VK hagi kohtutäitur Elin Vilippuse, OÜ ALAVARA, Swedbank AS-i ja Eesti Energia Aktsiaseltsi vastu täiteasjas nr 022/2010/11310 13.06.2014 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
Kostja II: OÜ ALAVARA (registrikood 11250259), seaduslik esindaja juhatuse liige MH Kostja III: Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Külli Reinfeld Kostja IV: Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629), lepinguline esindaja Kaili Muru-Mölder
Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta VK kanda. Kohtutäitur Elin Vilippusel, OÜ-l ALAVARA, Swedbank AS-il ja Eesti Energia Aktsiaseltsil puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
4.Keelduda kohtutäitur Elin Vilippuse poolt Tallinna Ringkonnakohtule esitatud tõendite vastuvõtmisest.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.VK (hageja) esitas 12.07.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse (kostja I), OÜ ALAVARA (kostja II), Swedbank AS (kostja III) ja Eesti Energia Aktsiaseltsi (kostja IV) vastu 13.06.2014 täiteasjas nr 022/2010/11310 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning palus kohustada kostjat II andma nõusolek kinnistu (registriosa nr on XXXXXXX) teise jao omanikukande, mille kohaselt on kostja II 251/500 mõttelise osa omanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse hageja ning palus asendada nõusolek kohtuotsusega. Ühtlasi taotles hageja hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist ning palus seada kostjale II kuuluvale kinnisasja osale (registriosa number XXXXXXX) keelumärke.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja suhtes algatatud täiteasi nr 022/2010/11310, mille aluseks on Tallinna notar Kaata Kartau 03.06.2005 notariaalne dokument nr 4940 ja sissenõudja kostja III avaldus. Täiteasjaga on ühinenud ka teine sissenõudja, kelleks on kostja IV. 17.05.2011 arestiti täitemenetluses hagejale kuuluv 251/500 kaasomand kinnisasjast asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX). 18.11.2013 toimus kohtutäituri algatusel kinnisasja suhtes uus arestimine, kuivõrd 17.05.2011 arestimisaktis kajastatud kinnisasja andmed olid valed. 13.06.2014 toimus kinnisasja enampakkumine ning kinnisasi võõrandati kostjale II. Hageja on seisukohal, et esinevad kinnisasja enampakkumise kehtetuks tunnistamise alused, kuna kohtutäitur ei ole hagejale täitmisteadet ja 18.11.2013 kinnisasja arestimise akti kätte toimetanud. Lisaks ei ole kohtutäitur hagejat teavitanud 13.06.2014 toimunud kinnisasja enampakkumisest 10 päeva enne enampakkumist. Isegi kui kohus tuvastab, et kohtutäitur on hagejale 18.11.2013 kinnisasja arestimise akti kätte toimetanud, on kinnisasja arestimine tühine, kuna kinnisasja arestimise akt ei vasta TMS § 143 nõuetele. Arestimise aktis esitatud andmed on puudulikud, kuivõrd aktis puuduvad andmed
kinnisasjal asuvate abihoonete suhtes, mis kuulusid samuti hageja kaasomandisse. Kuivõrd 13.06.2014 toimunud kinnisasja enampakkumine on kehtetu ja kostja II ei ole seega saanud kinnisasja omanikuks, on hagejal õigus nõuda kinnistusraamatus kinnisasja omanikukande muutmist.
3.Harju Maakohtu 15.07.2014 määrusega rahuldas maakohus hagi tagamise avalduse osaliselt ning seadis hageja kasuks kostjale II kuuluvale 251/500 kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga XXX (registriosa number XXXXXXX) käsutamise keelumärke. Kostja I vastuväited
4.Kostja I vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur ei ole täitemenetluse läbiviimisel, vara arestimisel ja enampakkumiste korraldamisel täitemenetluse seadustikus kehtestatud tingimusi rikkunud ning puuduvad TMS § 223 lg-s 1 sätestatud alused enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Täitmisteade koos lisadega on hagejale kätte toimetatud võlgniku perekonnaliikmele. Täitmisteate kättesaamist on hageja korduvalt kinnitanud nii kohtutäiturile esitatud avaldustes/kaebustes, kui ka kohtutäiturile saadetud e-kirjades. Järeldusele, et täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud, on jõudnud ka Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-11-19914. Asjaolu, et võlgnik oli algatatud täitemenetlusest teadlik tõendab ka see, et hageja on taotlenud kohtutäituri kaasamist kolmanda isikuna Harju Maakohtu menetlusse tsiviilasjas nr 2-11-7819. Hageja esitas muuhulgas ka taotluse täitemenetluse peatamiseks. Täitmisteate kättetoimetamisel on võlgnik kohtutäiturile avaldanud e-posti aadressi XXX ning andnud nõusoleku dokumentide toimetamiseks antud e-posti aadressile. Lisaks eelnevalt avaldatud e-posti aadressile, avaldas hageja 06.05.2011 vara ülevaatamisel kohtutäiturile, et kättetoimetamist vajavad dokumendid edastataks talle aadressile XXX ning nõustus, et dokument loetakse kättesaaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates. Täitemenetluse raames on kohtutäitur edastanudki kõik dokumendid võlgniku poolt kohtutäiturile avaldatud kontaktandmetele.
