule sunniraha, saab selle otsuse peale esitada kaebuse TMS sätestatud korras. Kohtupraktikas on leitud, et kohtutäitur võib vanema ja lapse suhtlemist reguleerivat kohtulahendit täites määrata lapsega koos elavale vanemale sunniraha, kui vanem takistab kohtulahendi sundtäitmist, s.o takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil suhelda. Seetõttu ei ole sunniraha määramisel otsustava tähendusega mitte asjaolu, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel jättis maakohus menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. Avaldajal on õigus nõuda tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 15 sätestatud korras. Määruskaebus
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Maakohus andis tõenditele ebaõige hinnangu ja rikkus õigusnormi. Määruskaebuse kohaselt jättis kohus täies ulatuses hindamata kohtule esitatud tõendid ega arvestanud lapse parimate huvidega. Avaldaja on seisukohal, et suhtluskorra täitmine on võimatu sissenõudja kohtumistele tulemata jätmise tõttu. Maakohus ja kohtutäitur tuvastasid vääralt, et kohtutäitur ei pea kontrollima, kas täitedokumendis märgitud kohustus on ka tegelikult täitmata. Faktiliste asjaolude väljaselgitamine ei ole täidetava kohtulahendi sisuline muutmine. Üllatuslik on maakohtu väide, et kohtutäitur ei saa täitedokumentide täitmisel arvestada avaldaja poolt esitatavate selgituste ja tõenditega, kuivõrd ei tohi neid sisuliselt hinnata. Avaldajal on õigus oma seisukohti põhjendada, kaebust esitada ning kohtutäitur peab tõendeid hindama ja seadusest tulenevalt tegutsema. Samuti on arusaamatu, miks kohus ei võtnud arvesse avaldaja tõendusmaterjali, et lapsega kohtumisi ei toimu põhjusel, et isa ei tule kohale. Kohus tõlgendas ja kohaldas vääralt TMS § 179 lg-t 2 ning juhindus üksnes sissenõudja väidetavast kohtulahendi täitmata jätmise faktist ning jättis arvestamata selles sisalduva kaalutlusõiguse. Edasine menetluse käik
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendusega ja TsMS § 654 lg 5 järgi ei korda seda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Määruskaebuses on kaebuse esitaja korranud väiteid, milliseid ta esitas maakohtule esitatud kaebuses. Kohus on piisava põhjalikkusega selgitanud, et kaebuse menetlusse võtmisest tuleb
keelduda TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel, sest avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Ringkonnakohus selgitab, et kohtutäituril oli õigus ja kohustus sissenõudja täitmisavalduse ja seadusjõus kohtumääruse alusel algatada täitemenetlus. Täitemenetluse algatamisega ei rikkunud kohtutäitur oma tööülesandeid. Kohtutäituri otsusest nähtuvalt ei olnud kohtutäitur teinud 11.04.2016 algatatud täitemenetluses kaebuse esitamise ajaks 22.04.2016 ühtki täitetoimingut, mis kaebuse esitaja õigusi võiksid rikkuda. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja soovinud jõustunud kohtulahendi ümberhindamist. Määruskaebuse esitaja ei ole vaidlustanud Harju Maakohtu 04.12.2015 määrust apellatsiooni korras ja seega on see täitmiseks kohustuslik. Maakohus on selgitanud määruse p-s 9, et kohtulahendis määratud suhtluskorda saab muuta maakohusse vastava avalduse esitamise korral. Maakohtu lahenditega määratud lapsega suhtlemise korda ei saa muuta täitemenetluses kohtutäiturile kaebuse esitamisega. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jätab kohus menetluskulud kaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.