4.Jätta menetluskulud Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates
Tallinna määruse
Asjaolud
1.18.06.2003.a alustas Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno avaldaja suhtes täitemenetluse nr 052/2003/5080 sissenõudja avalduse ja Tallinna Linnakohtu 10.06.2003.a otsuse nr 2/4/228-2163/02 alusel.
2.30.03.2009.a kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-08-72114 välja avaldaja pankroti. 01.02.2010.a määrusega kinnitas kohus pankrotimenetluses kompromissi ja lõpetas pankrotimenetluse. Viidatud määrusega kujundati muuhulgas ümber ka täitemenetluses olnud sissenõudja nõue summas 2 076 000 krooni.
3.20.01.2016.a sai avaldaja kätte täituri 14.01.2016.a rahalise nõude (töötasu) arestimise akti, millega on täitur pidanud avaldaja Swedbank AS-i kontolt kinni 35,44 eurot.
4.25.01.2016.a esitas avaldaja täiturile kaebuse täituri tegevuse peale, leides, et pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus lõppes, mistõttu tuleb täituril lõpetada kõik täitemenetlusega seotud tegevused ja toimingud.
5.20.04.2016.a sai avaldaja kätte täituri 19.02.2016.a kuupäeva kandva otsuse, millega täitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Täitur on avaldanud, et täitemenetlus jätkub täitekulude sissenõudmise osas.
6.XXXXesitas 28.04.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno 19.02.2016.a otsuse peale täiteasjas nr 052/2003/5080. Avaldajate nõue ja põhjendused
7.Avaldaja leiab, et otsus on vastuolus seadusega, mille kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Täitemenetlus täiteasjas nr 052/2003/5080 lõppes 30.03.2009.a, kui Harju Maakohus kuulutas välja avaldaja pankroti. Avaldaja hinnangul tuleb seadust tõlgendada selliselt, et pankroti välja kuulutamisel lõpeb täitemenetlus automaatselt, erinevalt TMS §-is 48 sätestatud juhtudest, mil täitemenetluse lõpetab täitur oma otsusega. Viidatud sätete selgelt erinev regulatsioon ilmneb nii sätete sõnastuses, kui ka selles, et pankoti korral täitemenetluse lõppemine on reguleeritud muudest lõpetamise alustest eraldi. Täituri täitekulude nõude osas ei kehti selles osas mis tahes erisust. Täituril oli võlausaldajana õigus ja võimalus esitada täitekulude nõue pankrotimenetlusse. Asjaolu, et täitur jättis nõude pankrotimenetluses esitamata, ei muuda TMS § 51 lg 1 imperatiivset regulatsiooni ega anna täitekulude nõudele eristaatust võrreldes muude nõuetega. Täitemenetluse lõppemise tõttu ei ole täituril seadusest tulenevat õigust teha mis tahes täiendavaid täitetoiminguid, sh arestida võlgniku töötasu. Seadusest ei tulene, et pankrotimenetluse lõppemisel pankroti väljakuulutamisega lõppenud täitemenetlus taastuks. Seega on täitur arestinud avaldaja töötasu ja pidanud avaldaja kontolt kinni rahalisi vahendeid lõppenud täitemenetluse raames, mis ei ole õiguspärane ja kooskõlas täituri hoolsuskohustusega.
8.Veelgi enam ei ole täitemenetluse jätkumine või ennistumine pärast pankrotimenetluse lõpetamist õigustatud, kuna täitmisel olev täitekulude nõue on aegunud. Kohtutäituri seaduse1 § 25 lg 1 sätestas, et kohtutäiturile tasu maksmise nõue aegub selle sissenõutavaks muutumisest alates kolme aasta jooksul. Avaldajal ei ole pika ajaperioodi möödumise tõttu säilinud täituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsus, kuid kahtlemata on 2003. aastal alustatud täitemenetlusega seonduv täitekulude nõue käesolevaks ajaks aegunud. Avaldaja palub kaebuse rahuldada ja tühistada Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno 19.02.2016.a otsus täiteasjas nr 052/2003/5080; kohustada Tallinna kohtutäitur Urmas Tärnot tegema uus otsus, millega tühistada 14.01.2016.a rahalise nõude (töötasu) arestimise akt; kui kohus leiab, et TMS § 51 lg 1 alusel ei lõpe täitemenetlus automaatselt, siis kohustada kohtutäitur Urmas Tärnot lõpetama täitemenetlus täiteasjas nr 052/2003/5080; alternatiivselt kohustada Tallinna kohtutäitur Urmas Tärnot avaldaja 25.01.2016.a kaebust uuesti läbi vaatama; jätta kõik menetluskulud Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno kanda; mõista Tallinna kohtutäitur Urmas Tärnolt Margo Kõrkjase kasuks
välja viimase poolt kantud menetluskulud ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtutäituri seisukoht
9.Kohtutäitur vaidleb kaebusele vastu ning jääb oma otsuses avaldatud seisukohtade juurde. Võlgnikul on kohustus tasuda täitekulud. Sissenõudja on teavitanud, et põhivõlgnevus on tasutud. Kuid siiani ei ole tasutud täitekulusid. Võlgnik püüab vältida oma kohustuste täitmist. Võlgnik ei ole teinud alates 2003.a ühtegi sooritust, et hakata oma täitekulude kohustust täitma. Kohtu seisukoht ja põhjendused
10.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isiku seisukohtaga, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.
12.TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. 20.04.2016.a sai avaldaja kätte täituri 19.02.2016.a otsuse, millega täitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja esitas 28.04.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno 19.02.2016.a otsusele täiteasjas nr 052/2003/5080. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
13.Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtutäiturile esitatud kaebuses tuginenud täitekulude nõude aegumisele, ei käsitle kohus ka kohtule esitatud kaebuses esile toodud täitekulude aegumise küsimust. Kohtutäitur ei ole nimetatud väite osas otsust teinud, mistõttu ei saa kohus seda käesolevas lahendis analüüsida.
