Avaldaja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, telefon XXXX), esindaja riigi õigusabi korras adv Raivo Bergson
täisealisele
isikule
eestkostja
Puudutatud isik I: XXXX (isikukood XXX, elukoht
XXXX)
Puudutatud isik II: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, telefon XXXX) Eestkosteasutus: Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Ehitajate tee 109a, 13514 Tallinn, e-post: [email protected]) Menetlustoiming
Avalduse läbivaatamine kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.XXXXavaldus rahuldada.
2.Seada XXXX(isikukood XXXX) üle eestkoste ja määrata XXXX eestkostjaks XXXX (isikukood XXXX) tähtajaga viis (5) aastat, s.o kuni 26.05.2021.a.
3.Kohus otsustab XXXX üle seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 26.05.2021.a.
Eestkostja ülesanneteks on XXXX esindamine kõigi asjade ajamiseks va pisitehingud ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, tema huvide ja õiguste kaitse, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning ööpäevaringse hoolduse ja järelevalve tagamine.
5.Tunnistada XXXX perekonnaõiguslike tehingute tegemisel ning valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
6.XXXX võib iseseisvalt teha pisitehinguid.
7.Eestkostjal esitada kohtule XXXX hetkel kuuluva vara nimekiri hiljemalt ühe (1) kuu jooksul alates käesoleva määruse tegemisest.
8.Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule edaspidi kirjaliku aruande iga aasta
15.aprilliks. Menetluskulude jaotus Jätta avalduse esitamisel tasutud riigilõiv avaldaja kanda ning ülejäänud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest isik, kellele eestkostja määramist menetleti; isik, kes eestkostjaks määrati; isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (TsMS § 532 lg 1). Käesolev kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale (TsMS § 531 lg 1). Asjaolud ning kohtumääruse põhjendused
1.XXXX esitas 11.04.2016.a Harju Maakohtule avalduse enda üle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks.
2.Avaldusest nähtub, et XXXX tervislik seisund on selline, et ta ei ole võimeline endaga toime tulema. Samuti soovib ta endale eestkostjat, kes hoolitseks, et tal saaksid ravimid võetud ja et ta saaks söönuks, ega võtaks talt lihtsalt raha ära. Avalduse kohaselt on eestkoste vajalik XXXX asjade ajamisel, dokumentide vormistamisel, rahaliste teingute tegemisel ja pangas käimisel, kuivõrd ta ei suuda ise oma asju ajada. Avaldaja palub enda eestkostjaks määrata XXXX. Avaldaja elab hetkel koos XXXX(kes on ta poja endine abikaasa) ja XXXX.
2.Kohus võttis avalduse 14.04.2016.a määrusega menetlusse, määras XXXX esindaja riigi õigusabi korras kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning määras, et XXXX suhtes tuleb läbi viia kohtupsühhiaatriline ekspertiis. XXXX esindajaks riigi õigusabi korras määrati advokaat Raivo Bergson.
3.XXXX riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Raivo Bergson avaldab, et kohtus XXXXiga. Esindatava sõnul elab ta igapäevaselt koos oma poja eksabikaasaga ja tema perega. XXXXsõnul on ta paar korda kuus saatnud oma pojale viimase nõudmisel raha ning pannud sellise käitumisega end raskesse majanduslikku olukorda. XXXXon pensionär, kelle igakuine sissetulekuks on pension ca 340 eurot. Ta müüs ca 4 aastat tagasi maha oma korteri, millest saadud rahadega minia teda ülal peab. XXXXoli hoolitsetud välimusega ja hästi riides. Ta on läinud oma poja XXXXtülli ning soovib eestkoste seadmist, kuna ei taha, et poeg korraldaks manipulatsioone tema rahaga. XXXXkäib ise poes ja pangast raha välja võtmas ning saab igapäevaselt endaga hakkama. Vajadusel minia pere aitab teda. XXXX avaldas vestluses, et tema ema eest hoolitsev XXXX on kelm (müüs maha ema korteri, raha võttis endale). Muidu olnuks poeg ema pärijaks. XXXXnõuab emalt üüriraha, kuigi sai endale korteri müügist saadud raha. Seda fakti XXXXja XXXXeitavad. XXXXräägib halvustavalt ka tütar XXXX. Poeg on arvamusel, et emale pole eestkostet vaja. Kui selline vajadus siiski tuvastatakse, siis XXXX eestkostjaks hakata ei soovi. Pojatütar XXXXon nõus vanaema eestkostjaks hakkama ja peab seda vanaema huvidele vastavaks. Arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid ja vahetul kohtumisel kujunenud mulje põhjal puudub allakirjutanul kindel veendumus XXXXeestkoste vajaduse suhtes. XXXXon suuteline oma tahet väljendama ja volitusi andma, mistõttu võib osutuda võimalikuks tema huvide kaitsmine ka muul viisil, kui eestkoste seadmisega. Eestkoste
vajalikkuse ja eestkostja ülesannete ulatuse üle saab otsustada pärast esindatava suhtes läbi viidava ekspertiisi tulemuste selgumist.
