Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Moonika Tähtväli
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.02.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-3753
Tsiviilasi
XXXX hagi XXXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2014/3211 ja alusetult saadu tagastamiseks
Tsiviilasja hind
8815 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXX(XXXX, XXXX), lepinguline esindaja Marina Smirnova (e-post [email protected]) Kostja: XXXX(XXXX, XXXX), lepinguline esindaja Aire Põder (e-post [email protected])
Kohtuistung
27.01.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja XXXX, hageja lepinguline esindaja Marina Smirnova ja kostja lepinguline esindaja Aire Põder
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 10.03.2015 esitas XXXX Harju Maakohtule hagi XXXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2014/3211, tsiviilasi nr 2-15-3753. Täitemenetluses, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hageja taotleb, on täitedokumendiks jõustunud Harju Maakohtu 10.06.2014 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-33274, millest tuleneb hageja kohustus tasuda kostjale 9187,50 eurot. Lisanduvad täitekulud. Hageja leiab, et sundtäitmine on lubamatu seetõttu, et nõue on rahuldatud. Hagiavalduse kohaselt suri 18.01.2012 XXXX. XXXX pärijateks vastavalt 24.10.2012 Tallinna notari XXXXvälja antud pärimistunnistusele nr XXXX olid XXXX1/8 suuruses mõttelises osas; XXXX3/8 suuruses mõttelises osas; XXXX3/8 suuruses mõttelises osas; XXXX1/8 suuruses mõttelises osas. Kuna 24.10.2012 pärimistunnistuse väljastamisel ei tuvastanud notar asjaolu, et pärijad on õed ja vend, tuvastati pärandi mõtteliste osade suurused ebaõigesti. Harju Maakohtu 27.10.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-55935 tuvastati, et XXXX isa on XXXX, kes suri 28.10.2009. 26.02.2015 tunnistas Tallinna notar XXXXotsusega nr XXXX kehtetuks 24.10.2012 pärimistunnistuse ja väljastas 27.02.2015 uue pärimistunnistuse, mille järgi on XXXX pärijateks XXXX1/4 suuruses mõttelises osas; XXXX1/4 suuruses mõttelises osas; XXXX1/4 suuruses mõttelises osas; XXXX1/4 suuruses mõttelises osas. Harju Maakohtu 10.06.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-33274 rahuldati XXXXalternatiivnõue XXXX, XXXXja XXXXvastu kaasomandi lõpetamiseks ja mõisteti XXXXlt välja XXXXkasuks hüvitis omandi kaotamise eest 9187, 50 eurot. Hüvitise suuruse osas lähtus kohus eeldusest, et XXXX pärijaks oleva XXXXpärandi suuruseks on 3/8 mõttelist osa, s.o vaidlusaluse kinnistu 1⁄2 mõttelisest osast 3/8. Nõude aluseks oli notar XXXXpoolt 24.10.2012 välja antud pärimistunnistus nr XXXX. Hageja leiab, et kohus lähtus 10.06.2014 otsuse tegemisel ebaõigetest andmetest, sest pärijatele kuuluv osa oli määratud valesti ja seega on määratud ebaõigesti kostjale hüvitamisele kuuluv summa. 10.06.2014 otsusega tuvastati, et kinnistu XXXX turuväärtuseks on 49 000 eurot. Kuna pärandvarasse kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa sellest kinnistust ja iga pärija pärandiosa suuruseks on 1⁄4, siis hüvitis kostjale ei saa olla suurem kui 6125 eurot (pärandvara osa hind 24 500 jagatud 4-ga). 30.11.2012 müüsid XXXX, XXXX, XXXXja XXXXkorteriomandi XXXX, Tallinnas 39 400 euroga. Kuna pärandvarasse kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa sellest korteriomandist ja iga pärija pärandiosa suuruseks on 1⁄4, siis hüvitis kostjale ei saa olla suurem kui 4925 eurot (pärandvara osa hind 19 700 jagatud 4-ga).
