Vastustaja (puudutatud isik): kohtutäitur Raigo Pärs Sissenõudjad: K.L. (ik XXXXXXXXX) ja K.L. (ik XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja M.R.
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta P.L. määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 11. märtsi 2016 määrus muutmata.
2.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus P.L. kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi ise või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.P.L. (avaldaja) esitas 15. veebruaril 2016 maakohtule kaebuse kohtutäitur Raigo Pärsi otsuse peale täiteasjas nr 158/2015/2392. Avaldaja palus kohtutäitur Raigo Pärsi 1. veebruari 2016 otsus täiteasjas nr 158/2015/2392 tühistada ning täitemenetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt on avaldaja täitnud täitedokumendiks olevat Viru Maakohtu 3. detsembri 2015 kohtumäärust nr 2-15-8823 vabatahtlikult ja nõuetekohaselt ning elatise võlg ei saa olla
28.detsembri 2015 seisuga 1950 eurot, nagu väidab kohtutäitur. Kohtutäitur peab täitma kohtulahendi resolutsiooni täpselt, mitte seda tõlgendama. Kohtumäärusega kinnitatud kompromissilepingus ei ole kirjas summat 1950.- eurot ehk 5 x 390 eurot ajavahemiku 2015 juuli – 2015 november eest, mida avaldaja peaks maksma. Määruses peaks olema välja toodud kuupäevaliselt, mis aja eest mis summa maksma peab. 2.Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale 7. jaanuaril 2016. Kohtutäitur jättis
1.veebruari 2016 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur märkis, et täitmisavalduses on märgitud elatisraha võlgnevuseks 1950 eurot perioodi eest 2015 juuli kuni 2015 november ehk summa on arvestatud vastavalt kohtumääruse punktile 1, mitte punktile 2, mis osas avaldja täidab kohtumäärust. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis 11. märtsi 2016 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus tuvastas, et täiteasjas on täitedokumendiks Viru Maakohtu 3. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-8823, millega kohus on kinnitanud on poolte kokkuleppe järgmises sõnastuses: ,,Kinnitada kompromissileping ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr. 2-115-8823 K.L. ja K.L. hagi P.L. vastu elatise nõudes järgmise sisuga:
1.Kostja kohustub maksma elatist hagejate ülalpidamiseks alates hagi esitamisest so 10.06.2015.a. igakuuliselt 195.- lapse kohta, kokku 2 lapse peale 390.-, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta kuus.
2.Tagasiulatuva elatise summas 2000.- eurot tasub kostja igakuiselt 200.- eurot kuus kuni elatise võlgnevuse tasumiseni.
3.Elatise tasumine toimub iga kuu 15-ndaks kuupäevaks jooksva kuu eest hagejate seadusliku esindaja kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX. /.../’’ Kohtutäituri selgituste kohaselt ja kohtutäituri 1. veebruari 2016.a. otsusest nähtuvalt on kohtumäärusega kostjat kohustatud maksma elatist alates hagi esitamisest, s.o 10. juunist 2015 igakuiselt 195 eurot, kuid mitte vähem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumist lapse kohta. Täitmisavalduses oli märgitud võlgnevuse perioodiks juuli 2015 kuni november 2015 ning võlgnevuseks nimetatud perioodil on kokku 1950 eurot. Selle võlgnevuse osas on kohtutäitur täitemenetluse algatanud. Täitemenetlust ei ole algatatud tagasiulatuva elatise summas 2000 eurot osas, kuna nimetatud võlgnevust tasub kostja vabatahtlikult. Võlgnevus viie kuu eest kokku on seega 1950 eurot (5x195x2). Maakohus leidis, et kuna sissenõudja on kohtutäiturile esitanud avalduse võlgnevuse tasumiseks nimetatud summas ning võlgniku poolt ei ole elatise tasumist kõnealuses osas tõendatud, on kohtutäitur põhjendatult
