Tallinna Ringkonnakohus
Tsiviilasja number
2-16-3588
Määruse tegemise aeg ja koht
28.06.2016, Tallinn
Kohtukoosseis
Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kaebus kohtutäitur Kaja Lilloja 19.02.2016 otsuse peale täiteasjas nr 195/2015/3025
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.04.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, registrikood 70008747), volitatud esindaja Agne Niido Puudutatud isik kohtutäitur Kaja Lilloja, asendaja Piret Altosaar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
prefektuurile kohtutäituri ettemaksu küsimise otsuse. 14.10.2015 saatis sissenõudja kohtutäitur Risto Sepale teate, et ei tasu ettemaksu, kuna süüdlane on rahatrahvi tasunud. Sellekohane märge on tehtud TARN sündmuste logis 16.12.2015 kell 11:47:49, s.o vahetult enne kohtutäitur Kaja Lillojale täiteasja edastamist. Nimetatud kandes on märge: Sissenõudja palus täitmisavalduse tagastada, kuna võlgnikule määratud rahatrahv on tasutud. Kohtutäitur Kaja Lilloja alustas sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse 31.12.2015 ehk rohkem kui kaks kuud peale nõude tasumist. 22.01.2016 tegi kohtutäitur kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega nõudis sissenõudjalt 19,16 eurot täitemenetluse alustamise tasu ja 33,30 eurot kohtutäituri põhitasu KTS § 41 lg 1 alusel, kuivõrd võlgnik oli nõude sissenõudja ees täitnud enne sissenõudja poolt kohtutäiturile avalduse esitamist. Avaldaja esitas 27.01.2016 kohtutäitur Kaja Lillojale kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale kaebuse. Avaldaja ei nõustunud tasuma kohtutäituri tasu, kuna kohtutäitur Kaja Lilloja alustas täitemenetluse rohkem kui kaks kuud pärast rahatrahvi tasumist võlgniku poolt ning sissenõudja oli 14.10.2015 kohtutäitur Risto Seppa ka teavitanud nõude tasumisest. Kohtutäitur Kaja Lilloja jättis 19.02.2016 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata põhjendusel, et täiteasjas on võlgnik tasunud nõude enne avalduse ja täitedokumendi kohtutäiturile esitamist, mistõttu rakendub KTS § 41 lg 1. Kohtutäituri otsus on õigusvastane, kuna see on vastuolus kohtutäituri seaduse § 41 lõikega 1. Avaldaja käitus igati õiguspäraselt, koostades TMS § 23 lõikes 1 nimetatud täitmisavalduse, lisas sellele täitedokumendi ning edastas e-toimiku süsteemi kaudu TARNi. Põhjendamatu on kohtutäituri seisukoht, et kuivõrd sissenõudjal oli võimalik jälgida, millal nõue menetlusse võetakse, siis oleks sissenõudja pidanud olukorras, kus võlgnik on vahepeal trahvi tasunud, avalduse tagasi võtma. Elektroonilise andmevahetuse kasutuselevõtu peamiseks eesmärgiks oli andmevahetuse kiirendamine ja kohtutäituritele nõude täitmiseks laekunud summade kohta kohese informatsiooni andmine infosüsteemide vahendusel. TARNi kasutuselevõtuks sobivust kinnitasid Politsei- ja Piirivalveametile nii Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) kui Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, mistõttu avaldajal puudus alus kahtlustada, et TARNis võib esineda kriitilisi vigu e-toimikust andmete vastuvõtmisel. Politsei- ja Piirivalveamet esitab sundtäitmisele kümneid tuhandeid nõudeid ja nende ükshaaval jälgimine ei ole mõeldav. Oma ülesannete piisavalt hoolika täitmise