5.Eestkosteasutus Haabersti Linnaosa Valitsus. Arvamuse koostamiseks tehti kodukülastus XXXX, mille käigus vesteldi XXXXning tema lähedastega. Eluruum aadressil XXXX on 3toaline korter, kus elavad XXXX, XXXXja XXXX. XXXXon XXXXpoja eksabikaasa ning XXXX viimase abikaasa. XXXXning XXXX kannavad hoolt XXXXheaolu eest igapäevaselt. XXXXfüüsiline tervis on eakohane, kuid viimaste aastate jooksul on halvenenud XXXXmälu ning sellega on kaasnenud lähedaste mure XXXXärakasutamisest viimase poja poolt. XXXXise tunnistab vestluse käigus olukorda, kus ta poja telefoni teel saadetud nõudmistele allub ning saadab pojale raha. Aeg-ajalt tekib olukord, kus ta unustab, millal ja kui palju juba on poega materiaalselt aidanud ning korduvate rahasaadetistega seab ta enda toimetuleku ohtu. XXXXon väga rahul oma elukorraldusega, kiidab XXXXja XXXXt, kes tema eest väga hästi hoolitsevad. XXXXsaab aru eestkoste seadmisega kaasnevast ning on nõus, et lapselaps XXXXsaaks tema seaduslikuks esindajaks, kelle loata tal ei teki edaspidi võimalust oma poega rahaliselt toetada. XXXXkinnitab, et usaldab täielikult XXXX. XXXXselgitas vestlusel sotsiaalhoolekande osakonnas 17.03.2016, et soovib vanaema seadusliku esindajana tagada talle igapäevaelu toimetulek ja hoida korras XXXXrahaasjad. XXXXtaunib oma isa käitumist, mille tõttu mõnel kuul on vanaema pension suures osas kantud XXXXarveldusarvele ning XXXXtoimetulek on seetõttu tagatud XXXXja XXXX poolt. Oma tervisliku seisundi tõttu vajab XXXXvaraliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks ning ravi ja hoolduse üle otsustamiseks eestkostet. XXXXei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Haabersti sotsiaalhoolekande osakonna spetsialisti arvamuse kohaselt on XXXXsobilik isik XXXXeestkostjaks. Arvestades ülaltoodut toetab Haabersti Linnaosa Valitsus XXXXavaldust piirata tema teovõimet ning määrata talle eestkostjaks lapselaps XXXX.
