Määruse tegemise aeg ja koht 7. märts 2025. a, Tallinn Kohtuasja number
2-24-6592
Kohtuasi
P.G avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi täiteasjas nr 025/2010/398 kohtutäituri tasu ja kulude osas
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.05.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
P.G määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik): P.G (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik: Harju tööpiirkonna Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts, lepinguline esindaja Anni Lomp
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 16.05.2024 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud P.G kanda. Rahuldada Harju tööpiirkonna Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi määruskaebemenetluse menetluskulude kindlaksmääramise taotlus. Mõista P.Glt Harju tööpiirkonna Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskulude hüvitis 250 eurot. Nimetatud summalt tuleb P.Gl alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
Mõista P.Glt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv 70 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda 15 päeva jooksul määruse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud makseinfole. Selle maksmisega viivitamise korral tuleb P.Gl tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-24-6592 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.P.G (avaldaja, võlgnik) esitas 25.04.2024 Harju Maakohtule avalduse lõpetada Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi (puudutatud isik, sissenõudja) täiteasjas nr 025/2010/398 (täiteasi) kohtutäituri tasu ja kulude sissenõudmine täitmise aegumise tõttu.
2.Puudutatud isik teatas 30.04.2024 seisukohas, et täiteasjas on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 27.01.2010 otsus asjas nr 2-09-39934. Võlgnik pole täitemenetluses kordagi kohtutäituriga ühendust võtnud ning samuti pole esitanud avaldust täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu. Täitemenetluse lõpetamiseks saab võlgnik pöörduda kohtutäituri poole ning menetluse lõpetamine on perspektiivikas kohtuväliselt.
3.Kohus andis avaldajale menetlusabi ja võttis avalduse menetlusse 02.05.2024. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus jättis 16.05.2024 määrusega avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus märkis, et täiturile hüvitatavad menetluskulud puudusid. Maakohus vabastas avaldaja riigilõivu 30 euro riigituludesse tasumise kohustusest.
4.1.Maakohus märkis, et avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja palus kohaldada aegumist täiteasjas väljamõistetud täitekuludele ning lõpetada täitemenetlus täitekulude väljamõistmiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Jõustunud kohtulahendiga ei ole tuvastatud, et täitemenetlus täiteasjas tuleks lõpetada nõude täitmise aegumise tõttu. Vastav avaldus on lahendamisel tsiviilasjas nr 2-24-6593. Täitemenetluse alguses tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus saab olla aegunud koos põhinõudega. Põhinõude aegumisele antakse hinnang tsiviilasjas nr 2-24-6593.
4.2.Lisaks on täitur märkinud, et täitemenetluse lõpetamiseks saab võlgnik pöörduda kohtutäituri poole ning menetluse lõpetamine on perspektiivikas kohtuväliselt. Avaldajal on võimalik täituritasu aegumise otsustamiseks peale põhinõude täitmise aegumisega lõpetamist pöörduda täituri poole.
4.3.Kohus jättis TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Kohus märkis, et täiturile hüvitatavad menetluskulud puudusid. Kohus vabastas avaldaja riigilõivu 30 euro riigituludesse tasumise kohustusest, sest selle väljamõistmisel ei suudaks avaldaja seda arvukate pooleliolevate täitemenetluste tõttu suure tõenäosusega täita ja see põhjustaks uue täitemenetluse.
2
2-24-6592 Määruskaebus
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Avaldaja palus end vabastada määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest seoses tema maksejõuetusega.
5.1.Avaldaja väitel on käesolevas asjas vaidluse all kohtutäituri tasud, milliste väljanõudmine kuulub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 alla ning on praeguseks aegunud.
5.2.Maakohus ei selgitanud, mis õigusnormist tulenevalt on avaldajal kohustus täituri tasu otsuse aegumisele tuginemise puhul esitada esmalt avaldus kohtutäiturile. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 võimaldab võlgnikul esitada avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäiturile ning TMS § 223 1 alusel on avaldusega võimalik pöörduda kohtusse. Avalduse esitamine kohtutäiturile ei ole kohtule avalduse esitamise eeltingimus. Samuti ei ole nõude täitmise aegumisele tuginemisel vajalik läbida kohtueelset kaebemenetlust TMS §-s 217 sätestatud korras.