korral pidanuks kohtutäitur nägema, et täitmisavaldus oli koostatud rohkem kui kuu varasemalt. Seega ei oleks ta tohtinud jääda passiivseks, vaid pidanuks enne täitemenetluse alustamist püüdma selgitada vahepealseid sündmusi, st miks laekus täitmisavaldus nii suure hilinemisega, kas andmevahetuses võis esineda tõrkeid, sh puudulikke teavitusi nõude laekumise osas. Kohtutäituri väide, mille kohaselt kohtutäitur ei vastuta infosüsteemi vigade eest, võib olla sisuliselt õige, kuid ei anna alust panna vastutust, st kohtutäituri tasu maksmise kohustust sissenõudjale. Antud juhtumi puhul ei olnud tegemist ka kasutusjuhendi nõuete mittejärgimisega. Kohtutäitur on täitemenetluse teostamiseks saanud volitused riigilt ning neid volitusi võib realiseerida üksnes seaduse nõudeid järgides. KTS § 28 lg 2 kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Vaidlusaluse juhtumi korral seadus
sissenõudjale kohtutäituri tasu maksmise kohustust ei sätesta, seega ei ole kohtutäituri tasu nõudmine Politsei- ja Piirivalveametilt õiguspärane. Politsei- ja Piirivalveamet on saanud teabe, et analoogseid juhtumeid, kus TARN ei ole vastu võtnud e-toimiku süsteemist saabunud täitmisavaldusi, võib olla rohkemgi ning Politsei- ja Piirivalveamet ei saa vastutada TARNi vigade eest. Puudutatud isiku seisukoht
menetlust alustada ning kas avalduses olevad andmed on vahepeal muutunud. Kohtutäitur saab ainult eeldada, et esitatud andmed on õiged. Esimese astme kohtu määrus
Kohtutäiturimäärustiku § 15 lõige 3 sätestab, et kui dokumentide kontrollimisel ilmneb puudusi, registreeritakse dokument üldises korras ja dokumentide esitajale saadetakse teade, milles antakse kümme päeva aega puuduste kõrvaldamiseks. Seega on tavapärane dokumentide kontrollimine iseenesest mõistetav. Tulenevalt TMS § 231 puudub sissenõudjal õigus, võimalus ja kohustus täitmisavalduse kohtutäiturini jõudmist mõjutada, jälgida või kontrollida. Maakohtu järeldus, et täitmisavalduse täiturile esitamise ajaks on hetk, mil avaldus jõuab täiturini, on ebaõige. Kohtutäitur ei ole tahteavalduse saaja avalik-õigusliku nõude esitamisel, sest sissenõudja ei esita avaldust kohtutäiturile, kuna täiteavalduse KPK kojale esitamise ajal ei ole kohtutäitur määratud. Seega on tahteavalduse saajaks TsÜS tähenduses koda, mitte kohtutäitur. Asjaolu puhul, et vastavalt kehtestatud korrale tehakse sissenõudja tahtest sõltumata veel teatud toiminguid, et asi täiturile üle anda, on tegemist vastuvõtja viivitusega. Sellest tulenevalt on ebaõige lugeda täitmisavalduse esitamise ajaks selle (neljanda) täiturini jõudmine 16.12.2015. Seega ei esitanud kohtutäiturile avaldust mitte avaldaja, vaid avalduse esitas koda. Täituril puudub formaliseeritusse põhimõttest tulenevalt küll kohustus kontrollida enne täitemenetluse alustamist sissenõudega seonduvaid asjaolusid, kuid arvestades, et de facto on avalduse esitanud sissenõudja asemel kolmas isik (koda), on ka kohtutäituril kõrgendatud hoolsuskohustus kontrollida, saamaks kinnitust, et tegemist on kehtiva reaalselt olemasoleva nõudega. Kohtutäituril piisanuks tähelepanelikult tutvuda TARN kannetega vaidlusaluses täiteasjas tehtud toimingute kohta, et veenduda täitemenetluse alustamise aluse puudumises. Vaidlusalune olukord, kus sissenõudja on korrektselt esitanud täiteavalduse, kuid kohtutäitur ei võta seda viivitamata täitmisele ning see jääb TARN-i süsteemi n.