Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Aivar Jurs (e-post [email protected]) Kostja AS XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja XXX (e-post XXX)
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kirjalikus menetluses
1.Jätta rahuldamata hageja XXX hagi kostja AS XXX vastu TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise summas 1656 eurot saamiseks. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud hageja XXX kanda.
3.Jätta hageja XXX menetluskulud summas 1260 eurot hageja enda kanda. Edasikaebamise kord Juhindudes TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 annab maakohus loa kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
1.Hageja XXX(edaspidi hageja; töötaja) esitas töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse kostja AS XXX(edaspidi kostja; tööandja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks, hüvitiste ja viivise saamiseks, töövaidlusasi 4-1/2416.
2.TVK oma 30.12.2015 otsusega rahuldas avalduse osaliselt ja luges hageja ja kostja vahel 09.09.2015 sõlmitud töölepingu lõppenuks hageja erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 alusel 19.10.5015. TVK jättis rahuldamata hageja avalduse kostjalt TLS § 100 lg 4 alusel töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise 3312 eurot väljamõistmiseks ja mittevaralise kahju 1656 eurot hüvitamiseks (tl 26-30, TVK tl 4-8).
3.Hageja ei nõustunud TVK 30.12.2015 otsusega töövaidlusasjas 4-1/2416 ja esitas Harju Maakohtule kostja vastu 28.01.2016 hagi hüvitise saamiseks TLS § 100 lg 4 alusel. Hageja nõue ja selle põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise summas 1656 eurot. Menetluskulud summas 1260 eurot palub hageja jätta kostja kanda.
5.Hageja saatis kostjale tulenevalt kostja töökuulutusest, kus kostja otsis uude XXXs avatud postkontorisse klienditeenindajaid, CV. Kostja kutsus hageja vestlusele. Värbamiseportsessis kirjeldati hagejale väljaõppe ja tööle asumise korda ja teatati, et koolitamine ja väljaõpe on kavandatud XXX kontoris kohapeal. Väljaõppe kestuseks pidi olema katseaeg ning peale katseaega pidi algama iseseisev ja ilma juhendajata töö. Hagejale teavitati kostja personalijuhi XXX poolt, et uutele töötajatele määratakse spetsiaalne juhendaja. Ka töökuulutuses oli toodud, et tööle asumisel töötatakse algul juhendaja käe all.
6.09.09.2015 sõlmisid hageja ja kostja töölepingu nr XXX, mille alusel hageja asus kostja juures tööle XXX postkontorisse noorem klienditeenindajana katseajaga neli kuud. Peale katseaega pidi hageja asuma tööle klienditeenindajana. Tööl olles kandis hageja nimesilti õpilane.
7.Kostja ei täitnud hageja juhendamiskohustust sellisel viisil nagu hagejale oli selgitanud XXX ja nagu oli toodud töökuulutuses. Uute töötajate juhendamist, õpetamist, jälgimist ja suunamist teostasid esmalt asendusjuhendajad XXX ja XXX. Uued töötajad asusid koheselt tööle kassas, kus neid töötamise käigus jälgiti, juhendati ja õpetati, seda oli eelnevalt selgitanud hagejale ka XXX. Hageja kirjutas endale kõik üles ja, küsis alati, kui aru ei saanud. Hageja võttis endale asjade selgeks tegemist väga tõsiselt. Hagejale meeldis tema töö. Asendusjuhendajate tööl olles ei olnud aga võimalik omandada ja käsitleda kõike seda, mida klienditeenindaja peab oma tööülesandeid täites teadma ja millega kokku puutuma. Lisaks juhendas XXX korduvalt hagejat valesti, mis tekitas hagejale kahju.
