Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-16-3588/12
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 28.06.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2266

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Politsei- ja Piirivalveamet70008747(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-16-3588

Määruse tegemise aeg ja koht

28.06.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kaebus kohtutäitur Kaja Lilloja 19.02.2016 otsuse peale täiteasjas nr 195/2015/3025

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.04.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, registrikood 70008747), volitatud esindaja Agne Niido Puudutatud isik kohtutäitur Kaja Lilloja, asendaja Piret Altosaar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 14.04.2016 määrus ja kohtutäitur Kaja Lilloja 19.02.2016 otsus täiteasjas nr 195/2015/3025 tühistada ning kohustada kohtutäiturit avaldaja 27.01.2016 kaebust uuesti läbi vaatama.

2.Määruskaebus rahuldada.

3.Jätta maakohtu ja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud kohtutäitur Kaja Lilloja kanda.

4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud

Sarnased lahendid

Täitmine

prefektuurile kohtutäituri ettemaksu küsimise otsuse. 14.10.2015 saatis sissenõudja kohtutäitur Risto Sepale teate, et ei tasu ettemaksu, kuna süüdlane on rahatrahvi tasunud. Sellekohane märge on tehtud TARN sündmuste logis 16.12.2015 kell 11:47:49, s.o vahetult enne kohtutäitur Kaja Lillojale täiteasja edastamist. Nimetatud kandes on märge: Sissenõudja palus täitmisavalduse tagastada, kuna võlgnikule määratud rahatrahv on tasutud. Kohtutäitur Kaja Lilloja alustas sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse 31.12.2015 ehk rohkem kui kaks kuud peale nõude tasumist. 22.01.2016 tegi kohtutäitur kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega nõudis sissenõudjalt 19,16 eurot täitemenetluse alustamise tasu ja 33,30 eurot kohtutäituri põhitasu KTS § 41 lg 1 alusel, kuivõrd võlgnik oli nõude sissenõudja ees täitnud enne sissenõudja poolt kohtutäiturile avalduse esitamist. Avaldaja esitas 27.01.2016 kohtutäitur Kaja Lillojale kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale kaebuse. Avaldaja ei nõustunud tasuma kohtutäituri tasu, kuna kohtutäitur Kaja Lilloja alustas täitemenetluse rohkem kui kaks kuud pärast rahatrahvi tasumist võlgniku poolt ning sissenõudja oli 14.10.2015 kohtutäitur Risto Seppa ka teavitanud nõude tasumisest. Kohtutäitur Kaja Lilloja jättis 19.02.2016 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata põhjendusel, et täiteasjas on võlgnik tasunud nõude enne avalduse ja täitedokumendi kohtutäiturile esitamist, mistõttu rakendub KTS § 41 lg 1. Kohtutäituri otsus on õigusvastane, kuna see on vastuolus kohtutäituri seaduse § 41 lõikega 1. Avaldaja käitus igati õiguspäraselt, koostades TMS § 23 lõikes 1 nimetatud täitmisavalduse, lisas sellele täitedokumendi ning edastas e-toimiku süsteemi kaudu TARNi. Põhjendamatu on kohtutäituri seisukoht, et kuivõrd sissenõudjal oli võimalik jälgida, millal nõue menetlusse võetakse, siis oleks sissenõudja pidanud olukorras, kus võlgnik on vahepeal trahvi tasunud, avalduse tagasi võtma. Elektroonilise andmevahetuse kasutuselevõtu peamiseks eesmärgiks oli andmevahetuse kiirendamine ja kohtutäituritele nõude täitmiseks laekunud summade kohta kohese informatsiooni andmine infosüsteemide vahendusel. TARNi kasutuselevõtuks sobivust kinnitasid Politsei- ja Piirivalveametile nii Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) kui Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, mistõttu avaldajal puudus alus kahtlustada, et TARNis võib esineda kriitilisi vigu e-toimikust andmete vastuvõtmisel. Politsei- ja Piirivalveamet esitab sundtäitmisele kümneid tuhandeid nõudeid ja nende ükshaaval jälgimine ei ole mõeldav. Oma ülesannete piisavalt hoolika täitmise korral pidanuks kohtutäitur nägema, et täitmisavaldus oli koostatud rohkem kui kuu varasemalt. Seega ei oleks ta tohtinud jääda passiivseks, vaid pidanuks enne täitemenetluse alustamist püüdma selgitada vahepealseid sündmusi, st miks laekus täitmisavaldus nii suure hilinemisega, kas andmevahetuses võis esineda tõrkeid, sh puudulikke teavitusi nõude laekumise osas. Kohtutäituri väide, mille kohaselt kohtutäitur ei vastuta infosüsteemi vigade eest, võib olla sisuliselt õige, kuid ei anna alust panna vastutust, st kohtutäituri tasu maksmise kohustust sissenõudjale. Antud juhtumi puhul ei olnud tegemist ka kasutusjuhendi nõuete mittejärgimisega. Kohtutäitur on täitemenetluse teostamiseks saanud volitused riigilt ning neid volitusi võib realiseerida üksnes seaduse nõudeid järgides. KTS § 28 lg 2 kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Vaidlusaluse juhtumi korral seadus