ö „hõljuma“, on vastuvõtuviivitus, mis on seaduses reguleerimata. Olukorras, kus sissenõudjal ei ole võimalik esitada avaldust vahetult otse täiturile, vaid teatud vahelüli kaudu, ei saa ka kohtutäitur jääda passiivseks avalduse vastuvõtmisel ning ka täituril peab olema kõrgendatud hoolsuskohustus. Ükski arvutisüsteem, sh elektroonilised andmebaasid, ei ole lõpuni töökindlad ja arvutivea esinemisvõimaluse eest ei saa panna vastutama sissenõudjat. Kohtutäitur on rikkunud menetluse reegleid täitemenetluse alustamisel. Avaldaja esitas avalduse õigeaegselt ja ta ei saa kanda vastutust selle eest et nõue viivitamata täitmisele võtmise kohta ei ole täidetud. Asjaolu, kas avaldus jõudis täiturini kohe või viibis mingi tehnilise tõrke tõttu või täiteasja ümberjagamise tõttu teisele täiturile, või viivitas täitur ise menetluse alustamisega, ei oma sissenõudja jaoks õiguslikku tähendust ega too kaasa täiendavaid kohustusi ega vastutust. Vastus määruskaebusele
Ringkonnakohus leiab, et nii kohtutäitur kui ka maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et täitmisavalduse esitamise ajaks tuleb lugeda 16.12.2015. TMS § 231 lg 2 järgi kui Vabariigi Valitsus on kehtestanud avalik-õiguslike nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise korra, võib korraga hõlmatud avalik-õiguslikke nõudeid anda kohtutäiturile täitmiseks üksnes Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vahendusel, edastades vastavad nõuded kojale. Nimetatud jaotamise kord on vastu võetud Vabariigi Valitsuse 01.04.2010 määrusega nr 42 ja jõustunud 01.01.2011. Seega sai ja pidi avaldaja esitama täitmisavalduse üksnes koja vahendusel ehk avaldaja ei saanud täitmisavaldust esitada otse kohtutäiturile. Käesoleval juhul oligi täitmisavaldus väärteos mõistetud rahatrahvi sundtäitmiseks esitatud elektrooniliselt TMS § 23 lg 6 ja 231 lg 2 alusel avalik-õiguslike nõuete esitamiseks ja jaotamiseks ettenähtud infosüsteemi (TARN) kaudu 05.10.2015 kell 11:11:13. Infosüsteemi TARN sündmuste logist nähtub, et 05.10.2015 kell 11:11:22 edastati avaldus tavajärjekorra alusel kohtutäitur Risto Sepale, seejärel 05.11.2015 kohtutäitur Arvi Pinkile, seejärel 01.12.2015 kohtutäitur Elin Vilippusele ja lõpuks 16.12.2015 kohtutäitur Kaja Lillojale. Maakohus möönis, et avaldaja ei vastuta avalduse esitamisest kuni selle kohtutäiturini jõudmiseni infosüsteemis TARN tekkinud viivituse eest, kuid tegi siiski järelduse, et avaldaja peab maksma kohtutäituri tasu. Ringkonnakohus maakohtu järeldusega ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et täitmisavalduse esitamise ajaks KTS § 41 lg 1 mõistes tuleb lugeda 05.10.2015, s.o päev, mil avaldaja esitas (sisestas) täitmisavalduse infosüsteemi TARN. Süsteemi sisestatud täitmisavalduse jaotamise aeg konkreetsele kohtutäiturile sõltub juba koja tegevusest, mida täitmisavalduse esitaja ei saa kontrollida ega mõjutada. Seega võimalikud viivitused mistahes põhjusel täitmisavalduse jaotamisel konkreetsele kohtutäiturile ei saa mõjutada täitmisavalduse esitamise aega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.