8.Juhendaja XXX asus tööle tulles koheselt töötama oma kassaga ega selgitanud ja õpetanud hagejale vajaminevaid tööülesandeid. Juba hageja katseaja esimestel kuudel hakkas XXX hagejat karistama rahaliste karistustega hageja eksimuste eest, jättes samas ise juhendamise kohustuse täitmata ning arvestamata, et hageja ei ole läbinud oskuseksamit ega tohi töötada iseseisvalt ja omavastutusel kassas. Hagejale sai töötamise esimesel kuul selgeks, et hageja töötab juba samadel tingimustel ja vastutusel kui tema juhendaja XXX, kes oli kostja juures töötanud juba üle 10 aasta. XXX andis hagejal selliseid tööülesandeid, mida ei pidanud tegema isegi töötajad, kes olid hagejast kauem tööl olnud. Lisaks juhendamise puudumisele oli töögraafik koostatud selliselt, kus paljudel päevadel olid kohal üksnes uued töötajad. Hageja töötamine muutus võimatuks, mistõttu ütles hageja kostjaga töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 alusel 19.10.5015. Juhendamiskohustuse rikkumist kinnitasid hagejale ka kostja Tallinna piirkonna juht XXX ja personalijuht XXX, kes avaldas kahetsust, et hageja koolitamine ei kujunenud selliseks nagu oli plaanitud.
9.Kuna hageja ja kostja vaheline tööleping on lõppenud 19.10.2015 TLS § 91 lg 2 alusel, siis on kostja kohustatud tasuma hagejale hüvitist TLS § 100 lg 4 järgi hageja kolme kuu töötasu suuruses summas 1656 eurot.
10.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja juures kasutatakse intraneti, kuhu XXX postkontori töötaja XXX kirjutas, et tööl on ainult uued töötajad ja mitte keegi ei oska kliente teenindada, kuid kostja nimetatud teatele ei reageerinud. Ka klientide kaebused kinnitasid, et XXX postkontoris ei ole tööasjad korras, kuid peakontorist kaebustele ei reageeritud ning mingit tagasisidet ei antud. Seega on juhitud kostja tähelepanu asjaolule, et juhendamist ei toimu. Hagejale jääb arusaamatuks, mis oleks muutunud, kui hageja oleks veel isiklikult öelnud, et uusi töötajaid ei juhendata. Samuti kartis hageja kaotada oma töökohta, kui ta läheb kaebama ning asjaolu, et hagejale võidakse vanemate töötajate poolt tekitada kahju. Hageja leiab, et kostja viidatud töölepingu ja ametijuhendi punktid on töötajat ebamõistlikul kahjustavad ja seega tühised. Ei saa sundida töölepinguga uut töötajat kaebama vanemate töötajate peale. Asjaolu, et töölepingus ja ametijuhendis ei ole kirjas juhendamisekohustus, on hageja hinnangul kostja teadlik tegevus, mida töötaja mõjutada ei saa. Hageja märgib ka, et on kohtunud XXX kaks korda, kuid sellel ajal veel konflikte ei esinenud, ning XXX ei ole hagejaga eraldi rääkinud. Hagejale jääb arusaamatuks, miks kostja ei ole lasknud kirjeldada töötajatel XXX ja XXX, et kuidas on koos nendega töötada ja, kuidas nemad käituvad.
11.Kostja väited, et hageja üritab kostja arvelt alusetult rikastuda, on asjakohatud ja pahatahtlikud. Kostja vastuväited
12.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
13.Kostja tunnistab, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 09.09.2015 tähtajatu tööleping nr XXX, millele kohaldati neljakuulist katseaega. Hageja asus katseajal tööle noorem klienditeenindajana ja pärast katseaega pidi tööle asuma klienditeenindajana. Töötaja põhitöötasumääraks oli 3,45 eurot tunnis. Töö tegemise asukohaks Harju maakond, hageja asus tööle XXX postkontoris XXX
14.19.10.2015 esitas hageja kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse lähtudes TLS § 85 lg 1 ja § 86 lg 1. Viidates TLS §-le 98 lg 2, jättis hageja ülesütlemisest ette teatamata ja luges töölepingu ülesöelduks avalduse erakorralise ülesütlemise avalduse esitamise päevast. Kostja tasus hagejale 19.10.2015 kuupäevaks välja teenitud töötasu ja puhkusetasu. Kostja keeldus hüvitamast hüvitist kostjapoolse lepingu olulise rikkumise eest ning mittevaralise kahju eest.