3.Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud osapoolte endi kanda. Selleks, et sissenõudja saaks lugeda avalduse kohtutäiturile esitatuks, peab avaldus olema jõudnud kohtutäiturini ja kohtutäituril peab olema reaalne võimalus avaldusega tutvuda. Kohtutäitur ei saa kuidagi tuvastada menetlusse võtmisel, mis on toimunud konkreetse nõudega enne talle täitmiseks saatmist. Tulenevalt kohtutäiturimäärustiku § 521, § 522 lg 1 ja § 523 on nii kohtutäitur kui ka sissenõudja ainult infosüsteemi TARN volitatud töötlejad (st kohtutäitur Kaja Lilloja ei ole infosüsteemi TARN haldaja ega vastutav töötleja, kes vastutab infosüsteemis esinevate tehniliste vigade eest). Lisaks sätestab kohtutäiturimäärustiku § 524 lg 1, et infosüsteemi töös esinevate vigade ja häirete eest, mis tulenevad kasutusjuhendi mittejärgimisest, vastutab kasutaja, kes andmeid töötleb või kelle nimel andmeid töödeldakse. Kohtutäitur lähtub menetluse alustamisel avalduse ja täitedokumendi täiturini jõudmise kuupäevast, kuna vastupidine tõlgendamine oleks ka võlgniku suhtes ebamõistlikult koormav, pannes talle eelkõige kohustuse tasuda kohtutäituri tasu olukorras, kus sissenõudja poolt esitatud avaldus ei ole reaalselt kohtutäiturini jõudnud. Antud juhul edastas kohtutäiturite infosüsteem TARN kohtutäitur Kaja Lilloja menetlusse nõude täitmiseks 16.12.2015 ning avaldus võeti täitmiseks vastu 31.12.2015. Kohtutäiturimäärustiku § 527 sätestab volitatud töötlejate pädevuse ja ülesanded avalikõiguslike nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteemi töötamisega. Nimetatud paragrahvi lõige viis loetleb volitatud töötleja ülesanded, kus punkti 3 kohaselt volitatud töötleja annab infosüsteemi andmetes puuduste avastamise korral sellest viivitamata teada keskusele, välja arvatud juhul, kui tal on võimalik puudus iseseisvalt kõrvaldada või kui avastatud puudus on ebaoluline. Kaebuse esitajal oli võimalik ise jälgida, millal ja missuguse kohtutäituri menetlusse nõue saadetakse ning millal nõue menetlusse võetakse. Olukorras, kus võlgnik on trahvi vahepeal otse sissenõudjale tasunud, ei saa sissenõudja jääda passiivseks. Kohtutäitur lähtub oma töös formaliseerituse põhimõttest, mis tähendab, et menetlusse tuleb võtta kõik täitedokumendid, mis vastavad TMS § 2 lõikes 1 välja toodud täitedokumentidele esitatud nõuetele. Kohtutäituril on võimalik jälgida avaliku võimu kandja nõuete kohtutäiturile menetlusse saatmise aega TARN sündmuste logi juurest ning antud nõude juures seisab esitamise rea juures esitamise tähtaeg 16.12.2015 (lisa 1). Kohtutäituril puudus alus trahvi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Kui sissenõudja esitatud täitmisavaldusel on märgitud kuupäev, mis on kohtutäituri menetlusse esitamisel kuu varasem, siis kohtutäitur eeldabki, et nõue võib olla eelnevalt läinud teisele kohtutäiturile ning on tagasi lükatud ettemaksu tasumata jätmise tõttu. Kohtutäitur, lähtuvalt formaliseerituse põhimõttest, ei saa hakata iga sellise nõude puhul uurima, kas nõude osas on eelnevalt ettemaksu küsitud ning ega ei ole varasemalt tulnud teisele täiturile teade, et nõue on tasutud. Sissenõudja vastutab täitmisavalduses olevate andmete õigsuse eest ning kohtutäituri kohustus ei ole enne täitemenetluse alustamist sissenõudjalt üle küsida, kas soovitakse ikkagi