Esialgselt leppisid pärijad suuliselt kokku, et XXXXja XXXXloobuvad oma pärandi osadest, aga kostja soovis saada pärandist loobumise eest hüvitist 10 000 eurot. Hageja ja kostja 06.12.2012 suulise kokkuleppe kohaselt soovis kostja saada mõlema pärandi objekti eest hüvitist 10 000 eurot, mille hageja kostjale ka 06.12.2012 üle kandis. Peale 10 000 euro saamist, mõtles kostja ümber ja nõudis kinnistu XXXX võõrandamist ja lisahüvitist ning esitas tsiviilasjas nr 2-1333274 hagi. Hageja pöördus notari poole uue pärimismenetluse alustamiseks, sest kostja rikkus suulist kokkulepet. 05.12.2014 tasus hageja kostjale hüvitist pärandiosa eest summas 1050 eurot. Täitemenetluses on kostjale üle kantud kohtutäituri poolt lisaks 579,96 eurot. Hageja leiab, et kuna kostja on saanud hüvitist 11 050 eurot, puudub tal õigus suuremale hüvitisele ja täitemenetlus on seetõttu lubamatu. Tsiviilasjas nr 2-15-6603 esitas XXXXhagi XXXXvastu võlgnevuse 5315 euro väljamõistmiseks, alternatiivselt võlgnevuse puudumise tuvastamiseks summas 6365 eurot, mille maakohus liitis 28.12.2015 määrusega ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-15-3753, lugedes tsiviilasja numbriks 2-15-3753. Tallinna Ringkonnakohus on 22.12.2015 määruses leidnud (II kd lk 93 pöördel), et tegemist saab olla alusetu rikastumise sätete alusel esitatud nõudega. Kuna kostja leiab, et 06.12.2012 hagejalt saadud hüvitis 10 000 eurot on vaid XXXXkorteriomandi eest, on hageja kostjale tasunud, arvestades pärandi osade mõttelisi suurusi, kostjale 5315 eurot enam (10 000 – 1920 eurot maakleritasu = 37 480 eurot/2/4 ehk 4685 eurot kuulus hüvitamisele). Kui kostja leiab, et maakohtu 10.06.2014 otsusest tulenevalt on hagejal kohustus tasuda kostjale 9187,50 eurot ja 05.12.2014 tasus hageja kostjale sellest 1050 eurot, on kostjal kohustus tagastada hagejale enam tasutud 5315 eurot. Hageja palub vastastikused kohutused selles ulatuses tasaarvestada. Kostja vastuväited Kostja leiab, et hagi on aluseta ja täitemenetlus hageja suhtes lubatav. Täitemenetluses täidetakse jõustunud kohtuotsust. Kostja tunnistab 10 000 euro saamist, kuid see raha on saadud Sütiste tee korteriomandi eest. Käesolevas asjas ei oma tähtsust uus pärimistunnistus, lähtuda tuleb varasemast pärimistunnistusest. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud pooled ära leiab, et tuleb rahuldada: 1) XXXXhagi XXXXvastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täitemenetlus täiteasjas nr 008/2014/3211 on tasaarvestuse tulemusel lubamatu ja 2) XXXXhagi XXXXvastu alusetult saadu tagastamiseks ja tasaarvestuse tulemusena välja mõista XXXXXXXXkasuks alusetult saadud 579,96 eurot. Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised olulised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: • 18.01.2012 suri XXXX; • XXXX pärijateks vastavalt 24.10.2012 Tallinna notari XXXXvälja antud pärimistunnistusele (nr XXXX) olid XXXX1/8 suuruses mõttelises osas; XXXX3/8 suuruses mõttelises osas; XXXX3/8 suuruses mõttelises osas; XXXX1/8 suuruses mõttelises osas (I kd lk 23-24). • Harju Maakohtu 27.10.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-55935 tuvastati, et XXXXisa on XXXX, kes suri 28.10.2009 (I kd lk 19-21). • 26.02.2015 tunnistas Tallinna notar XXXXotsusega (nr XXXX) kehtetuks 24.10.2012 pärimistunnistuse (I kd lk 28-29) • 27.02.2015 väljastas Tallinna notar XXXXuue pärimistunnistuse (nr XXXX), mille järgi on XXXX pärijateks XXXX1/4 suuruses mõttelises osas; XXXX1/4 suuruses mõttelises osas; XXXX1/4 suuruses mõttelises osas; XXXX1/4 suuruses mõttelises osas (I kd lk 2526).