15.Hageja ütles kostjaga töölepingu üles TLS § 85 ja § 86 lg 1 alusel, mida tõendab 19.10.2015 hageja töölepingu erakorraline ülesütlemise avaldus. Kostja mõistis, et hageja ei soovi mingil tingimusel enam kostja juures töötada ja ütles seega töölepingu katseajal juhindudes TLS § 86 lg 1 üles. Lisaks kasutas hageja TLS § 98 lg 2 sätestatud õigust lepingu ülesütlemisel mitte järgida etteteatamisetähtaega. Kostja aktsepteeris hageja soovi samal päeval tööleping lõpetada, sest katseaja eesmärk ongi välja selgitada kuivõrd sobiv töökoht töötajale on ning antud juhul väljendas hageja soovi kostja juures mitte töötada. Kuna kostjale oli selge, et hageja soovib lõpetada töölepingu TLS § 86 lg 1 alusel ei pidanud kostja vajalikuks töölepingu ülesütlemist vaidlustada. Oma 19.10.2015 e-kirjas väidab hageja, et töölepingu ülesütlemise alus oli TLS § 91 lg 2 p 1 ja 3, kuid ülesütlemise avalduses hageja TLS § 91 lg 2 p 1 ja 3 lõpetamise alusena ei toonud. Hageja ülesütlemiseavalduse on koostanud juriidiliste teadmistega isik, kes pidi aru saama, millised õiguslikud tagajärjed üks või teine paragrahv kaasa toob. Ülesütlemise avalduses sisalduvat tahteavaldust ei saa hiljem erineva tahteavaldusega muuta, ümber sõnastada ega tõlgendada.
16.Kostja jaoks tulid hageja töölepingu ülesütlemise lõpetamise asjaolud - XXX kontoris puudub piisav kohapealne väljaõpe, kostja ei ole loonud tingimusi selleks, et omandada täielikult kõiki tööalaseid võtteid ja teadmisi eksimatuks tööülesannete täitmiseks - ootamatult. Töölepingu kehtivuse ajal ei viidanud miski asjaolule, et hageja pole oma töösuhtega rahul. Samuti polnud
kostjal hagejale midagi ette heita. Hagejaga sõlmitud töölepingust ega ametijuhendist ei tulene kostjapoolset kohustust töötaja juhendmaiseks, juhendamise mahtu, vormi ega sisu. Vastavalt töölepingu p-le 8.3.4 kohustus töötaja katseajal tutvuma põhjalikult tööandja töökultuuri ja töökorraldusega, viima ennast kurssi tema tööd reguleerivate kordade ja dokumentidega ning omandama vajaliku töövõtted ja tööks vajaliku vilumuse. Töölepingu p-st 8.3.7 ja ametijuhendi p-st 2.29 tuleneb töötaja kohustus koheselt teavitada tööandjat töö tegemist takistavatest asjaoludest. Ametijuhendi p-st 2.31 tulenes ka töötaja kohustus informeerida otsest juhti olemasolevatest puudustest ostjate teenindamisel ning p-st 2.32 kohustus teavitada koheselt otsest juhti või ettevõtte juhtkonda kõigist firma tegevust ja mainet kahjustavatest või kahjustada võivatest toimingutest, mis on põhjustatud välismõjudest või kaastöötajate poolt. Hageja ei teavitanud kogu töötamise ajal kostjat kordagi töö tegemist takistavatest asjaoludest. Ei saa pidada mõistlikuks, et sellistest asjaoludest teavitatakse ülesütlemise avalduses. Hageja juhiks ei olnud XXX. Töölepingu p-i 4.4 kohaselt tööülesandeid annab ja korraldab nende täitmist Tallinna piirkonna juht, kelleks oli XXX, kes on allkirjastanud ka töölepingu hagejaga. Läbi oma töökohustuste täitmise puutus hageja isiklikult kokku oma juhtidega, kellele hagejal oli võimalus oma probleemidest rääkida. Kohtumistel XXX ja XXX kinnitas hageja, et mingeid pretensioone ega küsimusi hagejal ei ole.
