Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

alternatiivnõue G Š, N T ja M P vastu kaasomandi lõpetamiseks ja mõisteti kostjatelt välja hageja kasuks hüvitis omandi kaotamise eest 9187, 50 eurot. 15.08.2014 esitas G Š Harju Maakohtule avalduse isaduse tuvastamiseks. Harju Maakohus rahuldas 27.10.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-55935 hageja avalduse ja tuvastas, et G Š isa on F A (IK XXXXXXXXX), kes suri 28.10.2009. Peale 27.10.2014 kohtumääruse jõustumist pöördus G Š notar Merle Saar-Johansoni poole avaldusega uue pärimismenetluse alustamiseks ja pärimistunnistuse nr 3150 kehtetuks tunnistamiseks. 05.12.2014 tasus hageja kostjale hüvitist pärandvara omandi kaotamise eest 1050 eurot (lisaks 06.12.2012 makstud 10 000 eurole). 23.12.2014 saatis kohtutäitur Mati Kadak hagejale täitmisteate ja muud täitemenetlusega seotud dokumendid, millest nähtuvalt nõuab kostja hagejalt Harju Maakohtu 10.06.2014 otsuse (tsiviilasi nr 2-13-33274) täitmist summas 8137, 50 eurot (9187,50-1050). 26.02.2015 tegi Tallinna notar Merle Saar-Johanson pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse nr 499, mille alusel tunnistati kehtetuks 24.10.2012 notari ametitegevuse raamatu registri number 3150 all tõestatud pärimistunnistus selle ebaõigsuse tõttu. 27.02.2015 väljastas notar Merle Saar-Johanson G Š pärimistunnistuse nr 507, mille kohaselt on O A i pärijateks: V A 1⁄4 suuruses mõttelises osas, N T 1⁄4 suuruses mõttelises osas, MP 1⁄4 suuruses mõttelises osas ja G Š 1⁄4 suuruses mõttelises osas. Hageja nõue G Š esitas 10.03.2015 Harju Maakohtule hagi V A i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2014/3211. Harju Maakohus tuvastas 10.06.2014 otsuses tsiviilasjas nr 2-13-33274, et pärandvaraks oleva objekti, s.o Harjumaal Harku vallas Viti külas XXXXXX asuva kinnistu nimetusega XXXXX turuväärtuseks on 49 000 eurot. Hageja hinnangul oli kogu pärandvara turuväärtuseks kokku

200 eurot, sest pärandvara hulka kuulus ka korteriomand Tallinnas XXXXXXXX turuväärtusega 39 400 eurot. Kinnistu ja korteriomandi turuväärtus oli seega kokku 88 400 eurot (49 000 + 39 400), millest pärandvara väärtus moodustab 44 200 eurot (88 400 : 2). Arvestades, et 27.02.2015 pärimistunnistuse nr 507 alusel kuulub igale pärijale 1⁄4 suurune mõtteline osa pärandist, kuulub kostjale pärandi osa turuväärtusega 11 050 eurot (44 200 : 4), s.o korteriomandi väärtusest 4925 eurot ja kinnistu väärtusest 6125 eurot. Kuna hageja tasus vastavalt kokkuleppele 06.12.2012 kostjale 10 000 eurot ja 05.12.2014 lisaks veel 1050 eurot, on hageja poolt kostjale hüvitis pärandvara omandi kaotamise eest tasutud. 23.12.2014 saatis kohtutäitur Mati Kadak hagejale täitmisteate ja muud täitemenetlusega seotud dokumendid, millest nähtuvalt nõuab kostja hagejalt maakohtu otsuse alusel 8137, 50 eurot. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus jättis hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja faktiliste väidete õigsust. Täitemenetluses, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hageja taotleb, on täitedokumendiks jõustunud Harju Maakohtu 10.06.2014 otsus. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-11-15, et kui täitedokumendiks on kohtulahend, piirab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt TMS § 221 lg 2. Viidatud normi

kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks täitemenetluse käigus uuesti. Jõustunud kohtulahendit on erandjuhtudel võimalik tühistada vaid teistmise kaudu TsMS § 702 jj alusel. Harju Maakohtu 10.06.2014 otsusest tsiviilasjas nr 2-13-33274 tuleneb hageja kohustus tasuda kostjale 9187, 50 eurot. Riigikohus jättis 20.04.2015 määrusega G Šteistmisavalduse tsiviilasjas nr 2-13-33274 menetlusse võtmata. Käesoleva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames ei saa kohus muuta jõustunud kohtulahendit ega pärandiosa suuruseid. Hageja poolt hagis esile toodud asjaolud ei ole tekkinud pärast Harju Maakohtu 10.06.2014 otsust tsiviilasjas nr 2-13-33274. Hageja oleks saanud juba selle kohtuasja raames esile tuua asjaolu, et tema isa on F A. Kohus ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise raames hakata ümber hindama pärandiosade suuruseid juba ainuüksi seetõttu, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on menetlusosalisteks üksnes sisse-nõudja ja võlgnik. Käesolevas menetluses saab hageja esitada TMS § 221 lg 1 nimetatud vastuväited. Hageja on teatanud, et nõue on rahuldatud, mis aga ei vasta Harju Maakohtu 10.06.2014 otsuse punktis 18 tuvastatule. Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada. Hageja esitas kohtule notar Merle Saar-Johansoni 26.02.2015 pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse nr 499 ja 27.02.2015 pärimistunnistuse nr 507, millest nähtub, et pärandiosa suurused on muudetud notari poolt ja see on tehtud peale kohtuasjas nr 2-13-33274 otsuse jõustumist. Seega lähtus kohus tsiviilasja nr 2-13-33274 lahendamisel pärijate valedest pärandiosadest. Pärijate ring on küll sama, kuid muutusid pärandiosa suurused. Kohtuasjas nr 2-13-33274 on määratud pärandvara väärtus, seda ei ole keegi vaidlustanud. Küll on aga hiljem muutunud pärandiosa suurused. Kostja ei ole notari poolt määratud pärandiosa suurust vaidlustanud. Hagiavalduses toodud asjaolusid on võimalik kontrollida sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Arvestades seda, et notari poolt pärandiosad on muudetud, siis tuleb muuta ka hüvitise summat, mida hageja on kohustatud kostjale tasuma. Hageja ei palunud, et kohus muudaks pärandiosa suuruseid, vaid lähtuks muutunud pärandiosa suurusest ning tuvastaks asjaolu, et hageja tasus V A ile enne kohtutäituri Mati Kadaku poolt alustatud täitemenetlust hüvitise. Tsiviilasja nr 2-13-33274 menetluses ei vaadatud läbi pärandiosasid, vaid lähtuti sellest, et kohtule esitatud pärimistunnistuses on märgitud õiged pärandiosad. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise eesmärk on mitte võimaldada võlausaldajal alusetult rikastuda. Asjaolud, et võlausaldajal ei ole õigust nii suurele pärandiosale ja sellest tulenevalt hüvitisele, on kindlaks tehtud peale kohtuasjas nr 2-13-33274 kohtuotsuse jõustumist. Võlgnikul ei olnud objektiivsetel põhjustel võimalik kohtuasjas nr 2-13-33274 oma õigusi maksma panna. Võlausaldaja nõue on täitedokumendis märgitud summast väiksem ja hageja on võlgniku tegeliku nõude täitnud. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu kaevatav määrus tühistada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on

rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud; lg 2 kohaselt lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Toimiku materjali kohaselt rahuldati Harju Maakohtu 10.06.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-1333274 V A i alternatiivnõue G Š, N T ja M P vastu kaasomandi lõpetamiseks ja mõisteti G Š välja V A i kasuks hüvitis omandi kaotamise eest 9187, 50 eurot. Hüvitise suuruse osas lähtus kohus eeldusest, et O A i pärijaks oleva V A pärandi suuruseks on 3/8 mõttelist osa, s.o vaidlusaluse kinnistu 1⁄2 mõttelisest osast 3/8. Nõude aluseks oli notar Merle Saar-Johansoni poolt 24.10.2012 välja antud pärimistunnistus nr 3150. Praegusel juhul tugineb hageja aga asjaolule, et eelnimetatud pärimistunnistus on 26.02.2015 notar Merle Saar-Johansoni pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise otsusega nr 499 tunnistatud kehtetuks ebaõigsuse tõttu. 27.02.2015 väljastas notar Merle Saar-Johanson G pärimistunnistuse nr 507, mille kohaselt on O A i pärijateks: V A 1⁄4 suuruses mõttelises osas, N T 1⁄4 suuruses mõttelises osas, M P 1⁄4 suuruses mõttelises osas ja G Š 1⁄4 suuruses mõttelises osas. Seega on peale asjas nr 213-33274 kohtuotsuse jõustumist pärandiosa suurused muutunud. Kuna praegusel juhul on hageja vaidlustanud kostjale makstava hüvitise suuruse, tuginedes kehtivale pärimistunnistusele, siis on tegemist asjaoluga, mis on tekkinud pärast täidetava kohtulahendi jõustumist. Uuele pärimistunnistusele tuginedes oleks hagejal õigus nõuda näiteks hagi esitamise teel kostjale makstava hüvitise suuruse tuvastamist või esitada nõue tuvastamaks, et tal ei ole kohustust tasuda hüvitist rohkem, kui seda tuleks maksta 27.02.2015 pärimistunnistuse alusel. Ringkonnakohtu hinnangul, vastavalt TMS § 221 lg-le 1, võib võlgnik sellele asjaolule tugineda ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis. Küll on aga õige maakohtu märkus selle kohta, et neile asjaoludele, mis olid teada juba enne vaidlusalust kohtuotsust (ja millele on maakohus otsuses mh ka viidanud), ei ole hagejal õiguslikult võimalik tugineda. Seega saaks praegusel juhul lähtuda kinnistu eest makstava hüvitise puhul kehtivast pärimistunnistusest, mille kohaselt on kostja kaotanud omandi pärandist 1/4 mõttelise osa suhtes (temale makstavaks hüvitiseks oleks eelduslikult 6125 eurot, s.o 49 000 : 2 : 4). Vaidlusalune kohtuotsus võiks selles osas olla täidetav. Kuna hageja on pärast kohtuotsuse jõustumist tasunud 1050 eurot, oleks otsus täidetav summas 5075 eurot (6125-1050). Sissenõudja on täitmisavalduses hageja tasutud 1050 eurot juba arvestanud ja nõuab täitmist 8137, 50 euro osas (9187,50-1050), siis selle põhjal võiks rääkida sundtäitmise osalisest lubamatusest, eelduslikult summas 3062, 50 eurot (8137,50-5075). Kuna tsiviilasjas nr 2-13-33274 lahendati vaidlust, mille esemeks oli hüvitise nõue pärandiks olnud kinnistu mõttelise osa eest, ei ole ka praeguses vaidluses võimalik esitada väidet varasema kokkuleppe ja raha tasumise kohta. Kui hageja väitel tasus ta kostjale korteriomandi müügist saadud rahast 10 000 eurot arvestusega, et tegemist on kogu pärandvara hõlmava hüvitisega, kuid kostja sellist kokkulepet eitab, on hagejal õigus nõuda tasutud raha osaliselt tagasi, tuginedes alusetu rikastumise sätetele (lähtuvalt korteriomandi väärtusest ja kehtivast pärimistunnistusest). Eeltoodust tulenevalt saadab ringkonnakohus asja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ü. Jänes

M. Klaar

K. Kirspuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.