alustanud täitemenetlust ega ole menetlust algatades või täitemenetlust läbi viies rikkunud täitemenetluse formaliseerituse põhimõtet. Maakohus leidis, et avaldaja väited, nagu oleks kompromissi punktides 1 ja 2 toodud võlgnevus üks ja seesama, ei ole asjakohased ega põhjendatud. Määrusega on kinnitatud poolte kokkulepe, et kostja tasub hagejatele elatist alates hagi esitamisest. Samuti tuleb kostjal hagejatele tasuda elatist tagasiulatuvalt, st perioodi eest enne hagi esitamist. Tegemist on kahe erineva nõudega. Perekonnaseadus võimaldab nõuda tagasiulatuvat ülalpidamist, st vastavalt PKS §-ile 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Maakohus leidis, et kompromissi sõnastus ei ole mitmeti mõistetav. Maakohtu hinnangul ei põhista avaldaja väited, et kohtulahendit ei saa täita, kuna selles ei ole selgesõnaliselt toodud välja võlgnevuse summasid ja tasumise kuupäevi, käesolevas asjas kohtutäituri poolt lahendi täitmisel täitemenetluse põhimõtete rikkumist. Olukorras, kus nii kohtutäitur, kes täidab lahendit, kui sissenõudja, kes on teadlik poolte sisulisest kokkuleppest kompromissi sõlmimisel, on kohtulahendi resolutsiooni mõistnud teisiti kui avaldaja, ei anna kaebuses esitatud väited alust kohtutäituri otsust tühistada või täitemenetlust lõpetada.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja P.L. esitas 29. märtsil 2016 määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
11.märtsi 2016. a määruse tühistamist. Määruskaebuse esitaja palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) jääb kaebaja kõigi 15. veebruari 2016 kaebuses esitatud nõuete juurde; 2) on maakohus rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ning kohaldanud ebaõigesti Riigikohtu praktikat. Kohtutäitur tõlgendas ekslikult Viru Maakohtu 3. detsembri 2015 määrust ja on võtnud ekslikult täitemenetluse algatamisel aluseks kohtuistungi protokollis, mitte aga kohtumääruse resolutiivosas toodu. Kohtutäituril puudus õiguslik alus avaldajalt elatise võlgnevuse 1950 euro sissenõudmiseks ja avaldaja suhtes täitemenetluse algatamiseks, sest sellist nõuet pole Viru Maakohtu 3. detsembri 2015 määruse resolutiivosas märgitud; 3) ei vasta Viru Maakohtu 3. detsembri 2015 kohtumääruse resolutiivosa TsMS § 442 lg 5 sätestatud nõuetele; 4) oleks asja lahendanud maakohtu kohtunik pidanud end taandama. Sama kohtunik kinnitas täitedokumendiks oleva kompromissi 3. detsembri 2015 määrusega. Tegemist oli huvide konfliktiga, kuna kohtunik, kes oli seotud eelmise otsusega tsiviilasjas nr 2-15-8823, ei saanud uues menetluses võtta vastu sellele vastu käivast otsust. Kohtunik lähtus oma isiklikust huvist, et varem vastuvõetud ebaseaduslik 3. detsembri 2015 määrus jääks kehtima.
5.Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohtutäitur peab ekslikuks avaldaja väidet, et kohtutäitur on täitemenetluse algatamise aluseks võtnud sissenõudja poolt esitatud kohtuistungi protokolli. Täitemenetlust algatati sissenõudja avalduse ja täitedokumendi (Viru Maakohtu 3. detsembri 2015 määruse tsiviilasjas nr 2-15-8823) alusel.
6.Sissenõudjad on seisukohal, et avaldaja on kohustatud tasuma võlgnevuse, mis tekkis alates hagi esitamisest kuni ajani, millal avaldaja hakkas tasuma kahele lapsele igakuist elatist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 11. märtsi 2016 määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on põhjendatud ning seaduslik ning selle
muutmiseks puudub alus. Nõustudes maakohtu määruse põhjendustega ei pea ringkonnakohus TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel vajalikuks kõiki põhjendusi oma määruses korrata.
8.Ringkonnakohus märgib, et vaidlusaluses täitemenetluses tuleb sissenõudjana käsitleda K.L. ja K.L.t ning M.R. on sissenõudjate seaduslik esindaja. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud kohtumäärus tsiviilasjas. Asjas puudub vaidlus, et sissenõudja täitmisavalduse aluseks on Viru Maakohtu 3. detsembri 2015 jõustunud kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-8823, millega kohus kinnitas K.L. ja K.L. ning avaldaja vahelise kompromissi elatise maksmiseks K.L. ja K.L. ülalpidamiseks. Seega on täitmisele esitatud K.L. ja K.L. nõue ning nad on asjas TMS § 5 lg 1 alusel sissenõudjaks.