5.3.Maakohus tõlgendas valesti kohtupraktikat. Avaldusega täituri poole pöördudes ei saa lõpetada täitemenetlust aegunud täituri tasude osas. TMS § 207 järgi kontrollib kriminaalmenetluse kulude või väärteo eest määratud rahatrahvi nõude täitmise aegumist kohtutäitur, lõpetades täitemenetluse täitmise aegumise tõttu, kui nõuet ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (KarS) §-s 82 lg-s 4 või lg-s 5 sätestatud tähtaja jooksul. Väärteo rahatrahvi aegumiseks ei pea seega pöörduma avaldusega täituri poole, vaid täitur lõpetab omal initsiatiivil menetluse. Kohtutäitur on rikkunud seadust ning jätnud aegunud nõuete osas täitemenetluse lõpetamata.
5.4.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 413 järgi ei kohaldata KTS §-e 411, 412. Kohtutäituril ei ole KTS §-st 413 tulenevalt õigust kriminaal- ja väärteoasjast tulenevate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumisel teha uus põhitasu otsus. Menetlusosaliste seisukohad
6.Puudutatud isik palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Maakohus selgitas, et avaldajale anti menetlusabi 02.05.2024 määrusega ja TsMS § 184 lg 4 kohaselt, kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
3
2-24-6592
9.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul õigesti jätnud avalduse TsMS § 477 lg 1 ja 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täitemenetluse alguses tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus saab olla aegunud koos põhinõudega. Eelkõige ei saa kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kui täitedokumendi aegumine toimuda enne põhinõude täitmise aegumist. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et tsiviilasjas nr 2-24-6593, milles vaieldakse põhinõude aegumise üle, oleks jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et täitemenetlus täiteasjas tuleks lõpetada nõude täitmise aegumise tõttu. Samas, isegi kui see nii oleks, ei oleks võlgnik täitekulude tasumisest ikkagi vabastatud. Nimelt sätestab TMS § 2231 lg 6, et täitemenetluse lõpetamiseks nõude aegumise tõttu esitatud avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest. Ka TMS § 481 lg 4 kohaselt ei vabasta täitemenetluse lõpetamine nõude aegumise tõttu võlgnikku täitekulude kandmisest.
11.Avaldaja ei vaidlusta esitatud määruskaebuses, et siinses asjas on avaldaja kohtusse pöördunud täitedokumendina kohtutäituri poolt täiteasjas tehtud kohtutäituri tasu otsuse osas. Seda arvestades ei pidanud kohtutäitur täitemenetlust TMS § 207 alusel lõpetama, nagu võlgnik on ekslikult aru saanud. Viidatud sätte kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Praegusel juhul ei ole tegemist kummagi nimetatud karistuse sissenõudes algatatud täitemenetlusega. Seega ei ole kohtutäiturile tehtud etteheide seaduse rikkumisest ja omal initsiatiivil täitemenetluse lõpetamata jätmisest põhjendatud.
12.Põhjendamatu on ka etteheide maakohtule uue kohtupraktika loomisega seonduvalt. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli täitemenetluse algatamise aluseks sissenõudja Intrum Justitia Debt Finance AG poolt esitatud täitmisavaldus ja Pärnu Maakohtu 27.01.2010 määrus tsiviilasjas nr 2-09-39934 (maksekäsk), mille alusel algatati täiteasjas täitemenetlus 05.02.2010. Kui tsiviilasjas nr 2-24-6593, milles vaieldakse põhinõude aegumise üle, leiab jõustunud kohtulahendiga tuvastamist, et täitemenetlus täiteasjas tuleb lõpetada nõude täitmise aegumise tõttu, kuulub kohaldamisele KTS § 412. Viidatud sätte kohaselt on täitemenetluse lõpetamisel nõude aegumise tõttu kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Kirjeldatud juhul tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kohtutäitur ei pea koostama eraldi varasema tasuotsuse tühistamist, vaid otsene keeld varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks tuleneb seadusest (KTS § 412). Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse, puudub tal alus varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks (vt ka RKTKm, 16.12.2015, 3-21-108-15). Kuna uus põhitasu otsus on TMS § 2 lg 1 p 16 alusel uus täitedokument, siis saab seda täita samas täitemenetluses olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud. Uue tasuotsuse aegumine hakkab kulgema eraldiseisvalt.
13.Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnikul vaja esitada kohtule TMS § 2231 lg 1 alusel avaldust kohtutäituri tasu otsuse täitmiseks alustatud täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamiseks, sest sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu lõpetamise korral peab kohtutäitur tasu saamiseks tegema uue tasuotsuse ja jätkama tasu sissenõudmist selle alusel. 4
2-24-6592
14.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel avaldaja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust maakohtu määrust ka selles osas muuta, arvestades, et maakohus on avalduse jätnud õigesti läbi vaatamata ning avaldaja ei ole määruskaebuses ka väitnud ega põhjendanud, et menetluskulud oleksid jaotatud valesti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 190 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused.
16.Puudutatud isikut esindas siinses menetluses lepinguline esindaja, kes esitas 12.06.2024 määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja. Kuigi varem kehtis TsMS § 175 lg 31, mille järgi ei hüvitatud kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid, on see säte tunnistatud alates 19.04.2021 kehtetuks. Seega võis kohtutäitur kasutada kohtumenetluses lepingulist esindajat ning tema lepingulise esindaja kasutamisest tekkinud menetluskulud tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kohtutäiturile hüvitada.
17.Puudutatud isikule on 12.06.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt osutatud õigusabi 2,5 tundi järgmiste toimingutena: maakohtu määruse, määruskaebuse ja kohtu 28.05.2024 teatega tutvumine, seisukoha kujundamine ja edastamine kohtule ning menetluskulude nimekirja koostamine. Puudutatud isikule osutati õigusabi tunnitasuga 100 eurot.
18.Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu määr on põhjendatud, kooskõlas asja keerukusega ja vastab kohtupraktikas selliste vaidluste puhul põhjendatuks peetud tunnitasu määrale.
19.Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku lepingulise esindaja taotlusest nähtuv ajakulu on põhjendatud, arvestades maakohtu määruse, määruskaebuse ja selle kohta esitatud arvamuse sisu ja mahtu. Seega on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik menetluskulu tsiviilasja nr 2-24-6592 määruskaebemenetluses 250 eurot (2,5 × 100).
20.Vastavalt puudutatud isiku taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 tuleb avaldajalt mõista puudutatud isiku kasuks välja ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
21.Maakohus andis 02.05.2024 määrusega avaldajale menetlusabi, vabastades avaldaja kohustusest tasuda põhiavalduselt riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 14 sätestab, et kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu. Avaldajalt tuleb määruskaebuse esitamisel tasumata riigilõiv 70 eurot TsMS § 190 lg 4 ja § 179 lg 1 alusel riigituludesse välja mõista. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Praegusel juhul ei esine kolleegiumi hinnangul mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaks avaldaja vabastamist menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest või 5
2-24-6592 tasumiseks hilisema tähtpäeva või osadena tasumise ettenägemist (TsMS § 190 lg 7). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb avaldajal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
22.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesolev määrus on TsMS §-st 427 tulenevalt hagi läbi vaatamata jätmise osas edasikaevatav. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt kas menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 179 lg 3 võimaldab menetluskulusid maksma kohustatud isikul esitada määruskaebuse määruse peale, millega kohus mõistab talt sama paragrahvi esimese lõike alusel menetluskulud, mh tasumata riigilõivu, riigi kasuks välja, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.