6.Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 05.05.2016.a akti nr 16-16 kohaselt on ekspert diagnoosinud, et XXXXil esineb täpsustamata dementsus, mis on määratletav mõistega „muu psüühikahäire“, mis piirab kestvalt tema võimet tal paljudest oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Kõne lihtne, napisõnaline, arusaadav. Enda isikus ja tavakeskkonnas üldiselt orienteerub; ajas, kohas üldisemalt ja situatsioonis orientatsioon oluliselt häiritud. Aktuaalsetes maailmasündmustes, poliitikas ei orienteeru. Esitab aastatetaguseid fakte. Eestkostet ega ekspertiisiga seotud asjaolusid sisuliselt ei mõista. Oma varasemat elukäiku kirjeldab rahuldavalt, viimaste aastakümnete kirjeldamisel esineb olulisi raskusi. Tema mõttekäik on katkendlik, hüplev, takerduv. Abstraktse mõtlemise võime on minimaalne. Mälu on häiritud nii meeldejätmise kui meenutamise osas. Motoorne funktsioneerimine tavakeskkonnas igapäevatoimingutes rahuldav. Täidesaatev funktsioon oluliselt raskendatud. Valikuid teeb impulsiivselt pealiskaudsete tunnuste põhjal, riske ega tagajärgi analüüsima pole võimeline. Teadlikke valikuid on võimeline tegema vaid tavapärastel olmelistel teemadel. Keerukamates sotsiaalsetes ja poliitilistes küsimustes ta teadlikke valikuid tegema pole võimeline. Oma tulusid-kulusid planeerima ei ole võimeline. Igapäevaeluga seotud otsuseid teeb tuginedes rutiinile ja senisele harjumusele. Uute ja muutlike olukordadega kohaneb raskustega. Õppimisvõime minimaalne. Vestlusel oli kohati tema mälu käepärasus ebaühtlane, kodus oli täheldatud unustamist, asjade kaotamist, ravimite segamini ajamist. Ekspert leiab, et XXXX psüühiline seisund võimaldab tal teha iseseisvalt pisitehinguid. XXXX psüühiline seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. XXXX psüühiline seisund võimaldab tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes, kuid eestkoste sisu ja vajadus jäävad talle suures osas arusaamatuks. Eestkostja ülesanneteks oleks XXXX õiguste ja huvide kaitsmine, tema esindamine tehingute, mis oluliselt võivad kahjustada XXXX huve ja
heaolu, tegemisel ning XXXX inimväärsete elutingimuste, meditsiiniabi ning toimetulekuks vajaliku kõrvalabi tagamine. XXXXvajab eestkostet tõenäoliselt elukestvalt. XXXX on võimeline osalema kohtuistungil, kuid sisuline arusaam istungil toimuvast jääb tal minimaalseks. XXXX isiklikult ärakuulamisele kohtu poolt ei tulene temale kahjulikke tagajärgi.
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Kohus on seisukohal, et XXXX on TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXXX huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu.
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 sätestab, et kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Arvestades asjas esitatud arvamusi, leiab kohus, et XXXX üle tuleb seada eestkoste ja temale tuleb määrata eestkostja.
9.PKS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg-st 4 tulenevalt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Puudutatud isiku pojatütar XXXX on kohtule avaldanud, et ta on nõus hakkama oma vanaema eestkostjaks. Tsiviilasja materjalide põhjal nähtub kohtule, et XXXX on XXXX täielik usaldus. Kohtule ei ole teada asjaolud, mis välistaksid XXXX eestkostjaks olemise. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks määrata XXXX eestkostjaks tema pojatütar XXXX.
11.TsMS § 524 lg 1 järgi kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastatavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama (TsMS § 524 lg 5 p 1 ja 2). Käesoleva tsiviilasjas on ekspert asunud seisukohale, et XXXX on võimeline osalema kohtuistungil, kuid sisuline arusaam istungil toimuvast jääb tal minimaalseks. XXXX isiklikult ärakuulamisele kohtu poolt ei tulene temale kahjulikke tagajärgi. Kuna XXXX on ise avalduse esitanud, kus on soovinud pojatüre endale eestkostjaks seadmist, siis pole kohtu arvates täiendav ärakuulamine vajalik. Lisaks märgib kohus, et XXXX eestkoste seadmise vajalikkust kinnitab ekspertiis. Ekspert XXXX on leidnud, et XXXX psüühiline seisund võimaldab tal teha iseseisvalt pisitehinguid, kuid ei võimalda tal teostada valimisõigust.
12.Tulenevalt XXXX psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, eestkosteasutuse seisukohast ja XXXX riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt kohtule esitatud seisukohast, asub kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõikide XXXX asjade ajamine, tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelvalve ja ülalpidamise tagamine. XXXX võib iseseisvalt teha vaid pisitehinguid.
Tulenevalt asjaolust, et XXXX tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada XXXX ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks.
13.PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkoste määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Eksperdi arvates vajab XXXX eestkostjat tõenäoliselt elukestvalt. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PKS § 203 lg-ga 4 tuleb XXXX eestkostjaks määrata XXXX tähtajaga viis aastat.
14.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka XXXX vara tõendavad dokumendid. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab eestkostjat esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. aprilliks.
15.Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat
nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle neljaaastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks.
16.TsMS § 172 lg 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus asub seisukohale, et avalduse esitamisel tasutud riigilõiv tuleb jätta avaldaja kanda. XXXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ja XXXX ekspertiisikulu jätta Eesti Vabariigi kanda.