2-25-1650
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Alan Biin
Määruse tegemise aeg ja koht
10.03.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-1650
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L L, A L vastu pärandvarana saadu arvel võla nõudes
Tsiviilasja hind
17 589,78 eurot
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmine, kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu ja tagatise tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: M Š (e-post: xxx); Kostja I: L L (isikukood xxx; elukoht xxx); Kostja II: A L (isikukood xxx; elukoht xxx), seaduslik esindaja L L (isikukood xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-25-1650
riigilõivust 52,40 eurot, menetluskulust 20 eurot, viivisest 0,041388% päevas põhinõudelt alates 11.02.2021 kuni 25.02.2025 summas 803,60 eurot, kõik kokku 2465,98 eurot.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada.
2
2-25-1650 Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 30.01.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse L L (kostja I) ja A L (kostja II) vastu pärandvarana saadu arvel võla nõudes. Hageja kõrvaldas hagi puudused 03.02.2025. Kohus rahuldas 04.02.2025 määrusega hageja hagi tagamise taotluse. Pooled esitasid 28.02.2025 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu. Pooled paluvad kompromissileping määrusega kinnitada ning menetlus lõpetada. Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled välistavad määruskaebuse esitamise õiguse.
Kohus, tutvunud 30.01.2025 esitatud hagiavaldusega ja selle 03.02.2025 täiendustega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) nõuetele ja ei esine TsMS § 371 lg 1 ja 2 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab 30.01.2025 hagiavalduse menetlusse. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1050 eurot ning esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et nimetatud taotlus tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 525 eurot. Poolte taotlusel tuleb hagejale tagastada TsMS § 195 lg 1 alusel hagi tagamise taotluselt tasutud tagatis 879,49 eurot. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, 3
2-25-1650 või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Pooled palusid jätta Harju Maakohtu 04.02.2025 hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kehtima käesoleva määruse täitmist tagava abinõuna. Seega jääb hagi tagamise abinõu tagama määruse täimist. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled välistanud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin, kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.