17.Töötaja juhendamine ettevõttes erinevatel ametikohtadel on tööandja korraldada ja sisustada. Uue töötaja juhendamine klienditeenindaja ametikohal on kostja juures korraldatud järgmiselt: esimesel tööpäeval tutvub uus töötaja kostja tööd puudutavate juhenditega ja allkirjastab need. Üldjuhul uusi inimesi lubatakse kassasse kolmandal tööpäeval. Hageja proovis kassatööd teha ühe nädala pärast. Kahe kuu pärast tellib vastutav juhendaja uuele töötajale katseaja testi proovimiseks ja katsetamiseks. Katseaja proovitest koosneb 10-nest testist (40 küsimust). Töötaja harjutab antud testi järgmise kahe kuu jooksul ning katseaja lõpus sooritab reaalse testi. Lisaks kohtub katseaja lõpus uue töötajaga vastutav klienditeenindaja ning viib läbi katseaja vestluse. Positiivsel tulemusel lubab või ei luba uue töötaja iseseisvale tööle.
18.Hageja töötas kostja juures 09.09.2015-19.10.2015. Haiguslehel viibis 15.10.2015-19.10.2015. Töötatud aja jooksul osales hageja kolmel koolitusel: 22.09.2015 rahapesu ja terrorismi vastane koolitus; 29.09.2015 koolitus „Heast paremaks“; 12.10.2015-13.10.2015 VÕP (klienditeenindajate väljaõppe programm) koolitusel. Seega on hagejale töökuulutuses viidatud koolitused ja juhendamine vastavuses lubatuga ja kuna hageja ja kostja ei leppinud juhendamise mahus ega sisus eraldi kokku, oli juhendamise ja koolituse maht tööandja otsustada.
19.Saades 19.10.2015 kätte hageja töölepingu ülesütlemise avalduse, asus hageja otsene juht välja selgitama avalduse esitamiseni viinud asjaolusid ja püüdis leida lahendust, et hageja ei peaks töölt lahkuma. Hagejale tehti ka ettepanek asuda tööle Tallinna kontoris XXX, millest hageja keeldus. Kuna töölepingu lõpetamise põhjendustes olid tõsised süüdistused teiste töötajate käitumisele, siis palus kostja töötajatel iseloomustada hagejat ja kirjeldada, kuidas nende arvates omandas hageja tööalaseid vajalikke teadmisi ja kogemusi. Kõik töötajad iseloomustasid hagejat kolleegina positiivselt. Hageja tundus neile rahulik, tore, sõbralik, rõõmsameelne ja töökas kolleeg. Kõik tõid ka välja, et hageja oli kinnine, rääkis ja küsis vähe või ei küsinud üldse. Hageja omandas tööks vajalikke oskusi ja teadmisi teistest uutest töötajatest aeglasemalt. Töötajate selgitustest ei nähtu, et hagejal oleks olnud tööl konflikte teiste kolleegidega ja samuti ei väljendanud kolleegid rahuolematust hageja endaga. Hageja sai koolitusi, teadis, kust infot otsida ja kellelt küsida, teda juhendati, kuid hageja ise esitas tööprotsesside kohta vähe küsimus. See võis viia selleni, et hageja tundis, et teda juhendatakse liiga vähe. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas oli XXX ja XXX juhendamine õigem kui XXX oma. Sellest järeldub, et hagejal oli erinev nägemus juhendamisest ja hageja ootus oli, et tal oleks isiklik juhendaja, kes kogu väljaõppe ja katseaja perioodil teda juhendab ja välja õpetab ning ise muid tööülesandeid ei täida. Kostja nägi aga ette juhendaja olemasolu kontoris, kus juhendaja täitis eelkõige ka oma ametist tulenevaid tööülesandeid ning selle kõrvalt täitis juhendamise kohustust.
