Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
1(7)
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.10.03.2015 esitas GŠ (hageja) maakohtule VA (kostja) vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja 30.04.2015 hagi kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmiseks (enne liitmist tsiviilasi nr 2-15-6603). 08.01.2016 täpsustatud hagiavalduse (II kd, lk 165-171) kohaselt palus hageja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 007/2014/3211 lubamatuks 3062,50 euro osas ja mõista välja kostjalt hageja kasuks alusetult saadud 5315 eurot. Hageja tasaarvestas kohtuotsuse alusel täitmisele kuuluva nõude oma nõudega kostja vastu ja palus tasaarvestuse tulemusena välja mõista 819,96 eurot.
2.18.01.2012 suri OA. OA pärijateks vastavalt 24.10.2012 Tallinna notar Merle SaarJohansoni väljaantud pärimistunnistusele nr 3150 olid hageja 1/8 mõttelises osas, kostja 3/8 mõttelises osas, NT 3/8 mõttelises osas ja MP 1/8 mõttelises osas. Kuna kõik kaaspärijad olid õed ja vend, olid nad 24.10.2012 pärimistunnistuse saamisel nõus, et pärandi osad ei olnud arvestatud õigesti. 06.12.2012 leppisid hageja ja kostja suuliselt kokku, et hageja tasub pärandvarasse kuuluvate XXX Harku vallas asuva kinnistu osa ja XXX Tallinnas asuva korteriomandi osa eest kostjale hüvitist 10 000 eurot ja kostja ei nõua endale osa pärandist. Kokkuleppe täitmiseks kandis hagejale kostjale üle 10 000 eurot.
3.30.11.2012 müüsid hageja, kostja, NT ja MP XXX Tallinnas asuva korteriomandi XX 400 euroga. Hageja tasus maakleritasu 1920 eurot.
4.Harju Maakohtu 10.06.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-33274 rahuldati kostja hagi hageja, NT ja MP vastu XXX Harku vallas asuva kinnistu kaasomandi lõpetamiseks ja mõisteti hagejalt välja kostja kasuks hüvitis omandi kaotamise eest 9187,50 eurot. Kohus lähtus sellest, et kostja mõtteline osa OA pärandvarast on 3/8. Nõude aluseks oli notar Merle Saar-Johansoni poolt 24.10.2012 välja antud pärimistunnistus nr 3150. Kostja avalduse alusel on alustatud täitemenetlus Harju Maakohtu 10.06.2014 kohtuotsuse täitmiseks (täiteasi nr 008/2014/3211).
5.26.02.2015 tunnistas Tallinna notar Merle Saar-Johanson otsusega nr 499 kehtetuks 24.10.2012 pärimistunnistuse ja väljastas 27.02.2015 uue pärimistunnistuse nr 507, mille järgi on OA pärijateks hageja 1/4 suuruses mõttelises osas, kostja 1/4 suuruses mõttelises osas, NT 1/4 suuruses mõttelises osas, MP 1/4 suuruses mõttelises osas.
6.Hageja on 08.01.2016 seisuga kostjale tasunud pärandvara eest hüvitist kokku 11 629,96 eurot, s.o 819,96 euro võrra rohkem kui ta oli tegelikult kohustatud.
7.Kuna kostja leiab, et 06.12.2012 hagejalt saadud hüvitis 10 000 eurot on vaid XXX korteriomandi pärandiosa eest, on hageja kostjale tasunud pärandi osade mõttelisi suurusi arvestades 5315 eurot enam. Kostjal on kohustus tagastada hagejale enam saadud 5315 eurot. Hageja tasaarvestab poolte vastastikused kohutused.
2(7)
Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
9.Täitemenetluses täidetakse jõustunud kohtuotsust. Kostja sai 10 000 eurot, kuid see raha on saadud XXX korteriomandi eest. Käesolevas asjas ei oma tähtsust uus pärimistunnistus. Lähtuda tuleb varasemast pärimistunnistusest. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
10.Harju Maakohus 11.02.2016 otsusega rahuldas hagi, otsustas, et täitemenetlus täiteasjas nr 008/2014/3211 on tasaarvestuse tulemusel lubamatu, mõistis tasaarvestuse tulemusel kostjalt hageja kasuks välja alusetult saadud 579,96 eurot, jättis menetluskulude poolte endi kanda ja tühistas täitemenetluse peatamise.