4.Maakohus jättis avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt kehtib täitemenetluses formaliseeritusse põhimõte, mis tähendab seda, et kohtutäitur peab üksnes veenduma, kas täitedokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, mitte kontrollima nõude aluseks olevaid materiaal-õiguslikke asjaolusid (s.t kas nõue on üldse olemas, kas nõue on tekkinud seaduspäraselt, kas kohustus on enne täituri poole pöördumist täidetud jms). TMS § 23 lg-s 1 on sätestatud, et kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. TMS § 7 lg 1 kohaselt keeldub kohtutäitur täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel. Seega pidi kohtutäitur käesolevas asjas TARN kaudu täitmisavalduse saamisel kontrollima avalduse olemasolu ning seda, kas täitmiseks esitatud dokument on täitedokument TMS § 2 lg 1 mõttes. Infosüsteemist TARN nähtus täitmisavalduse esitamine ning täitedokument, milleks oli avaldaja poolt määratud trahv (ehk täitedokument KTS § 2 lg 1 mõttes). Seega käitus kohtutäitur õiguspäraselt, alustades avalduse alusel täitemenetluse. Seda vaatamata asjaolule, et avaldaja oli täitmisavalduse esitanud TARN vahendusel täitmiseks 05.10.2015 ning täitur sai selle enda menetlusse alles 16.12.2016. Kohtutäituril puudub formaliseerituse põhimõttest tulenevalt kohustus ja ka õigus kontrollida enne täitemenetluse alustamist sissenõudega seonduvaid asjaolusid, muu hulgas seda, millal sissenõudja on täitmisavalduse koostanud ja kas võlgnik on nõude juba rahuldanud. Nõuetekohase avalduse esitamise ja nõude sisu osas lasub formaliseerituse põhimõttest tulenevalt vastutus sissenõudjal. Kuna täitur on avalduse õigesti menetlusse võtnud, kuid võlgnik on enne täitemenetluse algatamist kohtutäitur Kaja Lilloja poolt oma kohustuse täitnud, on põhjendatud ka tasu nõudmine sissenõudjalt (KTS § 41 lg 1). Põhjendatud on avaldaja väide, et avaldaja ei vastuta avalduse esitamisest kuni selle kohtutäiturini jõudmiseni infosüsteemis TARN tekkinud viivituse eest, kuid selle eest ei saa käesoleval juhul vastutada ka kohtutäitur. Samuti ei saa kohtutäituri tasu nõuda ka võlgnikult, kes tasus oma kohustuse küll hilinemisega, kuid enne täitemenetluse alustamist. Avaldajal võib olla õigus esitada kahjunõue juriidilise isiku vastu, kelle vastutusalasse kuulub TARNi arendamine ja haldamine. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Määruskaebus

