Xxxxavaldus Xxxx AS vastu tehnovõrgu ja -rajatise talumise tasu suuruse tuvastamiseks ja selle maksmiseks kohustamiseks
Tsiviilasja hind
136 231,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Xxxx(isikukood xxxx), lepinguline esindaja Ants Soone Puudutatud isik: Xxxx AS (registrikood xxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kadri Michelson ja Liina Linsi
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada menetlusosaliste taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks ja võtta tsiviilasja toimikusse pärast 11. mai 2016. aasta määrust esitatud täiendavad dokumentaalsed tõendid. Rahuldada avaldus osaliselt. Mõista puudutatud isikult Xxxx AS (registrikood xxxx) Tallinnas aadressidel Xxxx asuvatel kinnisasjadel tehnovõrgu ja -rajatiste (ülekandeliinide) talumise eest välja:
3.1.aastate 2012-2016 eest avaldaja Xxxx(isikukood xxxx) kasuks talumistasu 18 124,94 eurot (maamaksu ja hoolduskulude hüvitis);
3.2.ühekordne hüvitis avaldaja Xxxx kasuks 3 189,29 eurot;
3.3.iga-aastane hüvitis (maamaks ja hoolduskulud) alates 2017. aastast xxxx kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr xxxx) igakordse omaniku kasuks 715,69 eurot; Xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) igakordse omaniku kasuks 1 409,09 eurot ja Xxxxkinnistu (registriosa nr xxxx) igakordse omaniku kasuks 2 103,61 eurot. Resolutsiooni punktides 3.1 ja 3.2 märgitud summad tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Iga-aastane hüvitis alates 2017. aastast (resolutsiooni punkt 3.3) kuulub tasumisele iga aasta eest ette, st hiljemalt eelneva aasta viimaseks päevaks, välja arvatud osas, mis muutub sama reegli järgi sissenõutavaks enne määruse jõustumist ja mis tuleb tasuda käesoleva punkti esimeses lauses määratud tähtaja jooksul.
Igalt resolutsiooni punktiga 3 väljamõistetud hüvitiselt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates resolutsiooni punktis 4 määratud vastava tähtaja möödumisest kuni hüvitise tasumiseni. Rahuldada avaldaja taotlus määruse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Määrata kindlaks, et määruse alusel avaldajale tasumisele kuuluvad summad tasuda avaldaja arveldusarvele EExxxx. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Määrata kindlaks, et menetlusosalistel ei tule vastastikku seniseid menetluskulusid hüvitada. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. MENETLUSE KÄIK, AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Xxxx(avaldaja) esitas 11. detsembril 2012 kohtule avalduse Xxxx AS (puudutatud isik) vastu tehnovõrgu ja -rajatise talumise tasu suuruse tuvastamiseks ja selle maksmiseks kohustamiseks. Avaldaja märkis, et puudutatud isiku ülekandeliinid asuvad avaldajale kuuluvatel kinnisasjadel (Tallinnas aadressidel Xxxx) ning koos liinidele ette nähtud kaitsetsoonidega koormavad neid. Harju Maakohus rahuldas avaldaja nõude 10. septembri 2013. aasta otsusega. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse 26. märtsi 2014. aasta otsusega muutmata. Riigikohus tühistas 11. märtsi 2015. aasta otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14 (edaspidi „Riigikohtu otsus“) maakohtu ja ringkonnakohtu otsused ning saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Pärast toimiku saabumist uueks läbivaatamiseks maakohtule esitas avaldaja 10. aprillil 2015 avalduse täpsustuse, millele puudutatud isik vastas 20. aprillil 2015. Edasises menetluses esitasid mõlemad menetlusosalised täiendavad kirjalikud seisukohad. Kohus määras 11. mai 2016. aasta määrusega lahendada asi kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad ning teatas määruse avalikult teatavaks tegemise kuupäeva.
2.Avaldaja palub kohtul tuvastada, et puudutatud isikul on kohustus tasuda avaldajale tehnovõrgu ja –rajatise (ülekandeliinide) talumise eest tasu järgmiselt: − 2012. aasta eest alates Riigikohtu otsuse jõustumisest 20 465,13 eurot ning − 2013. aasta ja iga järgneva aasta eest 38 520,64 eurot. Puudutatud isik tasus 2012. aasta eest kokku 309,28 eurot. Avaldaja arvestas sellest 91,26 eurot tasutuks kuni Riigikohtu tehtud otsuse jõustumiseni, st 108 päeva eest. Ülejäänud summa 208,02 eurot arvestas avaldaja tasutuks avalduses sisalduvast nõudest, mistõttu 2012. aasta eest on nõutav tasu 20 257,11 eurot. Lisaks taotleb avaldaja viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras ning määrata lahendi täitmise kord (avaldaja arveldusarve numbri märkimine lahendisse).
2 (15)
2-12-52246 Avaldaja põhinõue koosneb järgmistest osadest: (1) xxxx kinnistu eest: − talumistasu 2012. aasta eest 4 261,98 eurot; − talumistasu alates 2013. aastast 6 046,06 eurot aastas (maamaks 699,75 eurot ja omandi kitsendamise hüvitis 5 346,31 eurot); − hoolduskulude hüvitist avaldaja ei nõua; (2) Xxxxkinnistu eest: − talumistasu 2012. aasta eest 9 470,43 eurot; − 2012. aasta eest ei nõua avaldaja hoolduskulude hüvitamist; − talumistasu alates 2013. aastast 19 051,39 eurot (maamaks 924,50 eurot, omandi kitsendamise hüvitis 12 510,29 eurot ja hoolduskulu 5 616,60 eurot); (3) Xxxxkinnistu eest: − talumistasu 2012. aasta eest 6 732,55 eurot; − 2012. aasta eest ei nõua avaldaja hoolduskulude hüvitamist; − talumistasu alates 2013. aastast 13 422,95 eurot (maamaks 657,25 eurot, omandi kitsendamise hüvitis 8 893,58 eurot ja hoolduskulu 3 872,12 eurot). Avaldaja toob nõudepunktides (1)–(3) nimetatud ja avaldajale kuuluvate kinnistute kohta esile: − xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) pindala on 3 113 m2, sihtotstarve on ärimaa. Ülekandeliini kaitsetsoon koormab kinnistut 39% ulatuses, st 1 214 m2. Kinnistul asub tasuline autoparkla. Piirangu sisuline ulatus on 88%. Üldplaneeringu kohaselt paikneb kinnistu segahoonestusalal, kus on lubatud kuni üheksakorruselised äri- ja teeninduspinnad. Kaitsevööndi ala on võimalik kasutada ühes tasapinnas; − Xxxxkinnistu (registriosa nr xxxx) pindala on 5 882 m2, sihtotstarve on sotsiaalmaa. Sihtotstarbe põhjus on kinnistul asuvad ülekandeliinid. Üldplaneeringu kohaselt paikneb kinnistu samuti segahoonestusalal, kus on lubatud kuni üheksakorruselised ärija teeninduspinnad. Kaitsevööndi ulatus on 100%; − Xxxxkinnistu (registriosa nr xxxx) pindala on 8 274 m2, sihtotstarve on sotsiaalmaa. Ülekandeliini kaitsetsoon koormab kinnistut 91,2% ulatuses, st 7 547 m2. Koormatise tegelik ruumiline ulatus on 100%, st 8 274 m2, sest kaitsevööndist välja jääva 8,8% kinnistust moodustavad 1–4 m laiused ribad kinnistu kahes servas, mida ei ole võimalik sellisena kasutada. Sihtotstarbe põhjus on kinnistul asuvad ülekandeliinid. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist segahoonestusalaga, millel on lubatud kuni viiekorruselised elu-, ära- ja teenindushooned. Avaldaja põhjendab oma nõudeid järgmiselt: − nõustuda ei saa Riigikohtu seisukohtadega tasu suuruse määramise kohta. Riigikohtu rakendatud analoogia on sobimatu ega ole kohtule siduv. Asja ei tule läbi vaadata hagita menetluses, sest avaldaja nõuab vaid tasu maksmist; − tulevikku suunatud tuvastusnõude rahuldamiseks piisab selle tõendamisest, et avaldajal on kohustus teatud kulusid kanda. Avaldaja ongi esitanud kohtule tuvastusnõude; − tulenevalt Tallinna linna heakorra eeskirjadest (edaspidi „heakorraeeskiri“) on avaldajal kohustus oma kinnistuid hooldada ja haldusorganid on korduvalt rahatrahvi ähvardusel
3 (15)
2-12-52246 nõudnud kinnistutel heakorra tagamist. Puudutatud isikul sellist kohustust pole ja ta pole ka tõendanud hooldustööde teostamist. Tulevikus tekkivate kulude väljamõistmist ei takista see, et neid pole veel kantud, järelikult ei pea hooldamisega seotud kulud olema kantud; − mõju hindamisel tuleb lähtuda kohustuse intensiivsusest, mis määratakse mh sellega, kuidas võiks omanik maad efektiivsemalt kasutada (ehitustegevuse arendamine), mistõttu ei ole piisav lähtuda ainult kaitsevööndi füüsilisest ulatusest; − nõude rahuldamist ei välista puudutatud isiku väide, et õhuliinid asendatakse maakaabliga, sest need on paljasõnalised ja tasu saab tulevikus uuesti üle vaadata; − puudutatud isik ei tõendanud, kuidas talumistasu otseselt ja märkimisväärselt mõjutaks tarbitava teenuse hinda; −
xxxx maamaks on 0,655 eurot/m2 aastas, piirangualal kokku 699,75 eurot; Xxxx maamaks on 0,112 eurot/m2 aastas, piirangualal kokku 657,25 eurot; Xxxx maamaks on 0,112 eurot/m2 aastas, piirangualal kokku 924,50 eurot;
− hoolduskulud sisaldavad kevadist suurpuhastust ja järgnevat perioodilist hooldust, sh lumevabal perioodil tavakoristust 1–2 korda nädalas, niitmist 2–4 korda aastas. Keskmine hind Xxxx osas on 10 825 eurot (0,66 eurot/m2) aastas ja Xxxx osas 15 448 eurot (0,68 eurot/m2) aastas. Hoolduskulu. 2012. aasta eest avaldaja ei nõua, sest sel aastal hooldamisega seotud kulusid ta ei kandnud; − hüvitise määramisel tuleb lisaks lähtuda kinnistute väärtusest. Tasu määramiseks ei ole vaja kohtul hinnata, mis on õiglane määr. Kasutades analoogiat (võlaõigusseadusega) tuleb maksta tavalist hinda; −
xxxx kinnistu maa tavapärane kasutustasu on 2,78 eurot/m2 aastas ja selle ruutmeetri väärtus 27,79 eurot. Tavapärane turuhinnast johtuv kasutustasu piiranguala eest oleks 3 372,92 eurot aastas. Xxxx kinnistu osas on määrad samad, st tavapärane kasutustasu piiranguala eest 16 351,96 eurot aastas. Xxxx kinnistu tavapärane kasutustasu on 3,08 eurot/m2 aastas ja hind 30,82 eurot/m2. Tavapärane turuhinnast johtuv kasutustasu piiranguala eest oleks 25 483,92 eurot aastas.
3.Avaldaja palub jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja menetluskulud on 6 910 eurot. Avaldaja menetluskuludest ei nähtu lepingulise esindaja toiminguid õigusabile, esindaja tunnihinda ja töötunde. Avaldaja ei ole esitanud kinnitust, et kõik kulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga. Avaldaja kinnitas, et ta pole käibemaksukohustuslane.
4.Puudutatud isikule kuuluvad ülekandeliinid, mis läbivad avaldaja kinnistuid. Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu järgmiselt: − põhjendatud on tasuda kuni tehnovõrgu kaitsevööndi sisu ja/või ulatuse võimaliku muutmiseni kinnistutelt talumistasu määras, mis vastab kinnistutelt tasumisele kuuluvale maamaksule proportsionaalselt kaitsevööndi ulatusega; − maamaksu hüvitis on seega järgmine: xxxx – tehnovõrgu kaitsevöönd 39%, hüvitis proportsionaalselt piiranguala ulatusega 795,21 eurot aastas; Xxxx– tehnovõrgu kaitsevöönd 100%, hüvitis 657,25 eurot aastas; Xxxx– tehnovõrgu kaitsevöönd 91,2%, hüvitis proportsionaalselt piiranguala ulatusega 843,14 eurot aastas; − avaldaja hinnapakkumised hoolduskuludele on ebaproportsionaalsed, ülepaisutatud ja sisaldavad ebamõistliku hinnaga ülemääraseid kulusid. Puudutatud isiku küsitud hinnapakkumised hõlmavad minimaalseid heakorratöid, mis on vajalikud tagamaks
4 (15)
2-12-52246 heakorraeeskirja nõuete täitmine. Eelkõige suvisel ajal heina niitmine vastavalt vajadusele, kuid mitte enam kui kord kuus, kevadine suurkoristust ja kinnistu puhastamist prügist kord kvartalis. Kuna võsalõikusega seotud töid teostab puudutatud isik vastavalt elektriohutuse vajadusele ise, siis kõnealune teenus ei kuulu vajalike hooldusteenuste alla; − kulude hüvitamine saab toimuda ainult kuludokumentide alusel ja vastavalt reaalselt kantud kulutustele. Hoolduskulud ei saa kuuluda tagasiulatuvalt kindlakstegemisele ega väljamõistmisele. Hoolduskulude hüvitis tuleb lisaks jätta täies ulatuses välja mõistmata, sest Justiitsministeeriumi välja töötatud „Maaomanikele põhiseaduspärase tehnovõrkude talumistasu maksmiseks vajaliku seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus“ ei näe ette hoolduskulusid hüvitise komponendina; − seni ei ole avaldaja kinnistutega seoses ettekirjutusi tehtud, st kinnistute heakord vastanud heakorraeeskirjas ette nähtud nõuetele. Puudutatud isik on varasemalt teostanud kinnistutel regulaarselt ja vajalikus ulatuses võsaraietöid ja ohtlike puude langetamist ning teostab neid ka edaspidi tagamaks kaitsevööndi korrashoid (milline kohustus tuleneb õigusaktidest); − talumistasu määramisel ei ole tähtsust kinnistute väärtusel. Juhul kui peaks hüvitise määramisel lähtuma kinnistute väärtusest, siis on Xxxx ja xxxx kinnistute ühtseks väärtuseks 50 000 eurot ja Xxxx kinnistul 51 000 eurot. arvestades Riigikohtu seisukohti on hüvitise maksimummäär xxxx kinnistu osas 503,84 eurot, Xxxx kinnistu osas 2 108,60 eurot ja Xxxx kinnistu osas 2 016,31 eurot; − ühekordse hüvitise määramisel tuleb arvestada, et ülekandeliinid on planeeritud viia aastateks 2018 ja 2023 maakaablisse. See vähendab oluliselt kaitsevööndi ulatust; −
xxxx kinnistult ei ole vaja tasuda lisahüvitist, sest avaldaja kasutab kinnistut tervikuna äritegevuseks (parkla);
− kõigi kolme kinnistu puhul tuleb arvestada avalikku huvi. Asjaomased tehnovõrgud rajati enne Eesti taasiseseisvumist. Kuna kinnistud tagastati õigusvastaselt võõrandatud maana, siis on avalik huvi 90% ja kinnistu omaniku huvi 10%. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel valis isik ise hüvitise saamise asemel maa tagastamise, teades, et seda koormavad tehnovõrgud. Avalikkusel on põhjendatud ootus saada elektrienergiat mõistliku hinnaga; − puudutatud isik tasus avaldajale kolme kinnistu kasutamise eest iga-aastaselt 309,28 eurot perioodil 2012–2014 (sh xxxx eest 159,08 eurot, Xxxx eest 65,79 eurot ja Xxxx eest 84,41 eurot).
5.Puudutatud isik palub jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku menetluskulud on 18 683,03 eurot, millest 18 064,10 eurot on esindajakulud (ilma käibemaksuta) 158,25 tunni eest tunnihinnaga 110 eurot ja 130 eurot, muud kulud 31,15 eurot ja riigilõiv 587,78 eurot. Puudutatud isik on avaldaja menetluskulude nimekirja osas seisukohal, et avaldaja menetluskulud ei kuulu tervikuna hüvitamisele ja see sisaldab põhjendamatuid kulusid.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus tutvus menetlusosaliste väidete ja asjas kogutud tõenditega ning leiab, et taotletud tasu tuleb määrata. Kuivõrd kohus määrab tasu erinevalt avaldusest, siis kuulub avaldus rahuldamisele osaliselt. Menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda.
5 (15)
2-12-52246
7.Tehnorajatiste talumisega seotud asjad lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 131 ja 611. ptk järgi hagita menetluses. TsMS § 6181 lg 1 järgi lahendatakse hagita menetluses mh tehnorajatise talumise kohustuse kohta esitatud avaldusi (asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lg 1 ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152). See hõlmab ka talumiskohustusega seotud tingimuste, mh tasu määramise asju. Avaldaja nõude järgnevate aastate eest talumistasu suuruse tuvastamiseks saanuks kohus hagita menetluses lugeda tulevase talumistasu kindlaksmääramise avalduseks. Riigikohus on märkinud, et avaldajal ei ole vajadust esitada tuvastushagi juhul, kui tema õigusliku huvi aitab tagada ka samas menetluses esitatud sooritushagi, mille rahuldamise eelduseks on vastava õigussuhte tuvastamine (Riigikohtu 3. oktoobri 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-13, p 10, vt ka
19.aprilli 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 37, ja 17. detsembri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-12, p 14). Kohus ei ole hagita menetluses TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning peab TsMS § 477 lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid, ning vajadusel nõudma avaldajalt tõendite esitamist või koguma neid omal algatusel. Seega tulenevalt eeltoodust ei lahenda kohus avaldaja nõuet, kui tuvastusnõuet, vaid kui talumistasu kindlaksmääramise avaldust.
8.Vaidlust ei ole kinnistute ja ülekandeliinide omandisuhetes, asukohas, kinnistute suuruses ega sihtotstarbes. Selles osas tuvastab kohus: xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) kuulub avaldajale, selle pindala on 3 113 m2, sihtotstarve on ärimaa ja sellel asub tasuline autoparkla (I kd tl 90); − Xxxxkinnistu (registriosa nr xxxx) kuulub avaldajale, selle pindala on 5 882 m2 ja sihtotstarve sotsiaalmaa (I kd tl 91); − Xxxxkinnistu (registriosa nr xxxx) kuulub avaldajale, selle pindala on 8 274 m2 ja sihtotstarve samuti sotsiaalmaa (I kd tl 92); − kõik kolm kinnistut on moodustatud õigusvastaselt võõrandatud ja omandireformi käigus maa tagastamise käigus, kusjuures avaldaja omandas need pärimise teel; − kõigil kolmel kinnistul paiknevad ülekandeliinid (tehnorajatised), mis on rajatud enne
1.aprilli 1999 ja ka enne maa tagastamist avaldaja õiguseelnejale, need kuuluvad puudutatud isikule ning neid kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.
9.Avaldaja tasunõude õiguslik alus on Riigikohtu otsuse p 24 järgi AÕSRS § 154 lg 1 esimene lause, mis sätestab, et kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb seadusest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus taotleda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest AÕS § 1582 lg-s 2 sätestatud korras. −
TsMS § 693 lg 2 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Seega on maakohus asja uuel otsustamisel seotud Riigikohtu otsuses toodud juhistega ja nendest ei ole võimalik kõrvale kalduda. Riigikohtu otsuse p 32 järgi ei tähenda tasuregulatsiooni puudumine seda, et avaldaja taotlus tuleks jätta rahuldamata. Kohtu ülesanne on seaduse põhiseadusvastaseks ja kehtetuks tunnistamisega tekkinud lünga täitmine kohtuasja lahendamisel, vajadusel analoogiat kasutades. Neil alustel saab kohus määrata avaldaja nõutava talumistasu õiglases määras. Riigikohus andis õiglase talumistasu väljamõistmiseks juhised, millest maakohus lähtub. Muu hulgas eristab kohus ühekordset hüvitist ja perioodilist tasu, samuti määrab tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasud eraldi kinnistute kaupa. Selleks tuvastab kohus esmalt tasu
6 (15)
2-12-52246 määramiseks vajalikud asjaolud ja avaldaja kulutused, mis võivad kuuluda talumistasuna hüvitamisele. Samuti hindab kohus, kui suur võib olla maksimaalne ühekordne hüvitis arvestades Riigikohtu suuniseid õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise ja kompenseerimise olukorda võrdlemisel. Neid tulemusi korrigeerib kohus muude asjaolude põhjal, mida õiglase talumistasu määramiseks on kohtu hinnangul vaja arvestada. Kohus ei hinda tasu väljamõistmisel menetlusosaliste seisukohti avaldaja kinnistute väärtuse vähenemise või saamata jäänud tulu osas, kuivõrd Riigikohtu juhiste kohaselt ei ole need perioodilise tasu ega ühekordse komponentideks ega saa mõjutada tasu või hüvitise suurust.
10.Kohus hindab kõigepealt kaitsevööndi sisulist ulatust (järgnevas osa I) ning seejärel maamaksu (osa II) ja hoolduskulusid (osa III), samuti ühekordse lisahüvitise maksimaalset võimalikku summat (osa IV) ning muid asjaolusid, millega õiglase talumistasu määramisel tuleb arvestada (osa V). Pärast seda määrab kohus tasu suuruse ja maksmise korra (osa VI) ning lahendab lõpuks muud menetluslikud küsimused (osa VII). I Kaitsevööndi ulatus
11.Kohus tuvastab, et xxxxAS 20. märtsi 2011 teate (I kd tl 35) järgi on: − xxxx kaitsevööndi ulatus 1 214,10 m2, mis moodustab kinnistu pindalast (3 113 m2) 39% − Xxxx kaitsevööndi ulatus 5 882,11 m2, mis praktiliselt võrdub kinnistu pindalaga ja on sellest 100%; − Xxxx kaitsevööndi ulatus 7 547,40 m2, mis moodustab kinnistu pindalast (8 274 m2) 91,2%. Nõutava hüvitise väljamõistmisel tuleb siiski arvestada avaldaja kinnistute kaitsevöödi sisulise ulatusega (vt kaitsevööndi kulgemine II kd tl 155–159), mille üle menetlusosalised vaidlevad.
12.Kohus ei nõustu avaldajaga, et xxxx kinnistu kaitsevööndi sisuline ulatus on 88%. Nimetatud väidet ei ole avaldaja tõendanud. Avaldaja esile toodud asjaolu, et kinnistu asub üldplaneeringu kohaselt segahoonestusalal, kus on lubatud kuni üheksakorruselised äri- ja teeninduspinnad, aga kaitsevööndi ala on võimalik kasutada ainult ühes tasapinnas, ei anna alust lähtuda käesolevas asjas kaitsevööndi suuremast sisulisest ulatusest. Planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 p-dest 2 ja 3 tuleneb, et krundi ehitusõigus ja hoonestusala selguvad detailplaneeringu koostamise käigus. Avaldaja kinnistute osas ei ole käimas detailplaneeringu menetlust (I kd tl 13, III kd tl 85, 91). Seega ei anna avaldaja esitatu alust lähtuda suuremast kaitsevööndi ulatusest.
13.Kohus nõustub avaldajaga, et Xxxxkinnistu sisuline kaitsevööndi ulatus on 100 %, kuna kaitsealast välja jäävad üksnes kitsad ribad (I kd tl 12, II kd tl 182, III kd tl 18 ja II kd tl 134135, 155), mida ei ole võimalik mõistlikult kasutada tulenevalt nende paiknemisest ja suurusest muul viisil kui kaitsevööndiga ette nähtud. Seega on kaitsevööndi sisuline ulatus Xxxxkinnistul 100 %.
14.Puudutatud isik leiab, et kaitsevööndi ulatus on sisuliselt väiksem kui faktiline. Puudutatud isik ei esitanud kohtule tõendeid, mis võimaldaksid lähtuda väiksemast sisulisest kaitsevööndi ulatusest, kui see faktiliselt on. Kohus ei saa tuginedes puudutatud isiku esitatud seisukohtadele vähendada kaitsevööndi ulatust kindla protsendi võrra.
15.Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et kaitsevööndi sisuline ulatus xxxx kinnistul on 39% (1 214,07 m2), Xxxxkinnistul 100% (5 882 m2) ja Xxxxkinnistul 100% (8 274 m2). II Maamaks
7 (15)
2-12-52246
16.Riigikohtu otsuse p 33 kohaselt on sõltumata kinnisasja omandamise ajast ja viisist selle igakordsel omanikul õigus saada tehnorajatise omanikult perioodilist talumistasu vähemasti ulatuses, milles kinnisasja omanik peab kandma kulusid, kuid ei saa kinnisasja või selle osa tehnorajatise tõttu ise kasutada. See puudutab eelkõige maamaksu.
17.Vastavalt kohtule esitatud 20122015. aasta maamaksuteadetele (II kd tl 136-143) tuvastab kohus, et aastane maamaks avaldaja kinnistutel on järgmine: xxxx kinnistult 2 039 eurot; Xxxxkinnistult 657,25 eurot ja Xxxxkinnistult 924,50 eurot. Menetlusosalised ei ole toonud esile, et maamaksu summad aastal 2016 oleks sellest erinevad. Seega tulenevalt eeltoodust on avaldajal iga aastane maamaksu kulu kolme kinnistu sisulise kaitsevööndi ulatuses kokku 2 376,96 eurot, mis jaguneb järgnevalt: − xxxx eest 795,21 eurot ( = 2039 × 39%); − Xxxx eest 657,25 eurot ja − Xxxx eest 924,50 eurot. Vastav maamaks perioodil 2012-2016 (viie aasta eest) kokku on 11 884,80 eurot ( = 5 × 2376,96). III Hoolduskulud
18.Sarnaselt eespool p-s 16 märgituga tuleb hüvitada ka mõistlikud hoolduskulud. Avaldaja soovib hoolduskulude hüvitamist vaid Xxxx ja xxxx kinnistute osas, mistõttu xxxx kinnistuga seonduvat ei ole määruse käesolevas osas vaja käsitleda.
19.Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 4. aprilli 2012. aasta määruse nr 13 Tallinna haljastute hoolduse nõuded (edaspidi „määrus nr 13“) § 1 lg-tele 1–3 reguleeritakse määrusega Tallinna haljastute hooldamise sagedust ja määratakse vajalikud hooldustööd, et tagada haljastute tasakaalustatud areng Tallinna haldusterritooriumil. Määrus on kohustuslik linna asutustele Tallinna avalike alade haljastute hooldustööde kavandamisel ja tegemisel. Teistele asutustele ja isikutele on määrus soovituslik. Määruse eesmärk on tagada haljastute pikaajaline esteetiline välimus, hooldustööde kvaliteet ja ühtlustada hooldustööd. Määruse nr 13 § 7 lg-te 1 ja 2 järgi on IV astme hooldusintensiivsusega haljastu looduslik roheala ning selle hoolduse eesmärk on tagada vaba aja veetmise võimalused ja säilitada looduslik üldilme. Kohtu hinnangul tuleb Xxxxja xxxx kinnistud liigitada viidatud IV astmesse. Vastavalt määruses nr 13 loetletud heakorratöödele on Xxxxja xxxx kinnistutel vajalik muru niitmine kaks korda aastas (§ 16 lg 2), prahi ja prügi koristus vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas (§ 17 lg 1 p 4 ja lisa nr 2 p 1), võsaraie tööd jm vastavalt vajadusele (lisa nr 2 p 3). Kohus leiab eelneva põhjal, et põhjendatud hooldustööd, mille eest puudutatud isikul tuleb avaldajale tasuda, on muru niitmine kaks korda aastas ning prahi ja prügi koristus kaks korda aastas. Koristuskulude väljamõistmine ei ole vajalik enam kui kahe korra eest aastas, sest see on määrusest nr 13 tulenev miinimum ja suuremas ulatuses tehakse töid ainult vastavalt vajadusele. Sellist vajadust ei ole avaldaja esile toonud ega põhjendanud. Mõistlikult võttes peavad koristustööd hõlmama endas suuremat kevadkoristust üks kord aastas. Kuna avaldaja ei ole toonud esile, et tööde tegemine oleks suuremas mahus vajalik ja kohus ise ei tuvastava selliseid asjaolusid, siis lähtub kohus sellest, et puudutatud isik ei pea suuremas ulatuses hoolduskulusid hüvitama.
20.Puudutatud isik tõi esile, et teostab võsaraiet regulaarselt vajalikus ulatuses. Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. aasta määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ (edaspidi
8 (15)
2-12-52246 „määrus nr 73“) § 1 lg 1 p-st 3 tuleneb, et määruses sätestatud nõudeid kohaldatakse kaitsevööndiga ehitistele, mis on elektripaigaldis. Määruse nr 73 § 9 lg-te 1–3 järgi on puudutatud isikul õigus raiuda kaitsevööndis kasvav ja kaitsevööndiga ehitist ohustav puu, põõsas ja oks sellest kinnisasja omanikku eelnevalt teavitades. Kinnisasja omanik ei tohi takistada kaitsevööndis puu, põõsa ja oksa raiumist. Kaitsevööndiga ehitise riket või selleks ohtu põhjustav puu, põõsas ja oks tuleb eemaldada. Riket või ohtu põhjustava puu, põõsa ja oksa raiumisest ei pea kinnisasja omanikku eelnevalt teavitama. Sellisest tööst teavitatakse kinnisasja omanikku esimesel võimalusel. Kaitsevööndis puu, põõsa ja oksa raiumisel peab kaitsevööndiga ehitise omanik raiutud põõsad ja oksad koguma vallidesse või käitlema muul, kinnisasja omanikuga kooskõlastatud viisil. Puude raiumisel peab kaitsevööndiga ehitise omanik kooskõlastatult kinnisasja omanikuga langetatud puud laasima, järkama ja ladustama kinnisasja omaniku poolt näidatud kohta, kuid mitte kaugemale kui kinnisasja piirile. Raiutud materjali edasise käitlemise korraldab kinnisasja omanik. Kohus loeb piisavaks puudutatud isiku selgitused võsaraie teostamise kohta (vt määruse p 4). TsMS § 229 lg 2 viimane lause näeb ette, et hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku poolt toodud ulatuses on tööde tegemine piisav. Täiendav võsaraie ei ole vajalik ja selle kulu ei pea avaldajale hüvitama.
21.Avaldaja esitas kolm hinnapakkumist (II kd tl 208–216, III kd tl 44–55) ja puudutatud isik kaks (III kd tl 94–97). Kohus tuvastab esitatud hinnapakkumistest, et Xxxx kinnistu põhjendatud aastased hoolduskulud on 908,40 eurot koos käibemaksuga (= 528 + 320,40 + 60): − muru niitmine kahe korra eest 528 eurot (440 eurot + 20% käibemaks 88 eurot) – selles osas võtab kohus aluseks XXXX OÜ pakkumise, sest nimetatud tööd on selles kõige odavamad (III kd tl 97); − suurem kevadkoristus 320,40 eurot (267 eurot +20% käibemaks 53,40 eurot) – aluseks on OÜ xxxx hinnapakkumine, mis sisaldab võrreldes teistega detailsemat tööde loetelu ja on seetõttu paremini kõrvutatav eespool tuvastatud vajalike hooldustööde mahuga (II kd tl 208–212 ja III kd tl 44–48); − prahi ja prügi koristus ühe korra eest 60 eurot (50 eurot + 20% käibemaks 10 eurot) – lähtudes OÜ xxxx kui kõige odavamast pakkumisest (III kd tl 53–54). Xxxx kinnistu põhjendatud hoolduskulud on samadel põhjustel pakkumistest tuvastatu põhjal 1 412,84 eurot koos käibemaksuga ( = 734,40 + 594,44 + 84): − muru niitmine kahe korra eest 734,40 eurot (612 eurot + 20% käibemaks 122,40 eurot) ; − suurem kevadkoristus 594,44 eurot (495,37 eurot + 20% käibemaks 99,07 eurot); − prahi ja prügi koristus ühe korra eest 84 eurot (70 eurot +20% käibemaks 14 eurot).
22.Hoolduskulude määramisel arvestab kohus nagu ka maamaksu väljamõistmisel kaitsevööndi ulatusega. Xxxx ja xxxx kinnistutel on kaitsevööndi sisuline ulatus mõlemal 100%, seega on avaldaja põhjendatud hoolduskulud vastavalt 908,40 eurot ja 1 412,84 eurot – kokku 2 321,24 eurot aastas. Hoolduskulude summa perioodil 2013–2016 (nelja aasta eest) on kokku 9 284,96 eurot ( = 4 × 2321,24).
23.Kohus leiab, et hoolduskulude määramisel pole alust arvestada Justiitsministeeriumi dokumendiga „Maaomanikele põhiseaduspärase tehnovõrkude talumistasu maksmiseks
9 (15)
2-12-52246 vajaliku seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus“ (III kd tl 134–158 ja 164–188), kuna selles sisalduvad ettepanekud, mis ei ole siduvad. Lisaks on ka selles osas asjakohane viidata, et TsMS § 693 lg 2 kohaselt on Riigikohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. IV Lisahüvitis
24.Järgmiseks tuvastab kohus õiglase talumistasu koosseisus ühekordse lisahüvitise summa arvutamisel aluses võetavad asjaolud ja hindab, milline on lisahüvitise võimalik maksimaalne summa. Riigikohus leidis otsuse p-s 40, et sobiv lähtekoht lisahüvitise määramisel on analoogiast lähtudes kompensatsioon, mida riik oleks maksnud maareformi käigus õigustatud subjektile maa tagastamata jätmisel. Maa kompenseerimine on maareformi seaduse § 13 järgi ette nähtud maa hindamise seadusega (MHS). Riigikohus täpsustas, et lähtuma peab MHS §-s 9 sätestatud õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramise regulatsioonist.