11.On tuvastatud asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: - 18.01.2012 suri OA. - OA pärijateks vastavalt 24.10.2012 Tallinna notar Merle Saar-Johansoni välja antud pärimistunnistusele (nr 3150) olid GŠ 1/8 suuruses mõttelises osas, VA 3/8 suuruses mõttelises osas, NT 3/8 suuruses mõttelises osas ja MP 1/8 suuruses mõttelises osas (I kd lk 23-24). - Harju Maakohtu 27.10.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-55935 tuvastati, et GŠ isa on FA, kes suri 28.10.2009 (I kd lk 19-21). - 26.02.2015 tunnistas Tallinna notar Merle Saar-Johanson otsusega (nr 499) kehtetuks 24.10.2012 pärimistunnistuse (I kd lk 28-29). - 27.02.2015 väljastas Tallinna notar Merle Saar-Johanson uue pärimistunnistuse (nr 507), mille järgi on OA pärijateks GŠ 1/4 suuruses mõttelises osas, VA 1/4 suuruses mõttelises osas, NT 1/4 suuruses mõttelises osas ja MP 1/4 suuruses mõttelises osas (I kd lk 25-26). - Harju Maakohtu 10.06.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-33274 rahuldati VA alternatiivnõue GŠ, NT ja MP vastu kaasomandi lõpetamiseks ja mõisteti GŠ-lt välja VA kasuks hüvitis omandi kaotamise eest 9187,50 eurot. Hüvitise suuruse osas lähtus kohus eeldusest, et OA pärijaks oleva VA pärandi suuruseks on 3/8 mõttelist osa, s.o vaidlusaluse kinnistu 1⁄2 mõttelisest osast 3/8. Nõude aluseks oli notar Merle Saar-Johansoni poolt 24.10.2012 välja antud pärimistunnistus nr 3150. - Täitedokumendiks täiteasjas nr 008/2014/3211 on jõustunud Harju Maakohtu 10.06.2014 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-33274, millest tuleneb hageja kohustus tasuda kostjale 9187,50 eurot (I kd lk 10-18). Kohtutäitur alustas täitemenetlust 23.12.2014 (I kd lk 48-49). - Hageja kanti kinnistusraamatusse kinnistu XXX, asukohaga XXX, XXX küla, Harku vald, Harjumaa (registriosa nr XXXXXXX), omanikuna 14.01.2015 (I kd lk 30). - 06.12.2012 tasus hageja kostjale 10 000 eurot, selgitusega võlg (I kd lk 52, tõlge 53). - 05.12.2014 tasus hageja kostjale 1050 eurot selgitusega hüvitis kinnistu eest (I kd lk 51).
12.Asjaolu, et NT ja MP loobusid pärandvara jagamisel hüvitise nõudest, nähtub 10.06.2014 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-13-33274 (I kd lk 16).
3(7)
13.Pärast tsiviilasjas nr 2-13-33274 tehtud kohtuotsuse jõustumist on pärandiosa suurused muutunud. Tegemist on asjaoluga, mis on tekkinud pärast täidetava kohtulahendi jõustumist. Ringkonnakohtu 10.07.2015 määruses toodud hinnangul võib võlgnik sellele asjaolule tugineda ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis. Ringkonnakohus on märkinud, et praegusel juhul saaks lähtuda kinnistu eest makstava hüvitise puhul kehtivast pärimistunnistusest, mille kohaselt on kostja kaotanud omandi pärandist 1/4 mõttelise osa suhtes. Maakohtul puudub alus vastupidisele seisukohale asumiseks. Notar Merle Saar-Johansoni poolt 24.10.2012 pärimistunnistuse nr 3150 väljaandmise ajal ei olnud tuvastatud, et GŠ isa on FA, kes suri 28.10.2009 (I kd lk 19-21). See asjaolu tuvastati Harju Maakohtu 27.10.2014 määrusega tsiviilasjas nr 214-55935.