• Harju Maakohtu 10.06.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-33274 rahuldati XXXXalternatiivnõue XXXX, XXXXja XXXXvastu kaasomandi lõpetamiseks ja mõisteti XXXXlt välja XXXXkasuks hüvitis omandi kaotamise eest 9187, 50 eurot. Hüvitise suuruse osas lähtus kohus eeldusest, et XXXX pärijaks oleva XXXXpärandi suuruseks on 3/8 mõttelist osa, s.o vaidlusaluse kinnistu 1⁄2 mõttelisest osast 3/8. Nõude aluseks oli notar XXXXpoolt 24.10.2012 välja antud pärimistunnistus nr XXXX. • Täitedokumendiks täiteasjas nr 008/2014/3211 on jõustunud Harju Maakohtu 10.06.2014 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-33274, millest tuleneb hageja kohustus tasuda kostjale 9187,50 eurot (I kd lk 10-18). Kohtutäitur alustas täitemenetlust 23.12.2014 (I kd lk 4849). • Hageja kanti kinnistusraamatusse kinnistu XXXX, asukohaga XXXX (registriosa nr XXXX), omanikuna 14.01.2015 (I kd lk 30). • 06.12.2012 tasus hageja kostjale 10 000 eurot, selgitusega võlg (I kd lk 52, tõlge 53). • 05.12.2014 tasus hageja kostjale 1050 eurot selgitusega hüvitis kinnistu eest (I kd lk 51). Hageja on menetluses väitnud nagu oleks kaks pärijat – XXXX ja XXXX pärandist loobunud. Selline hageja väide ei vasta asjas kogutud materjalile. Pärandi vastuvõtmise ja pärandist loobumise kord on sätestatud pärimisseaduse (PärS) 6. peatüki 2. jaos. PärS § 118 lg 3 kohaselt tuleb pärandist loobumiseks esitada notarile avaldus, mille notar tõestab. Sellist notari tõestatud avaldust ei ole esitatud. Vastupidiselt hageja poolt väidetule on XXXX ja XXXX pärandi vastu võtnud, sest notar on koostanud ja tõestanud pärimistunnistuse nimetatud isikutele. Samaaegselt ei ole võimalik, et osad pärijad on pärandist loobunud ja selle ka vastu võtnud. Kohtu arvates võis hageja silmas pidada, et nimetatud isikud loobusid hüvitise nõudest. Nimetatud asjaolu nähtub 10.06.2014 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-13-33274 (I kd lk 16). Hageja on esitanud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 järgse hagi XXXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2014/3211 ja alusetult saadu tagastamiseks. TMS § 221 lg 1 alusel võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud; lg 2 kohaselt lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Esmalt tuleb lahendada küsimus, millisest pärimistunnistusest lähtuvalt tuleb arvestada kostjale kinnistu eest makstavat hüvitist. Harju Maakohtu 10.06.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-33274 rahuldati XXXX alternatiivnõue XXXX, XXXX ja XXXX vastu kaasomandi lõpetamiseks ja mõisteti XXXX välja XXXX kasuks hüvitis omandi kaotamise eest 9187, 50 eurot. Hüvitise suuruse osas lähtus kohus eeldusest, et XXXX pärijaks oleva XXXX pärandi suuruseks on 3/8 mõttelist osa, s.o vaidlusaluse kinnistu 1⁄2 mõttelisest osast 3/8. Nõude aluseks oli notar XXXXpoolt 24.10.2012 välja antud pärimistunnistus nr XXXX. Eelnimetatud pärimistunnistus on 26.02.2015 notar XXXXpärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise otsusega nr XXXX tunnistatud kehtetuks ebaõigsuse tõttu. 27.02.2015 väljastas notar XXXXXXXX pärimistunnistuse nr XXXX, mille kohaselt on XXXX pärijateks: XXXX1⁄4 suuruses mõttelises osas, XXXX1⁄4 suuruses mõttelises osas, XXXX1⁄4 suuruses mõttelises osas ja XXXX1⁄4 suuruses mõttelises osas. Seega on peale asjas nr 2-13-33274 kohtuotsuse jõustumist pärandiosa suurused muutunud. Kuna praegusel juhul on hageja vaidlustanud kostjale makstava hüvitise suuruse, tuginedes kehtivale pärimistunnistusele, siis on tegemist asjaoluga, mis on tekkinud pärast täidetava kohtulahendi jõustumist. Ringkonnakohtu 10.07.2015 määruses toodud hinnangul, vastavalt TMS § 221 lg-le 1, võib võlgnik sellele asjaolule tugineda ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis. Ringkonnakohus on märkinud, et praegusel juhul saaks lähtuda
kinnistu eest makstava hüvitise puhul kehtivast pärimistunnistusest, mille kohaselt on kostja kaotanud omandi pärandist 1/4 mõttelise osa suhtes. Maakohtul puudub alus vastupidisele seisukohale asumiseks. Notar XXXX poolt 24.10.2012 välja antud pärimistunnistuse nr XXXX ajal ei olnud tuvastatud, et XXXX isa on XXXX, kes suri 28.10.2009 (I kd lk 19-21). See asjaolu tuvastati Harju Maakohtu 27.10.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-55935. Kuna pärimistunnistus nr XXXX oli seetõttu ebaõige, tunnistas 26.02.2015 notar XXXX pärimistunnistuse kehtetuks otsusega nr XXXX ja väljastas uue pärimistunnistuse nr XXXX, mille järgi on XXXX pärijateks XXXX1/4 suuruses mõttelises osas; XXXX1/4 suuruses mõttelises osas; XXXX1/4 suuruses mõttelises osas; XXXX1/4 suuruses mõttelises osas. Kohus ei nõustu kostja avaldatuga, et pärijad võtsid esialgselt pärandi vastu eksimusega TsÜS § 92 lg 2 mõttes. Hageja ei tugine eksimusele. Tsiviilasjas nr 2-13-33274 lahendati vaidlust, mille esemeks oli hüvitise nõue pärandiks olnud kinnistu mõttelise osa eest. Vaidlust ei ole selles, et 10.06.2014 otsusega tuvastati, et kinnistu XXXX turuväärtuseks oli 49 000 eurot. Kuna pärandvarasse kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa sellest kinnistust ja iga pärija pärandiosa suuruseks on pärimistunnistuse nr XXXX kohaselt 1⁄4, siis hüvitis kostjale ei saa olla suurem kui 6125 eurot (49 000:2:4). Seega on täitedokumendiks olev kohtuotsus eelduslikult täidetav 6125 euro osas. Kuna hageja on pärast kohtuotsuse jõustumist tasunud kostjale 1050 eurot, on otsus täidetav summas XXXX5 eurot (6125-1050). Kostja on hageja tasutud 1050 eurot täitmisavalduses juba arvestanud, nõudes täitmist 8137,50 euro osas. Täitemenetluses on kohtutäituri kontole laekunud veel 650,23 eurot, millest kostjale on üle kantud 579,96 eurot (II kd lk 174). Eelnevat arvestades on sundtäitmine lubatav summas 4495,04 eurot. Ringkonnakohus on 10.07.2015 määruses selgitanud, et kuna tsiviilasjas nr 2-13-33274 lahendati vaidlust, mille esemeks oli hüvitise nõue pärandiks olnud kinnistu XXXX mõttelise osa eest, ei ole ka praeguses vaidluses võimalik esitada väidet varasema kokkuleppe ja raha tasumise kohta. Kui hageja väitel tasus ta kostjale korteriomandi XXXX, Tallinnas müügist saadud rahast 10 000 eurot arvestusega, et tegemist on kogu pärandvara hõlmava hüvitisega, kuid kostja sellist kokkulepet eitab, on hagejal õigus nõuda tasutud raha osaliselt tagasi, tuginedes alusetu rikastumise sätetele (lähtuvalt korteriomandi väärtusest ja kehtivast pärimistunnistusest). XXXX esitas lähtuvalt ringkonnakohtu 10.07.2015 määruses antud juhistest tsiviilasjas nr 2-156603 hagi XXXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, alternatiivselt võlgnevuse puudumise tuvastamiseks, mille maakohus liitis 28.12.2015 määrusega ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-153753, lugedes tsiviilasja numbriks 2-15-3753.