9.Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et sundtäitmisele on antud elatise nõue perioodi juuli 1995 – november 2015 eest kokku 1950 eurot (5 kuud x 195 eurot kuus x 2 last). Nõude aluseks on Viru Maakohtu 3. detsembri 2015 jõustunud kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-15-8823 resolutsiooni p 1. Menetlusosalised vaidlevad täitedokumendiks oleva kohtumäärus resolutsiooni tõlgendamise üle. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02 p-s 8 selgitanud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (TMS § 23 lg 3), kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid. Formaliseerituse printsiipi täitemenetluses väljendab eelkõige TMS § 1 lg 1 ja § 23 lg 1 aga ka § 50 lg 4. TMS § 1 lg 1 kehtestab täitedokumentide loetelu e õiguskindlatest allikatest pärinevad dokumendid, mida võib esitada kohtutäiturile täitmiseks. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Maakohus on põhjendatult jätnud arvestamata avaldaja väidetega, et täitedokumendiks olevat kohtumäärust ei saa täita, kuna selles ei ole selgesõnaliselt välja toodud võlgnevuse summasid ja tasumise kuupäevi. Määruse resolutsiooni p 1 kohaselt avaldaja tasub lastele elatist alates hagi esitamisest 10. juunist 2015 summas 195 eurot kuus lapse kohta. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid selles, et ta on lastele perioodi eest juuli 2015 – november 2015 elatist kokkulepitud ja kohtu poolt määrusega kinnitatud summas tasunud. Avaldaja seisukoht, et nimetatud perioodil elatise tasumise kord ja tähtaeg on reguleeritud määruse resolutsiooni p-s 2, mida avaldaja täidab, ei ole põhjendatud. Määruse resolutsiooni p 2 käsitleb tagasiulatuva elatise tasumist. Tagasiulatuva ülalpidamise mõiste annab PKS § 108, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamise kohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kohtutäitur ei saanud jõustunud kohtumääruse alusel täitemenetluse algatamisel formaliseeritusse põhimõttest tulenevalt anda täitedokumendi tekstis kasutatud mõistetele seadusest erinevat tähendust ja pidada tagasiulatuvaks elatist, mida võlgnik pidi tasuma perioodil, mis järgnes hagi esitamisele. Seetõttu on põhjendamata määruskaebuse esitaja väide, et kohtutäitur on asunud kohtumääruse resolutiivosa tõlgendama. Vaidlus täitedokumendi tõlgendamise osas on tekkinud võlgniku ja sissenõudjate vahel. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 368 lg 2 kohaselt täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või
kohustus. Nimetatud alusel on määruskaebuse esitajast võlgnikul õigus esitada tuvastushagi sissenõudjate vastu Viru Maakohtu 3. detsembri 2015 määruse selgitamiseks.
10.Põhjendatud ei ole kaebuse väide, et asja lahendanud kohtunik pidanuks ennast taandama. Kohtuniku taandumise kohustuslikud alused sätestab TsMS § 23. Määruskaebuse esitaja tugineb TsMS § 23 lg-le 7. Asjaolu, et käesolevat asja maakohtus läbi vaadanud kohtunik otsustas ka kompromissi kinnitamise tsiviilasjas nr 2-15-8823, ei anna alust kahelda kohtuniku erapooletuses ega kohustanud kohtunikku taotlema enda taandamist maakohtu esimehelt (TsMS § 27 lg 2). Ringkonnakohus märgib, et õigusemõistmisest põhjendamatu keeldumine ei ole lubatud (TsMS § 27 lg 3).
11.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta TsMS § 172 lg 1 ja 10 alusel määruskaebuse esitaja (avaldaja) kanda. Asja materjalide kohaselt muid menetluskulusid peale riigilõivu menetlusosalistel ei ole. Ringkonnakohus märgib, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabi kulusid ei hüvitataks (TsMS § 175 lg 31).
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.