14.Tsiviilasjas nr 2-13-33274 lahendati vaidlust, mille esemeks oli hüvitise nõue pärandiks olnud kinnistu mõttelise osa eest. Vaidlust ei ole selles, et 10.06.2014 otsusega tuvastati, et kinnistu XXX turuväärtuseks oli 49 000 eurot. Kuna pärandvarasse kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa sellest kinnistust ja iga pärija pärandiosa suuruseks on pärimistunnistuse nr 507 kohaselt 1⁄4, siis hüvitis kostjale ei saa olla suurem kui 6125 eurot (49 000:2:4). Seega täitedokumendiks olev kohtuotsus on eelduslikult täidetav 6125 euro osas. Kuna hageja on pärast kohtuotsuse jõustumist tasunud kostjale 1050 eurot, on otsus täidetav summas 5075 eurot (6125-1050). Kostja on hageja poolt tasutud 1050 eurot täitmisavalduses juba arvestanud, nõudes täitmist 8137,50 euro osas. Täitemenetluses on kohtutäituri kontole laekunud veel 650,23 eurot, millest kostjale on üle kantud 579,96 eurot (II kd lk 174). Eelnevat arvestades on sundtäitmine lubatav summas 4495,04 eurot.
15.Ringkonnakohus on 10.07.2015 määruses selgitanud, et kuna tsiviilasjas nr 2-1333274 lahendati vaidlust, mille esemeks oli hüvitise nõue pärandiks olnud kinnistu XXX mõttelise osa eest, ei ole ka praeguses vaidluses võimalik esitada väidet varasema kokkuleppe ja raha tasumise kohta. Kui hageja väitel tasus ta kostjale korteriomandi XXX, Tallinn, müügist saadud rahast 10 000 eurot arvestusega, et tegemist on kogu pärandvara hõlmava hüvitisega, kuid kostja sellist kokkulepet eitab, on hagejal õigus nõuda tasutud raha osaliselt tagasi, tuginedes alusetu rikastumise sätetele (lähtuvalt korteriomandi väärtusest ja kehtivast pärimistunnistusest).
16.30.11.2012 müüsid GŠ, VA, NT ja MP korteriomandi XXX, Tallinnas 39 400 euroga. Kuna pärandvarasse kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa sellest korteriomandist, on lähtuvalt korteriomandi väärtusest ja kehtivast pärimistunnistusest hüvitis kostjale korteriomandi kaotuse eest 4925 eurot (39 400:2:4). Kuna hageja on tasunud kostjale 06.12.2012 summa 10 000 eurot, kuulub kostja poolt tagastamisele alusetult saadud 5075 eurot.
17.Kuna täitemenetlus on hageja suhtes lubatav summas 4495,04 eurot ja kostjal on kohustus tagastada hagejale alusetult saadud 5075 eurot, loeb kohus hageja taotlusel, et poolte vastastikused kohutused on tasaarvestuse (VÕS § 197 jj) tulemusel lõppenud 4495,04 euro ulatuses. Kuivõrd hageja on esitanud hagi alusetult saadud 5315 euro väljamõistmiseks, tuleb kostjalt hagejale välja mõista alusetult saadud 579,96 eurot (5075-4495,04).