14.Avaldaja leiab, et kohtutäituri poolt läbiviidav täitemenetlus täitekulude sissenõudmiseks on lubamatu, kuivõrd täitemenetlus pidanuks lõppema avaldaja pankroti väljakuulutamisega. Kohtutäitur on vastupidisel seisukohal ning leiab, et võlgnik on täitekulusid kohustatud tasuma vaatamata pankroti väljakuulutamisele.
15.Puudub vaidlus selles, et:
• 18.06.2003.a alustas Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno avaldaja suhtes täitemenetluse nr 052/2003/5080 sissenõudja avalduse ja Tallinna Linnakohtu 10.06.2003.a otsuse nr 2/4/228-2163/02 alusel. • 30.03.2009.a määrusega (tlk 5-12) kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-08-72114 välja avaldaja pankroti. 01.02.2010.a määrusega (tlk 13-17) kinnitas kohus pankrotimenetluses kompromissi ja lõpetas pankrotimenetluse. • 20.01.2016.a sai avaldaja kätte täituri 14.01.2016.a rahalise nõude (töötasu) arestimise akti (tlk 18), millega on täitur pidanud avaldaja Swedbank AS-i kontolt kinni 35,44 eurot (tlk 19-20, pangakonto väljavõte). Täitur teostab avaldaja suhtes sundtäitmist täitekulude osas, põhinõude osas on menetlus lõpetatud.
16.TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. TMS § 51 lg 2 kohaselt, et pankroti väljakuulutamise järel annab kohtutäitur pankrotihalduri taotlusel täitemenetluse dokumendid ja kohtutäituri valduses oleva või kolmandale isikule hoiule antud võlgnikule kuuluva vara üle pankrotihaldurile ja teavitab sellest sissenõudjat. PankrS § 44 lg 1 on sätestatud, et pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. PankrS § 8 lg 3 järgi, et pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist.
17.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-1-11 p-is 13 märkinud, et PankrS § 44 lg 1 kehtestas ja kehtestab ka praegu üldpõhimõtte, mille kohaselt võivad võlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning need nõuded ka rahuldatakse pankrotiseaduses sätestatud korras. Seda regulatsiooni arvestab ka TMS § 51, mille lg 1 kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega ning lg 2 kohaselt antakse täitemenetlusega seotud dokumendid üle pankrotihaldurile ja teavitatakse sellest sissenõudjat.
18.Kohus on seisukohal, et pankroti väljakuulutamisega lõppevad võlgniku suhtes kõik täitemenetlused vaatamata sellele, kas täitedokumendiks on kohtulahend või kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Käesoleval juhul viib kohtutäitur võlgniku suhtes täitemenetlust läbi ebaseaduslikult. Seadus ei näe ette erandit, et täituril on võimalus pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist täitekulude osas täitemenetlust jätkata. Täitemenetlus tulnuks täielikult lõpetada pankroti väljakuulutamisega.
19.Kohus osundab, et võlgniku pankroti väljakuulutamise korral oleks kohtutäituril olnud teoreetiliselt õigus esitada oma täitekulude nõue võlgniku vastu üksnes pankrotimenetluses, s.t võlgniku pankroti väljakuulutamisega saab kohtutäiturist pankrotivõlausaldaja, kuivõrd tal oli võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist.
20.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et avaldaja kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja on esitanud erinevaid nõudeid, sh alternatiivnõudeid. Järgnevalt analüüsib kohus, milliste nõuete osas kaebus rahuldamisele kuulub.
21.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-36-16 p-is 23 märkinud, et kuigi formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab kolleegiumi arvates menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse
otsuse, seda vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. Kohtul on seega kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka algne tasuotsus. Küll ei saa kohus algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha.
22.Eeltoodust tulenevalt tuleb XXXX kaebus Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno 19.02.2016 otsusele täiteasjas nr 052/2003/5080 rahuldada. Kohus tühistab Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno 19.02.2016.a otsuse täiteasjas nr 052/2003/5080. Kohus kohustab Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno’t vaatama uuesti läbi XXXX25.01.2016.a kaebuse.
23.Avaldaja on palunud muuhulgas kohustada Tallinna kohtutäitur Urmas Tärnot tegema uus otsus, millega tühistada 14.01.2016.a rahalise nõude (töötasu) arestimise akt; kui kohus leiab, et TMS § 51 lg 1 alusel ei lõpe täitemenetlus automaatselt, siis kohustada kohtutäitur Urmas Tärnot lõpetama täitemenetlus täiteasjas nr 052/2003/5080. Kohus leiab, et avaldus nende nõuete osas rahuldamisele ei kuulu. Kohus saab kohustada kohtutäiturit talle esitatud kaebust uuesti läbi vaatama, kusjuures kohtutäitur on kohustatud arvestama kohtumääruses toodud selgitustega ja sellest tulenevate kohustustega. Selline kohustus käesoleva määrusega ka kohtutäiturile pannakse. Siiski ei saa kohus kohtutäiturit kohustada tegema teatud konkreetse sisuga otsust. Samuti ei kohusta kohus täiturit täitemenetlust lõpetama, kuivõrd avaldaja on oma kaebuses täitemenetluse lõpetamist taotlenud ning kohtutäitur on lähtuvalt kohtumäärusest kohustatud kaebuse uuesti läbi vaatama. Kohus saab vaid otsustada, kas kohtutäitur on kaebust arvestades teinud õige otsuse.
24.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
25.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kuna avaldaja kaebus kuulub rahuldamisele, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad kohtutäituri kanda.
27.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse
sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb.