Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Poolte abielust sündis 03.08.2000 poeg XXX. Tallinna Linnakohtu 07.09.2005 otsusega nr 2227-579 mõisteti hagejalt välja igakuine elatis 1500 krooni poja ülalpidamiseks alates 24.01.2005 kuni lapse täisealiseks saamiseni kostja kasuks. Alates 2005 elas laps nii kostja kui ka hageja ja hageja vanemate juures. Hageja tasus lasteaiatasud 2005-2008. Laps ei ole kunagi kostja ülalpidamisel olnud. Kostja asus pärast hagejast lahutamist elama oma vanemate juurde ning seal elas vahepeal ka laps. Kuni 2013 elas laps 70% ajast isa ja tema vanemate juures ning 30% kostja vanemate (ema XXX) juures. Enne 2013 elas laps kõik nädalavahetused ja koolivaheajad ainult hageja ja hageja vanemate juures. Kooli ajal käis laps ka kostja juures, kuid duurema osa ajast ööbis hageja või tema vanemate juures. Nt juba 2011 alguses ostis hageja lapsele nii ühistranspordi pileteid kui tasus kooli toitlustuse eest, mis nähtub konto väljavõttelt (31.03.2011-03.05.2011). XXX suri detsembris 2013, sellest ajast laps praktiliselt kostja juures ei viibi. Hageja tasub lapse kooli ja elamiskulud. Lapse viibimise ajal hageja vanemate juures, kannab lapse elamise kulud hageja. Perioodidel 18.02.2005-05.12.2006, 23.03.2007-11.06.2007 ja 03.09.2007 on hageja tasunud igakuiselt lapse lasteaiatasu kokku 14 485 krooni ehk 925,76 eurot; vähemalt kahel korral lapse ühistranspordi piletid summas 42,17 eurot. Peale selle on hageja tasunud kostjale perioodil 12.10.2005-05.11.2008 kokku 64 500 krooni e 4122,30 eurot ja 02.07.2014 25 eurot. Kostja palvel on hageja tasunud elatist kostja ema XXX arvele 16.07.2009-03.08.2010 kokku 4800 krooni e 306,78 eurot, 11.11.2010 700 krooni e 44,74 eurot ja 29.03.2011 200 eurot, 20.01.2014 20 eurot, kokku 571,52 eurot. Kostja on lapsele andnud ülalpidamiseks hagejale ka sularaha erinevates summades, mida hagejal ei ole võimalik tõendada. Hageja on ülalpidamiskohustuse lapse ees täitnud alates 24.01.2005 vähemalt 5686,75 euro ulatuse. Vaidluse all on täitmisel olev summa, milleks on 7451,57 eurot. Sellest on makstud 2653,85 eurot. Kokku on hageja maksnud elatist 5686,75 eurot. Sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks summas 2653,85 eurot (7451,57-4797,72). Poeg on esitanud kostja vastu elatise hagi. Kohtu menetluses on ka elatise muutmise hagi hageja poolt esitatuna. Hageja taotleb TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 035/2015/83 ja menetluskulude jätmist kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hagi on pahatahtlik, asjakohatu ja selles kirjeldatu ei vasta tegelikkusele. Poolte abielu lahutamisest saati on poolte poeg XXX elanud koos emaga (kostjaga). Poolte abielu lahutamise ajal ei olnud vaidlust selle üle kumma vanema juurde laps jääb. Poja hagi kostja vastu rahuldati 26.11.2015 (2-15-13185) tagaseljaotsusega, kostja esitas otsusele kaja kuna talle hagimaterjale kätte ei toimetatud. Hagi on asjakohatu, kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kaudu ei ole võimalik määrata, kellele vanematest kuulub otsustusõigus alaealise lapse elukoha üle. Puudus kokkulepe, mille alusel oleks hageja võinud tasumisele kuuluva elatise kanda XXX arveldusarvele, ülekannetes puudub selgitus, selle asemel on rida küsimärke. Tegemist ei ole elatisega vaid muude suhetega hageja ja XXX vahel. Summa, mille selgitusse on märgitud alimendid, 27.01.2014 – 20 eurot, on hageja (õige oleks kostja) tabelis arvesse võtnud. Hageja poolt tasutud lasteaiaarvete arvesse võtmiseks pole alust, kuna kostja oli nõus elatise suurust vähendama selle arvel, et hageja tasub poja lasteaia arved (hagis esitatud 2000 EEKi asemel oli kostja kohustus elatises osas 1500 EEKi). Kostja jääb seisukohale, et tema poolt 15.01.2015 seisuga välja arvestatud elatise võlgnevuse summa on õige. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus kuulas pooled ära 14.04.2016 kohtuistungil ning määras poolte nõusolekul edasiseks kirjaliku menetluse. TMS § 221 alusel võis hageja sundtäitmise hagi esitada, kuna hageja arvates on nõue vähemalt osaliselt rahuldatud. Vastavalt täitmisteatele, mille kohtutäitur hagejale saatis, on nõude sisuks elatise võlg, täitedokumendiks Harju Maakohtu (endise Tallinna Linnakohtu) 07.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 2-227-579; tasumisele kuuluvaks summaks on märgitud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul 7895,47 eurot, sh täitekulud ning pärast seda tähtaega 8320,31 eurot, sh täitekulud. Tallinna Linnakohtu 07.09.2015 osaotsusega tsiviilasjas nr 2-227-570 mõisteti käesoleva menetluse hagejalt käesoleva menetluse kostja kasuks välja igakuine elatis 1500 krooni poeg XXX ülalpidamiseks alates 24.01.2005 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtuotsusest (kirjeldav osa) nähtub, et hageja (käesoleva menetluse kostja) taotles hagiavalduses elatist suuruses 2000 krooni ning eelistungil palus kostja (käesoleva menetluse hageja) välja mõista elatise 1500 krooni suuruses, millega hageja oli nõus. Kohtuotsuse (lk 21-22) põhjendavast osast nähtub, et 1500 krooni 2000 krooni asemel mõistis kohus välja seetõttu, et kostja kanda jäi poja lasteaia maksu tasumise kohustus ning et hageja oli sellega nõus. Sama nähtub eelistungi protokollist (lk 144-145). Seega käesolevas menetluses ei kuulu hageja suhtes sundtäitetav nõue vähendamisele tema poolt lasteaia tasu maksmise tõttu ja hageja poolt makstud lasteaia tasu kohus ei arvesta täitemenetluses täitmisel oleva nõude vähendamiseks. Hageja poolt esitatud pangaväljavõtte (lk 23, 25) kohaselt on hageja maksnud Tallinna 28.Lasteaiale lasteaia tasusid perioodil 18.02.200505.12.2006 10 844 krooni ehk 693,06 eurot ning perioodil 23.03.2007-03.09.2007 3651 krooni ehk 233,34 eurot, kokku 14495 krooni ehk 926,40 eurot. Täitmisele esitatust ei kuulu maharvamisele ka summad, mille hageja maksis kostja ema XXX, kuna puudub sellekohane kokkulepe hageja ja kostja vahel. Tähtsust asja lahendamisel ei oma hageja väited ja tõendid, mis puudutavad lapse elamist tema ja/või poolte vanemate juures. Osaotsus, millega elatis hagejalt kostja kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõisteti on jõustunud ja seega täitmisele kuuluv täitedokument. Täitemenetluses peab kohtutäitur täitma jõustunud kohtuotsust (TMS § 2 lg 1 p 1), sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise kaudu ei ole võimalik täitedokumendiks olevat kohtuotsust muuta. TsMS § 497 reguleerib elatise muutmise küsimust. Viidatud sätte järgi võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad. Elatisnõude aluseks olevate asjaolude muutumiseks on asjaolu, kui laps, kelle ülalpidamiseks elatis välja mõisteti, asub elama vanema juurde, kellelt elatis lapse ülalpidamiseks välja mõisteti. Hageja väite kohaselt elas laps osa ajast tema juures, kuna hageja aga elatise muutmise hagi ei esitanud, ei põhjusta hageja nimetatud väide käesoleva vaidluse lahendamist hageja kasuks. Elatisraha kulutamise üle oli otsustamisõigus kostjal, kelle kasuks elatis välja mõisteti. Sellest tulenevalt ei võta kohus elatisena arvesse hageja poolt tehtud kulutusi lapsele, mida ta kostjaga kokku ei leppinud ja mida kostja ei aktsepteeri. Hageja poolt tehtud kulutused, mida kostja aktsepteerib, võttis kostja arvesse juba täitmisavalduse esitamisel kohtutäiturile. TsMS § 221 lg 1 nimetatud ühtegi hagi rahuldamise eeldust käesoleval juhul ei esine, kohus jätab hagi rahuldamata. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle (sh seoses XXX hagiga kostja vastu esitatud).

TsMS § 132 lg 6 alusel on hagihind 6000 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud seoses hagi rahuldamata jätmisega hageja kanda. Menetluskulud Kostja menetluskulude suurus on 720 eurot. Kostja esindaja on teinud järgmised toimingud: - Dokumentidega tutvumine ja õiguslik analüüs 04.01.2016 - ajakulu 1 tund; - Konsultatsioon kliendiga ja asjaolude selgitamine 11.01.2016 – ajakulu 1 tund; - Vastuse koostamine hagile 11.01.2016 – ajakulu 1 tund; - Ettevalmistus kohtuistungiks 13.04.2016 – ajakulu 0,5 tundi; - Osavõtt kohtuistungist 19.04.2016 – ajakulu 1 tund; - Järelepärimine kohtutäiturile ja vastusega tutvumine 20.04.2016 – ajakulu 0,5 tundi; - Võlanõude (kohtule esitatud vastuse) täpsustuse koostamine 26.04.2016 – ajakulu 1 tund. Kokku ajakulu 6 tundi. Kostja esindaja tunnitasumäär on 100 eurot käibemaksuta, 120 eurot käibemaksuga, mis on kohtupraktika kohaselt aktsepteeritav. Kostja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu menetluskulud tuleb välja mõista käibemaksuga. Kostja palub menetluskuludelt VÕS § 113 kohast viivist. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 720 euro suuruses, mis on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud arvestades asja keerukust ja mahtu. TsMS § 177 lg 4 alusel on kostjal õigus viivisele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.