25.Avaldaja kinnistud asuvad Tallinnas. MHS § 9 lg 6 näeb ette, et tiheasustusega aladena selle seaduse tähenduses käsitatakse linnade, alevite ja alevike territooriume ning maavanema poolt kuni 1. maini 2001 seaduse alusel kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul kinnitatud kompaktse hoonestusega alasid ja määratud tiheasustusega alasid. Seega asuvad avaldaja tiheasustusega alal MHS tähenduses. MHS § 9 lg 5 sätestab, et tiheasustusega alal paikneva õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramise aluseks on maa asukohajärgse hinnatsooni maa maksustamishind elamumaa ruutmeetri kohta, arvestamata maa maksustamishinda vähendavaid soodustusi. Kuni 0,5 ha õigusvastaselt võõrandatud maa maksumus määratakse maa maksustamishinna alusel. Kui õigusvastaselt võõrandatud maa pindala on suurem kui 0,5 ha, korrutatakse ülejäänud õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramiseks maa maksustamishind koefitsiendiga 0,1. Kui maa tagastatakse osaliselt, kuid tagastatava maa pindala on väiksem kui 0,5 ha, siis õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse saamiseks määratakse tagastatava maa ja 0,5 ha vahe maksumus maa maksustamishinna alusel ning ülejäänud tagastamata jääva maa maksumuse leidmiseks korrutatakse maa maksustamishind koefitsiendiga 0,1. Kui õigusvastaselt võõrandatud maa tagastatakse osaliselt, kuid tagastatava maa pindala on 0,5 ha või suurem, siis tagastamata jääva maa maksumuse leidmiseks korrutatakse maa maksustamishind koefitsiendiga 0,1. Kui õigusvastaselt võõrandatud maa asub mitmes hinnatsoonis, võetakse maa maksumuse määramisel aluseks selle maatüki kaalutud keskmine maksustamishind.
26.Maa maksustamishinnad õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramiseks on MHS § 9 lg 8 alusel kinnitatud Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2001. aasta määrusega nr 276 „Õigusvastaselt võõrandatud maa maksustamishinnad“. Avaldaja kinnistud kuuluvad selle määruse lisas nr 1 märgitud hinnatsooni nr 28, mille baas- ja tsoonihind on 4,15 eurot/m2. Kuna Riigikohus viitas analoogia korras MHS § 9 lg-le 5, mis näeb ette, et maa osalise tagastamise korral tuleb maa maksustamishind korrutada koefitsiendiga 0,1, siis tuleb ka käesolevas asjas analoogia korras lähtuda maa osalise tagastamise põhimõttest ja arvutuskäigust, st maa maksustamishinna 4,15 eurot/m2 ja koefitsiendi 0,1 korrutisest. Arvestades eelnevat on maksimaalne lisahüvitis avaldaja kinnistute puhul alljärgnev (alusarvutuskäik: pindala × maa maksustamishind × koefitsient × kaitsevööndi ulatus): − xxxx kinnistu eest 503,84 eurot ( = 3113 × 4,15 × 0,1 × 39%); − Xxxx kinnistu eest 2 441,03 eurot ( = 5882 × 4,15 × 0,1 × 100%) ja − Xxxx kinnistu eest 3 433,71 eurot ( = 8274 × 4,15 × 0,1 × 100%). 10 (15)
2-12-52246 Eelnevas arvutatud maksimaalsed hüvitised kokku moodustavad summa 6 378,58 eurot ( = 503,84 + 2441,03 + 3433,71). V Muud asjaolud talumistasu määramisel
27.Riigikohus märkis otsuse p-s 35, et talumistasu määramisel tuleb arvestada tehnorajatisest tuleneva talumiskohustuse intensiivsust, mis sõltub mh tehnorajatise olemusest (mh selle eeldatavast kasutuseast) ja selle kaitsevööndi ulatusest ja sellest tulenevatest piirangutest, maa sihtotstarbest, suurusest ja asukohast (ja muudest maa väärtust mõjutavatest asjaoludest), samuti muudest asjaoludest, mis võimaldaks omanikul maad efektiivsemalt või muul viisil kasutada (nt välja üürida või rentida või arendada seal ehitustegevust). Mida intensiivsem on riive, seda suurem peaks vähemasti üldjuhul olema tasu. Samas tuleb arvestada ka avalikku huvi talumiskohustuse vastu. Eelmises lõigus märgitust tuleneb, et õiglase tasu määramisel saab kohus arvestada küllaltki laiaulatusliku asjaolude kogumiga. Hagita menetluses kehtib TsMS § 477 lg 7 järgi uurimispõhimõte, mis aga ei võta menetlusosalistelt täielikult lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust, üksnes kohtu roll tõendite kogumisel on aktiivsem kui hagimenetluses (Riigikohtu 2. märtsi 2016. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-15, p 13). Kui kumbki menetlusosaline ei ole teatava asjaolu esinemisele tuginenud, siis võib kohus eeldada, et seda asjaolu ei esine.
28.Vaidlust ei ole selles, et avaldaja kinnistutel asuvad puudutatud isiku ülekandeliinid, mille eesmärk on elektrienergia edastamine ja mis seega on elektripaigaldised elektrituru seaduse (ELTS) § 3 p 9 tähenduses. Praegu on ülekandeliinid rajatud õhuliinidena. Puudutatud isik tõi esile, et ülekandeliinid on planeeritud asendada maakaabelliinidega 2018. ja 2023. aastal, mida tuleks talumistasu määramise arvestada ja selle võrra tasu vähendada. Ehitusseadustiku (EhS) § 77 lg 1 sätestab, et elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja ELTS tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Igat liiki elektripaigaldise kaitsevööndis on EhS § 77 lg 2 p 1 järgi keelatud ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid. Nii õhu- kui ka maakaabelliinide kaitsevööndites keelab EhS § 77 lg 2 p 5 töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 m, küntaval maal sügavamal kui 0,45 m, ning ladustada ja teisaldada raskusi. Kuna EhS § 77 lg 2 p-d 3 ja 4 näevad ette täiendavad piirangud õhuliinide puhul, siis on ülekandeliini paiknemine kinnistul maapealse rajatise ehk õhuliinina koormavam, kui nende paiknemine maa all maakaabelliinina. Käesoleval ajal ega avaldusega hõlmatud möödunud perioodi osas ei saa kohus siiski vähendada talumistasu põhjusel, et tulevikus planeeritakse viia ülekandeliinid maa alla. Võttes arvesse eelmises lõigus viidatud piiranguid, mis kehtivad mõlema ülekandeliini liigi puhul, puudub alus korrigeerida võimaliku tulevikus toimuva muudatuse tõttu ühekordset hüvitist. Kohus saab praegu välja mõista ka perioodilise talumistasu arvestusega, et liinid asuvad maa peal. Kui liinid viiakse maa alla, siis on võimalik kaaluda perioodilise tasu vähendamist. Seda eelkõige juhul, kui muutunud olukord koormab avaldaja kinnistut väiksemas ulatuses. Kuna ülekandeliinide maa alla viimise aeg ei ole teada, siis ei ole põhjendatud perioodilise tasu eristamine vastavalt liinide asukohale. Nii avaldajal kui ka puudutatud isikul on asjaolude muutumise korral TsMS § 459 ja § 6185 alusel õigus pöörduda kohtusse perioodilise tasu muutmiseks.
29.Samuti ei vaidle menetlusosalised selle üle, et avaldaja kasutab xxxx kinnistut (100% ärimaa) täis ulatuses parklana, kuigi kaitsevööndi ulatus on 39%. Sellist kasutust ei keela eelmises punktis viidatud EhS sätted.
11 (15)
2-12-52246 Kohus leidis juba kaitsevööndi ulatuse hindamisel (eespool p 12), et krundi ehitusõigus ja hoonestusala selguvad detailplaneeringu koostamise käigus (PlanS § 126 lg 1 p-d 2 ja 3). Sama asjaolu ehk võimalikku piirangut kasutada xxxx kinnistu maad ehitise aluse maana, ei saa kohus arvesse võtta ka muu asjaoluna perioodilise tasu või ühekordse hüvitise korrigeerimisel.
30.Xxxx ja xxxx kinnistute maa on 100% sotsiaalmaa ning kohtu tuvastatud asjaoludel on kaitsevööndi sisuline ulatus neil mõlemal 100%. Puudutatud isik leiab, et avaldaja kinnistute sihtotstarbega sotsiaalmaa on piiratud ulatuses võimalik kasutada sihtotstarbeliselt vaatamata ülekandeliinide olemasolule. Avaldaja väitel seevastu takistavad ülekandeliinid maakasutust ja vastavate katastriüksuste sihtotstarve ongi määratud ülekandeliinide tõttu. Seega on menetlusosalised erimeelsed, kas praegune sihtotstarve ja maa kasutamise võimalused annavad pigem alust talumistasu suurendamiseks või vähendamiseks. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. aasta määrusega nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ on ette nähtud erinevat liiki katastriüksuste koosseisu kuuluva maa kasutamisvõimalused ja selle määruse § 13 p 6 järgi ei taotleta sotsiaalmaalt kasumit. Avaldaja ei toonud esile, kuidas ta soovib maad kasutada ja kuidas ülekandeliinid takistavad tal seda teha. Lisaks ei ole avaldaja tõendanud väidet, et kõnealused kaks kinnistut on sotsiaalmaa sihtotstarbega just ülekandeliinide tõttu. Kohus asub seisukohale, et Xxxx ja xxxx kinnistute maa sihtotstarbeline kasutamine ei ole välistatud.
31.Hüvitise määramisel arvestab kohus lisaks sellega, et isik, kellelt avaldaja kinnistud pärimise teel sai, omandas kinnistud omandireformi käigus tagastatud maana ning tehnorajatised olid tagastamise ajal juba kinnistutel. Omandireformi käigus tagastatud või erastatud maa omandamisel pidi omandaja aru saama, et kinnisasjal olevad tehnorajatised võivad takistada tal maa edasist kasutamist. Tehnorajatistega tagastatud maa omanikul ei pea olema õigust saada koheldud paremini kui isik, kellele maad ei tagastatud maal asuva ehitise tõttu ja kellele maksti selle asemel kompensatsiooni. Omandireformi aluste seadus väljendas poliitilist tahet teostada restitutsioon ulatuses ja viisil, mis ei tekitaks uut ülekohut ja oleks riigile majanduslikult jõukohane ning kompenseerimine ei tohi liialt koormata maksumaksjat ega takistada ühiskonnale vajalike kulutuste tegemist, ülekohtu heastamise ulatust ja viisi õigustas asjaolu, et Eesti Vabariik ei ole vara õigusvastaselt võõrandanud ega saa seetõttu olla vastutav tekitatud kahju eest (vt Riigikohtu 16. septembri 2003. aasta otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-6-03, p 22).
32.Talumistasu suuruse piiramise eesmärgiks on kogu Eestis elanikele elektri-, gaasi- ja muude ühenduste tagamine taskukohase hinnaga, vältides seejuures ka ootamatuid ja hüppelisi hinnatõuse, kuna talumistasude tõstmisel tõuseks tõenäoliselt ka tarbijatele pakutavate teenuste hind. Tasu suuruse piiramise eesmärgiks ei ole üksnes elanikele elektri-, gaasi- ja muude ühenduste kaudu tagatavate teenuste (edaspidi „universaalteenused“) mõistliku hinna tagamine. Eesmärgiks on kõigile isikutele universaalteenuste mõistliku hinna tagamine. Universaalteenuste hinna üheks komponendiks on muu hulgas teenuse osutamise kulud, mille üheks osaks on ka talumiskohustuse eest kinnisasjade omanikele tasuda tulev hüvitis. See tähendab, et talumiskohustuse eest makstav tasu mõjutab universaalteenuse hinda. Kuna universaalteenuseid osutatakse taristu kaudu, on selles valdkonnas vabaturu toimimine raskendatud. Seega ei ole universaalteenuse hinna mõistlikkuse tagamine väiksemate kuludega põhiseadusega vastuolus. Talumiskohustuse eest ette nähtud tasu suuruse piiramine on sobiv meede universaalteenuste mõistliku hinna tagamiseks. Universaalteenuste osutajate makstavate talumistasude piiramine pärsib talumistasudest tulenevat kõrgemat universaalteenuse hinda (Riigikohtu 17. aprilli 2012. aasta otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-25-11, p-d 38 ja 40).
12 (15)
2-12-52246 Eelmärgitust tuleneb, et arvestades nii üldist huvi saada universaalteenuseid mõistliku hinnaga kui ka talumiskohustusega koormatud kinnisasja omaniku (avaldaja) põhiseadusest tulenevat õigust saada hüvitist talumiskohustuse eest, tuleb piirang kinnisasja omanikele igal juhul hüvitada, aga vastav hüvitis võib üldise huvi tõttu olla väiksem, kui oleks piirangu täies ulatuses hüvitamine (ibid p 50). Piirangu tegeliku mõju arvestamiseks ei oleks tarvilik iga üksiku kinnistu tavapärast kasutust ja sellel asuvat objekti eraldi uurida. See nõuaks väga palju aega ja tööjõudu ning tõenäoliselt tekiks ka palju vaidlusi (ibid p 47). Öeldu võimaldab arvestada määruse käesolevas osas märgitud asjaolude ja järeldustega tervikuna hindamaks, kas ja kuivõrd esineb alust perioodilise tasu ja/või ühekordse hüvitise korrigeerimiseks. See on kooskõlas TsMS § 233 lg-ga 2, mis võimaldab kohtul määrata talumistasu õiglase hinnangu järgi, kui seda ei ole esitatud tõendeid arvestades võimalik täpselt kindlaks teha. Menetlusosaliste esitatu alusel ei ole võimalik tasu täpset suurust kindlaks teha. Seega lähtub kohus TsMS § 233 lg-tes 1 ja 2 sätestatust, st otsustab tasu suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.