18.Kohus jätab menetluskulud kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 4 poolte endi kanda. Menetluskulude kostja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Asjaolud (et GŠ isa
4(7)
on FA), millele tuginevalt on hageja käesoleva hagi esitanud, olid teada hagejale juba Harju Maakohtu 10.06.2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-33274 tegemise ajal. Hageja oleks saanud juba selle kohtuasja raames esile tuua asjaolu, et tema isa on FA. Samuti oli tal võimalus esitada ka selles asjas alusetult saadud 10 000 euro tagastamise nõue kostja vastu ja teha tasaarvestusavaldus. Juba tsiviilasjas nr 2-13-33274 väitis hageja, et tasus kostjale korteriomandi müügist saadud rahast 10 000 eurot arvestusega, et tegemist on kogu pärandvara hõlmava hüvitisega, kuid kostja eitas sellist kokkulepet. Sellele vaatamata otsustas hageja lasta vastaval otsusel jõustuda ja kostjal oli õigus pöörduda täitedokumendi täitmiseks kohtutäituri poole. See on kaasa toonud sundtäitmise menetluse ja käesoleva tsiviilasja menetluse. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
19.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
20.Hageja koos teiste pärijatega jättis notari teadlikult teavitamata sellest, et MP ja GŠ olid FA tütred. Pärijad võtsid pärandi vastu, teades, et pärandiosad ei olnud arvestatud õigesti. Kohus ei ole pärandi vastuvõtmist 24.10.2012 kehtetuks tunnistanud ega pärimisõigust tuvastanud, mis asendaks pärimistunnistust vastavalt PärS § 171 lg-le 7. Pärand võeti vastu läbi eksimuse (TsÜS § 92).
21.Täitedokumendiks olev kohtuotsus jõustus pärast Harju Maakohtu 27.10.2014 määrust tsiviilasjas nr 2-14-55935, millega kohus tuvastas, et hageja isa on FA. Pärimistunnistus vaid tõendab pärimisõigust, kuid ei ole pärimisõiguse aluseks. Notaril puudus alus pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ja uue pärimistunnistuse väljastamiseks, sest pärimistunnistuse ebaõigsuse aluseks olevad asjaolud olid teada enne pärimistunnistuse tõestamist (PärS § 171 lg 1). 27.02.2015 pärimistunnistus on tühine ja sellele ei saa tugineda. Maakohus on põhjendamatult jätnud analüüsimata tõendid pärimismenetluse kohta.
22.Hageja põlvnemine FA-st oli pärijatele teada enne pärimismenetlust. Nimetatud asjaolu ei saanud tekkida pärast kohtuotsuse jõustumist. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-13-33274 10.06.2014 otsuse punktis 18 leidnud, et tasaarvestuseks puudub alus, sest GŠ väide, et ta on tasunud 10 000 eurot kinnistu eest, on tõendamata.
23.Hageja väidetud suulisele kokkuleppele 10 000 euro tasumise kohta hüvitisena pärandi objekti eest ei saa tugineda, sest selline kokkulepe peab olema notariaalselt tõestatud (PärS § 148 lg 4). Isegi kui kokkulepe oleks sõlmitud, oleks see tühine. Maakohus ei ole võtnud selle kohta seisukohta. Vastavalt VÕS § 1028 lg 2 punktile 3 ei või hageja kostjalt 10 000 eurot tagasi nõuda, sest tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sätte eesmärgiga. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
25.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud kostja kanda.
5(7)
26.Menetluse lõpuni kostja ei nõustunud hageja väidetega ja jätkab vaidlusega. Ei saa nõustuda otsusega, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastus vastuapellatsioonkaebusele
27.Kostja vaidleb hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus, ära kuulanud pooled ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuste väited ei anna alust selle muutmiseks.
29.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus kaebuste läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et pooled maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged.
30.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
31.Kolleegiumi arvates apellandi poolt rõhutatud asjaolu, et hageja oli 24.10.2012 pärimistunnistuse väljaandmisel teadlik, et ta isa on FA, kuid notarit ta sellest ei teavitanud, ja seetõttu pärand võeti vastu eksimuse läbi, ei anna alust maakohtu otsust muuta. Vaidlust ei ole, et 24.10.2012 pärimistunnistuse väljaandmise ajal rahvastikuregistrisse ei olnud kantud hageja isana FA. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 lg 5 järgi eeldatakse, et rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmed on õiged. Seega sai notar pärimistunnistuse väljaandmisel lähtuda rahvastikuregistrisse kantud andmetest. See, et pooled olid pärimistunnistuse väljaandmisel teadlikud, et hageja ja kostja põlvnevad ühest isikust, mistõttu oleks hagejal olnud õigus pärida rohkem, ei anna alust järelduseks, et pärast kohtumäärusega hageja FA-st põlvnemise tuvastamist, ei olnud võimalik ebaõigeks osutunud pärimistunnistust muuta. PärS § 175 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui pärast pärimistunnistuse tõestamist ilmneb selle ebaõigsus, tunnistab notar pärimistunnistuse asjast huvitatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel või omal algatusel kehtetuks ja viib läbi uue pärimismenetluse.