Kohtutäiturimäärustiku § 15 lõige 3 sätestab, et kui dokumentide kontrollimisel ilmneb puudusi, registreeritakse dokument üldises korras ja dokumentide esitajale saadetakse teade, milles antakse kümme päeva aega puuduste kõrvaldamiseks. Seega on tavapärane dokumentide kontrollimine iseenesest mõistetav. Tulenevalt TMS § 231 puudub sissenõudjal õigus, võimalus ja kohustus täitmisavalduse kohtutäiturini jõudmist mõjutada, jälgida või kontrollida. Maakohtu järeldus, et täitmisavalduse täiturile esitamise ajaks on hetk, mil avaldus jõuab täiturini, on ebaõige. Kohtutäitur ei ole tahteavalduse saaja avalik-õigusliku nõude esitamisel, sest sissenõudja ei esita avaldust kohtutäiturile, kuna täiteavalduse KPK kojale esitamise ajal ei ole kohtutäitur määratud. Seega on tahteavalduse saajaks TsÜS tähenduses koda, mitte kohtutäitur. Asjaolu puhul, et vastavalt kehtestatud korrale tehakse sissenõudja tahtest sõltumata veel teatud toiminguid, et asi täiturile üle anda, on tegemist vastuvõtja viivitusega. Sellest tulenevalt on ebaõige lugeda täitmisavalduse esitamise ajaks selle (neljanda) täiturini jõudmine 16.12.2015. Seega ei esitanud kohtutäiturile avaldust mitte avaldaja, vaid avalduse esitas koda. Täituril puudub formaliseeritusse põhimõttest tulenevalt küll kohustus kontrollida enne täitemenetluse alustamist sissenõudega seonduvaid asjaolusid, kuid arvestades, et de facto on avalduse esitanud sissenõudja asemel kolmas isik (koda), on ka kohtutäituril kõrgendatud hoolsuskohustus kontrollida, saamaks kinnitust, et tegemist on kehtiva reaalselt olemasoleva nõudega. Kohtutäituril piisanuks tähelepanelikult tutvuda TARN kannetega vaidlusaluses täiteasjas tehtud toimingute kohta, et veenduda täitemenetluse alustamise aluse puudumises. Vaidlusalune olukord, kus sissenõudja on korrektselt esitanud täiteavalduse, kuid kohtutäitur ei võta seda viivitamata täitmisele ning see jääb TARN-i süsteemi n.ö „hõljuma“, on vastuvõtuviivitus, mis on seaduses reguleerimata. Olukorras, kus sissenõudjal ei ole võimalik esitada avaldust vahetult otse täiturile, vaid teatud vahelüli kaudu, ei saa ka kohtutäitur jääda passiivseks avalduse vastuvõtmisel ning ka täituril peab olema kõrgendatud hoolsuskohustus. Ükski arvutisüsteem, sh elektroonilised andmebaasid, ei ole lõpuni töökindlad ja arvutivea esinemisvõimaluse eest ei saa panna vastutama sissenõudjat. Kohtutäitur on rikkunud menetluse reegleid täitemenetluse alustamisel. Avaldaja esitas avalduse õigeaegselt ja ta ei saa kanda vastutust selle eest et nõue viivitamata täitmisele võtmise kohta ei ole täidetud. Asjaolu, kas avaldus jõudis täiturini kohe või viibis mingi tehnilise tõrke tõttu või täiteasja ümberjagamise tõttu teisele täiturile, või viivitas täitur ise menetluse alustamisega, ei oma sissenõudja jaoks õiguslikku tähendust ega too kaasa täiendavaid kohustusi ega vastutust. Vastus määruskaebusele

Ringkonnakohus leiab, et nii kohtutäitur kui ka maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et täitmisavalduse esitamise ajaks tuleb lugeda 16.12.2015. TMS § 231 lg 2 järgi kui Vabariigi Valitsus on kehtestanud avalik-õiguslike nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise korra, võib korraga hõlmatud avalik-õiguslikke nõudeid anda kohtutäiturile täitmiseks üksnes Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vahendusel, edastades vastavad nõuded kojale. Nimetatud jaotamise kord on vastu võetud Vabariigi Valitsuse 01.04.2010 määrusega nr 42 ja jõustunud 01.01.2011. Seega sai ja pidi avaldaja esitama täitmisavalduse üksnes koja vahendusel ehk avaldaja ei saanud täitmisavaldust esitada otse kohtutäiturile. Käesoleval juhul oligi täitmisavaldus väärteos mõistetud rahatrahvi sundtäitmiseks esitatud elektrooniliselt TMS § 23 lg 6 ja 231 lg 2 alusel avalik-õiguslike nõuete esitamiseks ja jaotamiseks ettenähtud infosüsteemi (TARN) kaudu 05.10.2015 kell 11:11:13. Infosüsteemi TARN sündmuste logist nähtub, et 05.10.2015 kell 11:11:22 edastati avaldus tavajärjekorra alusel kohtutäitur Risto Sepale, seejärel 05.11.2015 kohtutäitur Arvi Pinkile, seejärel 01.12.2015 kohtutäitur Elin Vilippusele ja lõpuks 16.12.2015 kohtutäitur Kaja Lillojale. Maakohus möönis, et avaldaja ei vastuta avalduse esitamisest kuni selle kohtutäiturini jõudmiseni infosüsteemis TARN tekkinud viivituse eest, kuid tegi siiski järelduse, et avaldaja peab maksma kohtutäituri tasu. Ringkonnakohus maakohtu järeldusega ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et täitmisavalduse esitamise ajaks KTS § 41 lg 1 mõistes tuleb lugeda 05.10.2015, s.o päev, mil avaldaja esitas (sisestas) täitmisavalduse infosüsteemi TARN. Süsteemi sisestatud täitmisavalduse jaotamise aeg konkreetsele kohtutäiturile sõltub juba koja tegevusest, mida täitmisavalduse esitaja ei saa kontrollida ega mõjutada. Seega võimalikud viivitused mistahes põhjusel täitmisavalduse jaotamisel konkreetsele kohtutäiturile ei saa mõjutada täitmisavalduse esitamise aega.