30.11.2012 müüsid XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX korteriomandi XXXX, Tallinnas 39 400 euroga. Kuna pärandvarasse kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa sellest korteriomandist, on lähtuvalt korteriomandi väärtusest ja kehtivast pärimistunnistusest, hüvitis kostjale korteriomandi kaotuse eest 4925 eurot (39 400:2:4). Kuna hageja on tasunud kostjale 06.12.2012 summa 10 000 eurot, kuulub kostja poolt tagastamisele alusetult saadud XXXX 5 eurot. Hageja on esitanud menetluses tasaarvestusavalduse. Tasaarvestus on reguleeritud võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 jj. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 lause 1 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.
Kuna täitemenetlus on hageja suhtes lubatav summas 4495,04 eurot ja kostjal on kohustus tagastada hagejale alusetult saadud XXXX 5 eurot, loeb kohus hageja taotlusel, et poolte vastastikused kohutused on tasaarvestuse tulemusel lõppenud 4495,04 euro ulatuses. Kuivõrd hageja on esitanud hagi alusetult saadud 5315 euro väljamõistmiseks, tuleb kostjalt hagejale välja mõista alusetult saadud 579,96 eurot (XXXX5 - 4495,04). Menetluskulude jaotus Kohus jätab kooskõlas TsMS § 162 lg 4 kulud poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldab hagi, oleks menetluskulude kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Asjaolu (et XXXX isa on XXXX), millele tuginevalt on hageja käesoleva hagi esitanud, olid teada hagejale juba Harju Maakohtu 10.06.2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-33274 tegemise ajal. Hageja oleks saanud juba selle kohtuasja raames esile tuua asjaolu, et tema isa on XXXX. Samuti oli tal võimalus esitada ka selles asjas alusetult saadud 10 000 euro tagastamise nõue kostja vastu ja teha tasaarvestusavaldus. Juba tsiviilasjas nr 2-13-33274 väitis hageja, et tasus kostjale korteriomandi müügist saadud rahast 10 000 eurot arvestusega, et tegemist on kogu pärandvara hõlmava hüvitisega, kuid kostja eitas sellist kokkulepet. Sellele vaatamata otsustas hageja lasta vastaval otsusel jõustuda ja kostjal oli õigus pöörduda täitedokumendi täitmiseks kohtutäituri poole. See on kaasa toonud sundtäitmise menetluse ja käesoleva tsiviilasja menetluse, millega kaasnevad kulud, mille väljamõistmine kostjalt oleks kohtu hinnangul käesoleval juhul äärmiselt ebaõiglane. Hagi tagamisest Kooskõlas TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus Harju Maakohtu 05.01.2016 määruse, millega kohus hagi tagamise korras peatas täielikult täitemenetluse kohtutäituri Mati Kadak täiteasjas nr 008/2014/3211. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.