32.Ebaõige on kaebuse käsitlus, mille kohaselt ei oleks saanud notar välja anda uut pärimistunnistust pärast uute asjaolude ilmnemist hageja põlvnemise kohta, mistõttu on 27.02.2015 väljaantud pärimistunnistus tühine. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et pärimistunnistus on tühine. Samuti ei ole kostja uue pärimistunnistuse väljaandmist vaidlustanud.
6(7)
33.Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-13-33274 10.06.2014 tehtud otsusega, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hagetakse, lõpetati poolte, NT ja MP ühine omand Harku vallas XXX külas XXX asuva 1⁄2 mõttelise osa kinnisasjast suhtes, mis kuulus pärandvara hulka. Maakohus lähtus otsuse tegemisel sellest, et kostjal on õigus pärida 3/8 mõttelist osa pärandvarast ja hagejal 1/8. Pärast 10.06.2014 kohtuotsuse jõustumist 27.02.2015 väljaantud pärimistunnistuse kohaselt oli kummalgi menetlusosalisel õigus pärida 1⁄4 mõttelist osa OA pärandist. Seega pärast tsiviilasjas nr 2-13-33274 tehtud otsuse jõustumist väljaantud pärimistunnistuse järgi on hagejal võimalik TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis tugineda selle, et kohtuotsuse järgi väljamõistetud summa ei vasta pärandvara osade tegelikule suurusele ja hagejal on õigus keelduda otsuse sundtäitmisest osas, mis ületab kehtiva pärimistunnistuse järgi arvestatud hüvitise.
34.Kolleegium nõustub maakohtu otsusega ka osas, milles maakohus lahendas hageja nõude alusetult saadu tagastamiseks. Vaidlust ei olnud, et hageja on kostjale 06.12.2012 tasunud 10 000 eurot. Kostja väidete kohaselt oli see talle tasutud hüvitisena pärandvara hulka kuulunud XXX korteriomandi eest. Arvestades korteriomandi väärtust ja osade suurust pärandvaras on hageja tasunud kostjale enam, kui oli pärandvarast kostja osa suurusele vastav hüvitis. Maakohtu sellekohane järeldus on õige. Kolleegium ei nõustu apellandi käsitlusega, et hageja nõude rahuldamise välistab PärS § 148 lg 4, mis sätestab, et tehing, millega kaaspärija kohustub omandama või võõrandama osa pärandvara ühisusest või käsutab temale kuuluvat osa pärandvara ühisusest, peab olema notariaalselt tõestatud. Pooled ei ole sõlminud PärS § 148 lg-s 4 nimetatud tehinguid.
35.Kolleegiumi arvates ei anna vastuapellatsioonkaebuse väited alust tühistada maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Eelviidatud sätte alusel menetluskulude poolte kanda jätmine on kohtu kaalutlusotsus, kus kohus hindab muuhulgas ka poolte käitumist seonduvalt nendevahelise vaidlusega. Maakohus on oma järeldust menetluskulude poolte kanda jätmise kohta jälgitavalt põhjendanud ja kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega. Asjaolu, et hagejal oleks olnud eelnevalt võimalik pärimismenetlust korraldada ja eelnevates kohtumenetlustes osaleda viisil, mis oleks praegust kohtumenetlust ja sellega tekkinud menetluskulusid vältinud, annab aluse kaaluda menetluskulude jätmist poolte endi kanda.
36.Kuna nii apellatsioonkaebus kui ka vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.