20.Kostja on seisukohal, et hageja hüvitise nõue TLS § 100 lg 4 alusel on alusetu, tõendamata ja pahauskne. Hageja ei ole viidanud ühelegi töölepingu ega ametijuhendi punktile, mida kostja oleks rikkunud. Katseajaga töötamine, õppimine, kohanemine, küsimuste küsimine, eksimine, töökaaslastega heade suhete loomine nõuab pingutust ning on kindlasti ebamugav, kuid töösuhtes tavapärane. Arvestades, et hageja kogu oma katseaja vältel ei esitanud ühtegi pretensiooni kostjale tööülesannete täitmise, juhendamise ega hageja kohtlemise osas ja ütles töölepingu üles etteteatamisetähtaega järgimata ning esitas süüdistused ja pretensioonid hagejale esimest korda alles ülesütlemise avalduses, siis isegi kahju tekkimise tõendamisel, poleks olnud kostjal võimalust seda ära hoida. Hageja ei ole andnud kostjale mõistlikku tähtaega väidetava kohustuse rikkumise lõpetamiseks ning hageja ei saanud enne töölepingu erakorralist ülesütlemist teada, et hageja arvates rikub kostja lepingust tulenevat kohustust. Kostja on seisukohal, et hageja sooviks on kostja arvelt alusetult rikastuda, mida näitavad ka hageja erinevad summad, mida hageja kostjalt nõuab. Maakohtu põhjendused
21.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 405 lg 1 vaatab kohus antud vaidluse läbi lihtmenetluses, millele kohus on juhtinud tähelepanu ka oma 09.02.2016 kohtumääruses (tl 38).
22.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
24.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
25.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks. − pooled sõlmisid 09.09.2015 tähtajatu töölepingu nr XXX, mille alusel hageja asus kostja juures tööle noorem klienditeenindajana, tööajanormiga 40 tundi nädalas ja tööpäeva pikkusega kuni 12 tundi, tunnitasuga 3,45 eurot (neto) ja katseajaga neli kuud (tl 12-14, TVK tl 29-31); − 09.09.2015 allkirjastasid hageja ja kostja postiteenuste divisjoni noorem klienditeenindaja/klienditeenindaja ametijuhendi (tl 9-11; TVK tl 26-28); − 21.09.2015 sõlmisid hageja ja kostja töölepingu nr XXX tingimuste muutmise, millega määrati hageja põhitöötasumääraks 4,05 eurot tunnis (neto) (tl 15, TVK tl 32); − 19.10.2015 ütles hageja kostjaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 85 lg 1 ja § 86 lg 1 alusel alates 19.10.2015, viidates muuhulgas TLS §-le 91 lg 2 p 1, millise avalduse edastas kostjale e-kirjaga (tl 16-18, TVK tl 33-35); − Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 86 alusel alates 19.10.2015 (tl 25, TVK tl 42) ja maksis hagejale lõpparve summas 261,54 eurot (töötasu + hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest 3,15 kalendripäeva ulatuses ) (TVK tl 44); − Hageja esitas 22.11.2015 TVK-le avalduse kostja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks, hüvitiste ja viivise saamiseks, töövaidlusasi 4-1/2416 (TVK tl 12-44). − TVK oma 30.12.2015 otsusega rahuldas avalduse osaliselt ja luges hageja ja kostja vahel 09.09.2015 sõlmitud töölepingu lõppenuks hageja erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 alusel
19.10.5015. TVK jättis rahuldamata hageja avalduse kostjalt TLS § 100 lg 4 alusel töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise 3312 eurot väljamõistmiseks ja mittevaralise kahju 1656 eurot hüvitamiseks (tl 26-30, TVK tl 4-8). − Hageja ei nõustunud TVK 30.12.2015 otsusega töövaidlusasjas 4-1/2416 ja esitas Harju Maakohtule kostja vastu 28.01.2016 hagi hüvitise summas 1656 eurot saamiseks TLS § 100 lg 4 alusel; − Kostja TVK otsust ei vaidlustanud.
26.Seega on tööleping hageja poolt TLS § 91 lg 2 kohaselt erakorraliselt üles öeldud alates 19.10.2015. Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS) § 25 alusel töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Töövaidluskomisjoni 30.12.2015 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/2416, millega loeti hageja ja kostja vahel 09.09.2015 sõlmitud töölepingu lõppenuks hageja erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 alusel 19.10.5015, jõustus. Sellest tulenevalt kohus ei hinda käesolevas vaidluses enam töölepingu erakorralist ülesütlemist hageja poolt.
