2-16-3278/38 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

2.Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping määramata ajaks. Kostja asus hageja juurde tööle 25.05.2010.a. elektrik-installeerijana. Alates 2015 aasta septembri teisest poolest kostja tööle enam ei ilmunud. Hageja arvas, et kostja on võib olla haigestunud või on mõni muu mõjuv põhjus tööle mitteilmumiseks. Hageja proovis kostjaga telefoni teel kontakteeruda, kuid see ei õnnestunud. Hiljem sai hageja portaali eesti.ee kaudu teada, et kostjale oli ajavahemikul 21.09.30.09.2015 vormistatud töövõimetusleht. Ka peale töövõimetuslehe lõppemist kostja tööle ei ilmunud. 29.01.2016.a. esitas hageja kostjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, sest kostja ei täitnud pikema aja vältel töökohustusi. Kostja on omakorda esitanud hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, mis kannab 15.01.2016.a. kuupäeva. Avalduse sai hageja kätte 02.02.2016.a. Kostja ülesütlemisavalduse kohaselt on hageja tööandjana rikkunud töölepingut. Rikkumine seisneb selles, et hilinetud on töötasu maksmisega, hageja ei ole andnud kostjale tööd alates 24.09.2015.a., kuigi kostja oli valmis tööd tegema. Hageja ei ole maksnud kostjale töötasu tööseisakute aja eest septembris, oktoobris ja detsembris. Hageja ei ole andnud kostjale selgeid korraldusi töö olemasolu kohta ja on hoidnud kostjat teadmatuses. Ülesütlemisavalduses palub kostja välja maksta lõpparve, hüvitise töö mitte andmise tõttu septembrist 2015 kuni 20.01.2016a. , hüvitis saamata jäänud puhkuse eest ja hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 100 lg 4 alusel. 3.Kostja poolt töölepingu ülesütlemine on tühine. Töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse esitas kostja veebruaris 2016. TLS § 91 lg 4 kohaselt võib töötaja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Kuna kostja ei esitanud avaldust mõistliku aja jooksul, kui ta sai teada töötasu maksmisega viivitamisest, siis ta on kaotanud õiguse nimetatud alusel töölepingut üles öelda. Töölepingu ülesütlemine neli kuud pärast viivitust ei ole mõistlik aeg TLS § 91 lg 4 tähenduses. Arvestada tuleb, et viivitus ei olnud kunagi pikk. Eelmise kuu töötasu maksti välja järgmise kuu jooksul. Kostja lahkus omavoliliselt töölt, millega rikkus TLS § 15 lg 2 p 1-3 ja 10 kohustusi. Kostja ei ole käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega. Kuna kostja lahkus töölt ette hoiatamata, siis ei ole hagejal kohustust maksta töötasu aja eest, kui kostja ei töötanud temast endast olenevatel

12.Kostja väide, et hageja ei andnud talle tööd alates 24.09.2016 on tõendatud tunnistaja J. P. ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt alates septembri lõpust käisid nad koos kostjaga korduvalt hageja käest tööd küsimas. Hageja vastas, et tal ei ole tööd anda. Kui töö tuleb, siis lubas helistada. Tööd käidi küsimas Haapsalus erinevatel objektidel, mis hagejal tol ajal olemas olid. Tunnistaja ütluste kohaselt oli see viimastel aastatel tavaline, et tööd anda ei olnud, pausid töös olid ka mitme kuu pikkused. Ajal, mil tööd anda ei olnud maksis tööandja keskmist töötasu, kuid alates 2015 aasta septembrist hageja keskmist töötasu enam ei makstud /tl 145-146/. Hageja poolt esitatud seletuskiri ei tõenda, et hagejal oli kostjale tööd anda alates 24.09.2015.a. Seletuskiri on adresseeritud OÜ Indreko Grupp’ile. Sellest ei nähtu, kuna seletuskiri on koostatud ja allkirjastatud. Kostja Nikolai Tšerepannikovi osas on märgitud, et viimati oldi tööl koos mõnel päeval septembris. Peale seda kostjat enam tööl ei nähtud. Asjaolu, et allakirjutanud ei ole kostjat näinud, ei tõenda, et hagejal oli kostjale tööd anda. Samuti ei tõenda seletuskirjas väidetu, et juurde võeti uus elektrik asjaolu, et hagejal oli kostjale tööd anda /tl 13/. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaks uue töötaja tööle võtmist elektriku ametikohale, seetõttu, et kostja tööle ei ilmunud. Hageja on jätnud täitmata oma tõendamiskoormise. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on tõendanud asjaolud, millele ta vaidluses tugineb - hagejal ei olnud talle tööd anda alates 24.09.2015.a. Kuivõrd tööandja on kohustatud eelkõige kindlustama töötaja kokkulepitud tööga vastavalt TLS §28 lg 2 p 1, mida hageja ei teinud, siis esines kostjal seaduslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuval põhjusel vastavalt TLS § 91 lg 1. Kui tööandja ei kindlusta töötajat ligi nelja kuu jooksul tööga, siis ei saa töötajalt mõistlikult eeldada, et ta jätkaks lepingut.