Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

Harju Maakohus kinnitas 25.03.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-919 kokkuleppe lapse isa poolt lepitusmenetluse algatamise nõudes. 4.12.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-9683 tunnistas maakohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja suunas lapsevanemad perelepitaja juurde. Kohus hoiatas avaldajat (lapse ema), et kui ta ei täida Harju Maakohtu 28.03.2014 otsusega kehtestatud suhtluskorra nõudeid ja Harju Maakohtu 25.03.2015 määruses tehtud suhtlemiskorda puudutavaid muudatusi, võib kohtutäitur sissenõudja (lapse isa) avalduse ja tsiviilasja nr 2-15-9683 määruse alusel alustada täitemenetlust ning teha täitetoiminguid lapsega suhtlemise võimaldamiseks või teha kohtule ettepaneku avaldaja (lapse ema) trahvimiseks. Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus algatas HM 11.04.2016 täitmisavalduse alusel täiteasjas nr 022/2016/1921 täitemenetluse avaldaja suhtes kohtulahendiga kehtestatud suhtlemiskorra täitmiseks. Täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 04.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-9683 (tlk 55-58). 22.04.2016 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale (tlk 67-73). Avaldaja leidis, et kohtutäitur rikkus oma tööülesandeid ja täitemenetluse algatamine oli seadusega vastuolus. Kohtutäitur on kohustatud täitemenetluse lõpetama, kuna täitemenetlus ei arvesta lapse õigustega ja lapse isa ei soovi lapsega suhelda. Kohtutäituri otsus

lapsel on õigus eraelule, mida ei või kahjustada meelevaldse või ebaseadusliku sekkumisega, riivates lapse au, väärikust, kiindumusi ja head mainet. Lapsel on õigus keelduda lahuselava vanemaga suhtlemisest. Lapse sundimine kohtuma vanemaga, kelle ees on lapsel hirm, rikub lapse õigusi. Vanema suhtlusõigusest ei saa tekitada lapsele suhtlemise kohustust. Avaldaja teab, et lapsel on põhjendatud hirm ja soovimatus isaga suhelda. Kohtutäituri selgitus, mille kohaselt avaldajal on võimalik uue suhtluskorra määramiseks või olemasoleva muutmiseks pöörduda uuesti maakohtusse, on asjakohatu, sest avaldajal puuduvad selleks rahalised vahendid. Kohtuvaidlus võib kesta kaua ja olla kulukas. Täitemenetlus on piiratud dispositiivsusega ja kohtutäitur peab arvestama üldise vabadusõiguse kui inimväärikuse kõige elementaarsema väljendusega. Kohtutäituril ei ole õigust määrata sunniraha, sest avaldaja ei ole takistanud kohtulahendite täitmist. Avaldaja ei vastuta selle eest, et laps ei soovi isaga suhelda. Lisaks ei tule isa ise lapsega kohtuma, ei osale lapse sünnipäevadel ega tule last vaatama, kui laps on haiglas. Tegelikult ei täida lapse isa suhtluskorda. Avaldaja taotleb kohtutäituri otsuste tühistamist ja täitemenetluse lõpetamist. Kohtutäitur alustas täitemenetlust, kuid ei tutvunud tegeliku olukorraga. Lapse isa käitus pahatahtlikult, kui nõudis kohtumääruse täitmist ja täitemenetluse alustamist, soovides lapsega suhelda. Maakohtu määrus

selgitada, milline suhtlemise kord on lapse huvides parim. Kohus ei saa sunniraha määramise hoiatust tühistada, kuivõrd ei ole tegemist täituri otsusega. Alles siis, kui kohtutäitur määrab kohustatud isikule sunniraha, saab selle otsuse peale esitada kaebuse TMS sätestatud korras. Kohtupraktikas on leitud, et kohtutäitur võib vanema ja lapse suhtlemist reguleerivat kohtulahendit täites määrata lapsega koos elavale vanemale sunniraha, kui vanem takistab kohtulahendi sundtäitmist, s.o takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil suhelda. Seetõttu ei ole sunniraha määramisel otsustava tähendusega mitte asjaolu, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel jättis maakohus menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. Avaldajal on õigus nõuda tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 15 sätestatud korras. Määruskaebus

keelduda TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel, sest avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Ringkonnakohus selgitab, et kohtutäituril oli õigus ja kohustus sissenõudja täitmisavalduse ja seadusjõus kohtumääruse alusel algatada täitemenetlus. Täitemenetluse algatamisega ei rikkunud kohtutäitur oma tööülesandeid. Kohtutäituri otsusest nähtuvalt ei olnud kohtutäitur teinud 11.04.2016 algatatud täitemenetluses kaebuse esitamise ajaks 22.04.2016 ühtki täitetoimingut, mis kaebuse esitaja õigusi võiksid rikkuda. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja soovinud jõustunud kohtulahendi ümberhindamist. Määruskaebuse esitaja ei ole vaidlustanud Harju Maakohtu 04.12.2015 määrust apellatsiooni korras ja seega on see täitmiseks kohustuslik. Maakohus on selgitanud määruse p-s 9, et kohtulahendis määratud suhtluskorda saab muuta maakohusse vastava avalduse esitamise korral. Maakohtu lahenditega määratud lapsega suhtlemise korda ei saa muuta täitemenetluses kohtutäiturile kaebuse esitamisega. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jätab kohus menetluskulud kaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.