Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

2-11-48513 XXX) kandmiseks kinnistusraamatusse korteriomandi asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 3021308) ainuomanikuna ning asendada R E tahteavaldus kohtuotsusega.

EDASIKAEBE KORD

2(6)

2-11-48513 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas 11. oktoobril 2011 hagi kuue kostja vastu, nende hulgas ka kostja P E vastu. Kohus tuvastas, et kostja P E suri 31. jaanuaril 2013. Hageja teatas 07. mail 2013, et P E üldõigusjärglane on R E. Viru Maakohus uuendas 22. oktoobri 2013 kohtumäärusega tsiviilasja menetluse ja lubas astuda menetlusse kostjana P E õigusjärglasel R E. Kohtu menetluses on V E hagi T P, R E, S K, F E, M E ja R E vastu annaku täitmise ja pärandvara üleandmise nõudes. Pooled on soovinud asja menetluse lõpetada kompromissi sõlmimisega, kuid see ei õnnestunud. Hageja esindaja on esitanud kohtule selgituseks kompromisslepingu (t.l.-184,185, I kd; 190,191, I kd; 48-50, II kd), et tõendada poolte tahet lõpetada tsiviilasja menetlus kokkuleppega. Hageja esindajal ei õnnestunud saada kompromisslepingule allkirja kostjalt R E, sealjuures kõik teised kostjad allkirjastasid lepingu, ning seetõttu jäi kompromissleping kohtule kinnitamiseks esitamata. Kostja R E vastuväiteid hagile kohtule ei esitanud ega teatanud ka põhjust lepingust keeldumiseks.

ASJAOLUD

Hageja ja kostjad on 06. juunil 2011 surnud M E pärijad, mille kohta on 07. septembril 2011 koostatud Narva notar Sergei Nikonovi poolt seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus. Pärimistunnistuse kohaselt on kogu M E pärandvara üle läinud tema pärijatele võrdsetes mõttelistes osades. Pärandaja on teinud testamendi, mis on tõestatud 18. detsembril 2002 Narva notari Sergei Nikonovi poolt, notariaalregistri nr 640, millega testaator määras hagejale annakuna pärandvara hulka kuuluva korteriomandi asukohaga XXX, kinnistusregistri osa nr 3021308. Kuna pärandaja ei ole testamendis annakutäitjat määranud, on annakutäitjateks hageja ja kostjad. Seega testamendi täitmiseks ja annaku hagejale üle andmiseks peavad hageja ja kõik kostjad sõlmima annaku üleandmise lepingu korteriomandi suhtes ja andma nõusoleku hageja kandmiseks omanikuna kinnistusraamatusse. Kostjad ei täida vabatahtlikult testamendist tulenevat kohustust. Hageja palub kohtul tuvastada kostjate kohustus anda nõusolek surnud M E pärandvara hulka kuuluva korteriomandi asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 3021308, katastritunnus 51301:003:0053) annakuna üleandmiseks hagejale selliselt, et nimetatud korteriomand jääb hageja ainuomandisse. Samuti tuvastada kostjate kohustus anda nõusolek nimetatud korteriomandi teise jao omanikukande, mille kohaselt on viidatud korteriomandi ainuomanik surnud M E, kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. Asendada kohtuotsusega kostjate 3(6)

2-11-48513 tahteavaldus, millega kostjad annavad nõusoleku, et korteriomandi asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 3021308, katastritunnus 51301:003:0053) teise jao omanikukanne, mille kohaselt on viidatud korteriomandi ainuomanikuna surnud M E, kustutatakse ning tehakse uus omanikukanne, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. Kostjate vastused Kostjad hagile sisulisis vastuväiteid ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostjad on 06. juunil 2011 surnud M E pärijad. Samuti ei ole vaidlust, et surnud M E testamendiga on hagejale määratud annak, pärandvarasse kuuluv korteriomand asukohaga XXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 3021308, katastritunnus 51301:003:0053). Pärimisseaduse (PärS) § 180 kohaselt kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui käesoleva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. Pärand avanes PärS § 3 lg 1 ja lg 2 kohaselt isiku surma päeval 06. juunil 2011. Vastavalt PärS § 56 lg 1 on hageja annakusaaja ja annakuks korteriomand asukohaga XXX ning hagejal on õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist. Vaidlust ei ole, et testaator annakutäitjat ei määranud ning PärS § 57 lg 1 teise lause kohaselt on sellisel juhul annakutäitjaks pärijad ehk hageja ja kostjad. Lähtuvalt PärS § 58 lg 1 on annakutäitjad kohustatud annakut täitma pärandist saadud vara ulatuses. Vaidlust ei ole, et korteriomand asukohaga XXX on osa pärandvarast. PärS § 62 lg 1 kohaselt tekib annaku täitmise nõue pärandi avanemisel ning vastavalt PärS § 67 lg 1, kui annakuks on määratud pärandi hulka kuuluv ese, tuleb see annakusaajale anda koos annaku täitmise nõude tekkimise hetkest alates saadud kasuga. Vastavalt PärS § 133 on pärandi vastu võtnud pärijad kohustatud täitma testamendiga ettenähtud annakud. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjatelt annaku, milleks on kinnisasi, korteriomand asukohaga XXX, hagejale üleandmist ning kostjad on kohustatud annaku hagejale üle andma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele. Kostjad seadusest tulenevat kohustust annaku hagejale üleandmiseks täitnud ei ole. Lähtuvalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 2 võib hageja nõuda kostjatelt kohustuse täitmist. PärS § 147 kohaselt, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid ning vastavalt PärS 148 lg 1 teise lause kohaselt ei või kaaspärija iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg 1 kohaselt võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. 4(6)