27.Hageja palub 28.01.2016 maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kostjalt välja mõista TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1656 eurot. Kostja leiab, et hüvitise nõude on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
28.Hageja nõude õiguslik alus on TLS § 100 lg 4, mille esimese lause kohaselt, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
29.Käesoleval juhul on TVK oma 30.12.2015 otsusega töövaidlusasja 4-1/2416 tuvastanud, et hageja ja kostja vaheline 09.09.2015 sõlmitud tööleping lõppes hageja erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 alusel alates 19.10.2015. Seega on tekkinud kostjal TLS § 100 lg 4 järgi kohustus maksta hagejale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
30.TLS § 100 lg 4 teise lause alusel kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid ehk tulenevalt TLS § 100 lg-st 4 on seaduseandja andnud kohtule kaalutlusõiguse hüvitise määramisel. Kohus ei pea põhjendatuks kostjalt välja mõista hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel. 30.1 Hageja on põhjendanud töölepingu erakorralist ülesütlemist eelkõige tema juhendamise kohustuse mittetäitmisega ja tema halvustamisega kaastöötajate poolt. Kostja märgib, et kostjale tuli ülesütlemine ootamatult, kuna miski ei viidanud sellele, et hageja ei ole töösuhtega rahul. Hageja ei pöördunud kordagi kostja poole probleemidega, vaid ütles koheselt töölepingu üles ilma etteteatamisetähtaega järgimata. Samuti keeldus hageja talle pakutud tööst teises kostja postkontoris. Kostja märgib ka, et ei ole jätnud täitmata hageja juhendamiskohustust. 30.2 Kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et kostja ei täitnud hageja juhendamiskohustust ja, et kostja töötajad suhtusid hagejasse halvasti. TsMS § 5 lg 2 järgi pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on oma 01.03.2016 kohtumäärusega (tl 58-59) teinud hagejale ettepaneku esitada täiendavad tõendeid, kuid hageja tõendeid enda väidete tõendamiseks esitanud ei ole. 30.3 Hageja on hagiavalduses märkinud, et hageja juhendamisega tegelesid enamasti asendusjuhendajad XXX ja XXX. XXX hagejale tööks vajalikke asjaolusid ei selgitanud, vaid asus tööle tulles koheselt tööle enda kassaga. Samuti asus XXX juba esimesel kuul hagejat eksimuste eest rahaliselt karistama. Kohtule esitatud ametijuhendist ja töölepingust ei tulene tööandjapoolset
kohustust hageja juhendamiseks, juhendamise mahtu, vormi ega sisu. Kohus toetab kostja seisukohta, et töötaja juhendamine ettevõttes erinevatel ametikohtadel on tööandja korraldada ja sisustada. Asjaolu, kui töötaja näeb juhendamist ette teistsugusena kui tööandja, ei tähenda, et tööandja ei täida juhendamiskohustust. Samas on hageja ise kinnitanud, et teda juhendasid XXX ja XXX ehk hagejat on juhendatud tema töö täitmisel. XXX, XXX, XXX, XXX, XXX seletuskirjadest (TVK tl 74-80) nähtub samuti, et hagejat on töö tegemisel juhendatud ning töötajatel olid hagejaga head suhted, konfliktid puudusid. Hageja ise oli kinnine, initsiatiivitu ja küsis vähe. Tõendamata on hageja väited, et hagejal tekkis juhendamata jätmisest kahju. 30.4 Lisaks on kohus tuvastanud ning puudub vaidlus, et hageja töötas kostja juures 09.09.201519.10.2015. Hageja viibis haiguslehel 15.10.2015-19.10.2015 ning koolitustel 22.09.2015, 29.09.2015 ja 12.10-13.10.2015 (tl 53), mille osas hageja ei ole vastuväiteid esitanud. Seega töötas hageja kostja juures umbes kuu aega. Puudub vaidlus, et hageja ütles töölepingu kostjaga üles katseaja jooksul ilma etteteatamisetähtaega järgimata. Erakorralises ülesütlemiseavalduses märkis hageja, et lähtudes TLS § 85 lg 1 ja § 86 lg 1 ütleb hageja töölepingu kostjaga erakorraliselt üles, viidates avalduse lõpus muuhulgas TLS §-le 91 lg 2 p 1 (tl 17-18), mis tõi endaga kaasa asjaolu, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 86 lg 1 alusel (tl 25) ning jättis tähtaegselt vaidlustamata töölepingu ülesütlemise TLS § 91 lg 2 p 1 