33.Kohus leiab, et avaldaja nõutava talumistasu koosseisus oleva perioodilise tasu komponente (maamaks ja hoolduskulud) tuleb puudutatud isikult tasu väljamõistmisel vähendada 10% ja ühekordset hüvitist tuleb vähendada 50% võrra. Kohtu veendumus perioodilise tasu kujunes lähtudes sellest, et xxxx kinnistut on avaldajal tegelikult võimalik tervikuna kasutada parklana ja seega saab vähemalt teatavas osas ta kasutada ka kaitsevööndisse jäävat ala. Samas on selge, et ka selle kinnisasja puhul seab ülekandeliin piiranguid kinnisasja kasutamisele. Kahe ülejäänud kinnistu sihipärast kasutamist sotsiaalmaana ülekandeliinid küll ei takista, aga samas on piiratud nii maaparandus- kui ka mullatööd, mis eeldatavasti võimaldaks maad praegusega võrreldes tõhusamalt kasutada. Ühekordse hüvitise puhul kõrvutas kohus eelkõige olukordi õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimise ja tagastamise vaatekohast. Kuna avaldaja õiguseellane otsustas maa tagastamise kasuks, siis ei ole põhjendatud hüvitada talle kogu summat, mille riik oleks maksnud maa tagastamata jätmise korral. Teisalt on avaldaja maakasutus oluliselt piiratud, st ta ei ole samavõrra soodsas olukorras kui isik, kes sai tagasi talumiskohustustest vaba maa. VI Tasu suurus ja maksmise kord
34.Riigikohus märkis otsuse p-s 34, et lisahüvitist tuleb maksta kohtu äranägemisel kas ühekordselt või perioodiliselt. Tulenevalt talumiskohustuse jätkuvusest, on mõistlik näha see üldjuhul ette perioodilisena. Kohus mõistab maamaksu ja hoolduskulu välja perioodiliselt ning lisahüvitise ühekordse maksena. Perioodiline tasu kujuneb iga kinnistu osas maamaksu ja hoolduskulude summast, mille kohus tuvastas määruse osades II ja III, aga mida tuleb osas V märgitud kaalutlustel vähendada 10% võrra. Ühekordne hüvitis on otsuse osas IV leitud maksimaalse lisahüvitise summast 50% vastavalt osas V selle kohta tehtud järeldusele. Varasemat perioodi hõlmavate perioodiliste tasude ja ühekordse hüvitise osas ei ole vajadust eristada summasid määruse resolutsioonis, sest need tuleb tasuda avaldajale. Vastavalt Riigikohtu juhisele tuleb tulevikus sissenõutavaks muutuvat perioodilist hüvitist eristada kinnistute kaupa ja mõista välja mitte avaldaja, vaid kinnistu igakordse omaniku kasuks. Lisaks märgib kohus varasemate perioodide kohta, et nende eest hoolduskulude hüvitise väljamõistmine on põhjendatud sarnaselt tulevikku suunatud nõudega sõltumata sellest, kas avaldaja on tegelikult vastava kulu kandnud. Avaldajalt ei saa mõistlikult eeldada, et ta peab menetluse kestel jätkuvalt tõendama ja tooma esile oma kulude kandmist perioodilise kohustuse
13 (15)
2-12-52246 täitmise kohta. Lisaks on avaldajal ka vahepealsel ajal kulude kandmata jätmise korral hooldustööde olemusest tulenevalt ikkagi vaja vastav kulu nüüd edaspidi kanda, et saavutada kinnistute vajalik heakorratase.
35.Tulenevalt eeltoodust on avaldajal õigus puudutatud isikult saada ühekordne hüvitis summas 3 189,29 eurot ( = 6378,58 – 50%) ja perioodilist talumistasu aastate 2012–2016 eest summas 19 052,78 eurot ( = (11884,80 + 9284,96) – 10%). Vaidlustamata asjaoludel on puudutatud isik avaldajale juba tasunud aastatel 2012–2014 igal aastal 309,28 eurot ehk kokku 927,84 eurot, mille kohus arvab maha perioodilisest talumistasust. Seega tuleb aastate 2012–2016 eest perioodilise tasuna avalaja kasuks mõista välja 18 124,94 eurot ( = 19052,78 – 927,84). Tulevikus sissenõutavaks muutuv perioodiline tasu alates 2017. aastast on kinnistute kaupa järgmine: − xxxx kinnistu eest 715,69 eurot aastas ( =795,21 – 10%); − Xxxx kinnistu eest 1 409,09 eurot aastas ( = (657,25 + 908,40) – 10%); − Xxxx kinnistu eest 2 103,61 eurot aastas ( = (924,50 + 1412,84) – 10%).
36.Kohus määrab puudutatud isikule tähtaja 30 päeva määruse jõustumisest ühekordse hüvitise talumistasu maksmiseks aastate 2012–2016 eest. Edaspidi tuleb tasu maksta iga aasta eest ette. Siiski kohaldub eelviidatud 30-päevane tähtaeg ka neile võimalikele tulevastele maksetele, mis muutuvad sissenõutavaks enne määruse jõustumist.
37.Avaldaja nõuab puudutatud isikult rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist. Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eelneva põhjal saab kohus avaldaja viivisnõude rahuldada vastavalt avalduse rahuldamise ulatusele.
38.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 623 lg 2 näeb ette, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul on põhjendatud avaldaja taotlus märkida lahendisse avaldaja arveldusarve number ning kohus rahuldab selle. Kohus märgib avaldaja arveldusarve numbri IBAN formaadis. VII Menetluslikud küsimused
39.Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata järgmised tõendid, millest ei selgu asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid: I kd tl 38-86 ja 163-165; II kd tl 95-97, 133, 220-223; III kd tl 58-66, 88-90, 104-122, 127-129, 134-158 ja 164-188.
40.Tsiviilasja hind on vastavalt Riigikohtu selgitustele (vt p 44) 136 231,70 eurot.
14 (15)
2-12-52246
41.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Kohus jätab kulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 8 alusel menetlusosaliste endi kanda ning põhjendab seda järgnevalt. Riigilõivu tasus avaldaja ja kuna lahend tehakse avaldaja huvides, siis jääb vastav kohtukulu TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldaja kanda. Hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Vastupidine ei oleks kooskõlas TsMS § 2 järgse tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on mh tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise (Riigikohtu 31. mai 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 kolmas lõik). Praegusel juhul osaleb vaidluses ühelt poolt füüsilisest isikust avaldaja ja teiselt poolt elektrivõrguettevõtjaga. Vaidlus ei ole sisult selline, mis eeldaks ettevõtja puhul õigusabiteenuse tellimist. Kohus järeldab TsMS § 172 lg 8 teise lause sõnastusest, avalduse rahuldamise ulatusest ja käesoleva vaidluse asjaoludest, et on põhjendatud jätta kohtuvälised kulud iga menetlusosalise enda kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 ja eelnevas otsustatud menetluskulude jaotusest määrab kohus kindlaks, et menetlusosalistel ei tule vastastikku seniseid menetluskulusid hüvitada.
42.TsMS § 467 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 6186 lg 1 näeb ette, et kohtu määrus mh tehnorajatise talumiskohustuse asjas esitatud avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Resolutsiooni selguse huvides märgib kohus, et käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
15 (15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.