2-11-48513 Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kinnisasja omandi üleandmiseks vajalik selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Lähtuvalt KRS § 341 lg 2 p 3 on puudutatud isikuteks hageja ja kostjad. KRS 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Kohus järeldab, et annaku, milleks on kinnisasi, korteriomand asukohaga Karja 16-19, NarvaJõesuu linn, hagejale üleandmise kohustuse täitmiseks peavad kostjad andma ühise nõusoleku korteriomandi asukohaga XXX, omaniku kande muutmiseks ja hageja kandmiseks kinnistusraamatusse korteriomandi asukohaga XXX ainuomanikuna. Kohus rahuldab hagi, kohustab kostjaid andma üle hagejale annak, korteriomandi asukohaga XXX. Kohus loeb tuvastatuks kostjate kohustuse anda nõusolekud korteriomandi asukohaga XXX, omaniku kande muutmiseks ja hageja kandmiseks kinnistusraamatusse korteriomandi asukohaga XXX ainuomanikuna ning asendab kostjate tahteavaldused kohtuotsusega. Hagi hind Hagi on esitatud annaku üleandmise nõudes. Hageja on märkinud hagi hinnaks 21 000 eurot. Lähtuvalt TsMS § 6 määratakse hagi hind hagi esitamise aja seisuga (11. oktoober 2011). Vastavalt TsMS § 126 lg 1, isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega. Hagihind on 21 000 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses /--/. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud ning vastavalt TsMS § 165 lg 1, kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus rahuldas hagi kõigi kostjate osas täies ulatuses. Kohus leiab, et kostjate vahel ei saa menetluskulude kandmise kohustust jaotada võrdsetes osades. Tsiviilasja materjalide kohaselt (t.l.-184,185, I kd; 190,191, I kd; 48-50, II kd) on kõik kostjad peale kostja II sõlminud tsiviilasja lõpetamiseks ühise kokkuleppe. Pooled kompromisslepingut ega taotlust menetluse lõpetamiseks kohtule esitata ei saanud, kuna annaku üleandmise kokkulepe peab olema sõlmitud kõigi pärijate ehk hageja ja kõigi kostjate vahel (PärS § 147 ja AÕS § 74 lg 1). Kostja II kompromisslepingut ei allkirjastanud. Kostja II annaku üleandmise osas hagile vastuväiteid ei esitanud. Vaatamata hageja esindaja ja kohtu pingutustele ei õnnestunud kostja II seisukohta kompromissi osas väljas selgitada. Hageja esindaja on mitmel korral teinud kostjale II ettepaneku leping allkirjastada, kuid kostja II ei ole ettepanekutele reageerinud. Ühtegi põhjust lepingu allkirjastamisest keeldumiseks kostja II teatanud ei ole. Kuna kostja II kokkulepet ei allkirjastanud, jätkas kohus tsiviilasja menetlust. 5(6)

2-11-48513 Analoogselt TsMS § 163 lg 2 leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja II kanda, kuna kostja II ei allkirjastanud hageja kompromissi, sealjuures ei esitanud ka vastuväiteid hagile, ja kohus rahuldas hagi samas ulatuses, mida hageja pakkus kompromissis. Kuna kostja II allkirja puudumise tõttu ei saanud tsiviilasja menetlust lõpetada kompromissi kinnitamisega, ja et kohus rahuldas hagi samas ulatuses, mida hageja pakkus kompromissis, ning millega ka teised kostjad nõustusid, oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud kõigi kostjate kanda võrdsetes osades. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja II kanda ning iga kostja menetluskulud, tuleb jätta iga kostja enda kanda. TsMS § 174 lg 1, lg 2 ja lg 4 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Hageja esitas kohtuistungil 29. aprillil 2016 kohtule menetluskulude nimekirja. Kohtul ei ole otsuse tegemise ajaks õnnestunud hageja menetluskulude nimekirja kostjatele seisukoha esitamiseks kätte toimetada (TsMS § 176 lg 8). Kohus ei saa menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata ilma, et kostjatele oleks antud võimalus esitada hageja menetluskulude osas vastuväiteid. Seega takistab menetluskulude kindlaksmääramiseks vajalik kostjate vastuväidete saamine kohtuotsuse tegemist ning seetõttu määrab kohus vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist. Viru Maakohtu 15. detsembri 2011 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi ja hageja vabastati poole riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Vastavalt TsMS § 190 lg 3, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus lahendab menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmise eraldi määrusega. (Digitaalne allkiri) Aarne Lõhmus Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.