alusel. Erakorralise ülesütlemise avalduse on seejuures koostanud juriidiliste teadmistega hageja lepinguline esindaja, kellele peaks olema teada, millised tagajärjed erinevad paragrahvid endaga kaasa toovad. Puudub vaidlus, et enne erakorralise ülesütlemise avalduse esitamist hageja kostja poole väidetavate probleemide lahendamiseks ei pöördunud, mida hageja on kinnitanud enda hagis ja seisukohtades kostja vastusele. Hageja on märkinud, et ei saa pidada ülemuse peale kaebamist katseajal mõistlikuks ja oodatavaks (tl 2) ning, et ei leidnud sellel mõtet, kuna kostja isiklik teavitamine, ei oleks midagi muutnud (tl 63-64). Hageja väitel teavitasid kostjat puudustest XXX postkontori töös kliendid ja intraneti kaudu töötaja XXX, kuid kostja tagasisidet ei andnud (tl 6364). Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendid vastavate väidete tõendamiseks. Kohus leiab, et hageja vastavasisulised väited on asjakohatud ning lisaks ei ole kohtu hinnangul põhjenduseks, miks hageja ei pöördunud kostja poole probleemide lahendamiseks. Hagejale tulenes kohustus teavitada kostjat töös esinevatest probleemidest tulenevalt töölepingu punktist 8.3.7 ja ametijuhendi punktidest 2.29, 2.31, 2.32. Hageja väited, et nimetatud punktid on tüüptingimused ja seega kehtetud on põhjendamata. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-12 (p 12) väljendanud seisukohta, et „pool, kes soovib, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, peab esile tooma ja tõendama asjaolud, mille alusel on lepingutingimus VÕS § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena.“ VÕS § 1 lg-st 1 tulenevalt kohaldub märgitu ka tööandja ja töötaja vahel sõlmitavatele töölepingutele. Hageja ei ole tõendanud ega toonud välja asjaolusid, mis annaksid alust pidada kostjaga sõlmitud töölepingus ja ametijuhendis sisalduvaid punkte, millega kohustatakse töötajat teavitama tööandjat esinevatest probleemidest tüüptingimuseks ja, mismoodi on need hagejat kahjustavad. Kohtu hinnangul on mõistlik, kui töötaja teavitab esinevatest probleemidest tööandjat, et tööandja saaks probleemidega varakult tegeleda. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ning puudub vaidlus, et kostja, saades hageja avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, asus koheselt probleemi uurima ning pakkus hagejale tööd kostja esinduskontoris aadressil XXX, Tallinn, millest hageja keeldus ja soovis töölepingu lõpetamist (tl 19-21).
31.Kuivõrd tõendamist ei ole leidnud juhendamiskohuse mittetäitmine ega hageja halvustamine kaastöötajate poolt ning kuivõrd hageja töötamine kostja juures oli lühiajaline, hageja ütles töölepingu üles etteteatamisetähtaega järgimata, hageja ei pöördunud probleemidega kostja poole ning kuivõrd kostja suhtus hageja kaebustesse tõsiselt ja pakkus hagejale võimalust asuda tööle teises postkontoris, kuid hageja ise ei olnud enam kostjaga töösuhte jätkamisest huvitatud, siis
arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid, leiab kohus, et hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel tuleb jätta välja mõistmata.
32.Kõik otsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja tõendid hagiavalduse läbivaatamisel tähtsust ei oma ja seetõttu neid lahendis ei käsitleta. Menetluskulude jaotus
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 alusel menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
35.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
36.Hageja on kohtule esitanud lõpliku menetluskulude nimekirja (tl 74-77), mille kohaselt hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud summas 1260 eurot, millele lisandub viivis. Hagejale on osutatud õigusabi kokku 10,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot + käibemaks. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole.
37.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus hageja menetluskulud summas 1260 eurot hageja enda kanda.
38.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.