5.Käesoleval juhul ei esine ühtegi eeldust vara arestimise tühiseks tunnistamiseks. Kohtutäitur on võlgnikule kuuluva kinnisasja üle vaadanud 06.05.2011 kell 11:30. Kinnisasja ülevaatamise juures viibis võlgnik isiklikult ja tema lapselaps RL, kes elab koos võlgnikuga. Kohtutäitur tutvustas hagejale kinnisasja arestimisega seotud asjaolusid. Vara ülevaatamisel esitas võlgnik suulise avalduse ja palus edastada dokumendi ka tema lapselapse e-posti aadressil XXX. Pärast vara ülevaatamist saatis kohtutäitur võlgnikule teate kinnisasja arestimise ja arestimise akti koostamise kohta. Kohtutäitur koostas arestimise akti teates märgitud ajal ning edastas selle lihtkirjaga võlgniku elukoha aadressile ja vara ülevaatamisel avaldatud e-posti aadressile. Seega oli võlgnik teadlik nii temale kuuluva vara arestimise ajast kui ka kinnisasja arestimisest. Keelumärge on võlgnikule kuuluvale varale seatud 18.01.2014 ehk enne kinnisasja arestimise akti koostamist. Võlgnik keelumärke seadmist, vara arestimist ega arestimise akti vaidlustanud ei ole.
6.Pärast kinnisasja arestimist korraldas kohtutäitur 5 enampakkumist, mis kõik nurjusid. Kõik kuulutused edastati võlgniku poolt avaldatud kontaktidel. Täitemenetlus peatati 30.11.2011 Harju Maakohtu 28.11.2011 määruse nr 2-11-7819 alusel. Täitemenetluse uuendamisel 18.11.2013 (seoses Harju Maakohtu 16.10.2013 määruse jõustumisega) tuli ilmsiks asjaolu, et vara tutvustamisel on võlgnik jätnud kohtutäiturile tutvustamata temale kuuluvad ruumid teisel korrusel ning neid ei ole kajastatud ka 17.05.2011 koostatud vara arestimise aktis. Seega oli kohtutäitur kohustatud ilmselge puuduse ehitise ruumide kirjelduse osas kõrvaldama. Muudatus puudutas vaid ehitise kirjelduse osa. Kohtutäitur ei nõustu hageja
väitega, et 17.05.2011 koostatud kinnisasja arestimise akt ei vastanud nõuetele. Võlgnik arestimise akti vaidlustanud ei ole. Parandatud kinnisasja arestimise akt ja täitemenetluse uuendamise otsus edastati võlgnikule kohtutäituri poolt valitud viisil e-posti aadressil ja lihtkirjaga võlgniku elukoha aadressil. Hageja väide, et arestimine on ruumide vale kirjelduse tõttu tühine, olukorras, kus hageja ise on kohtutäiturile esitanud valed andmed, on pahatahtlik ning suunatud vaid menetlusõiguste kuritarvitamisele. Kuivõrd arestimise aktid saab lugeda hagejale kättetoimetatuks, oli hageja teadlik nii kohtutäituri poolt varale määratud hinnast (alghinnast), kui ka läbiviidavatest toimingutest. Samuti sisalduvad kõigis kohtutäituri poolt võlgnikele edastatavates dokumentides viited menetlusosalise õigustele täitemenetluses. Kohtutäitur on teinud endast ka kõik oleneva, et informeerida omanikku ja kõiki huvilisi läbiviidavatest toimingutest ja enampakkumistest, kuid hageja ei soovinud vajalikul määral vara tutvustada ega kohtutäituriga koostööd teha. Edukaks osutus alles 04.06.2014 alanud elektrooniline enampakkumine alghinnaga 13 500 eurot. Kõik antud enampakkumisega seotud dokumendid on kohtutäitur võlgnikule edastanud posti (välja saadetud 12.05.2014) ja e-posti teel (välja saadetud 09.05.2014), võlgniku poolt täitemenetluses avaldatud aadressile. Samuti on võlgnikule saadetud e-kirja teel ja lihtkirjaga elukohta kordusenampakkumise akt. Andmete muutumisest ei ole võlgnik kohtutäiturile teada andnud ning võlgnikule posti ja e-posti teel edastatud dokumendid ei ole kohtutäiturile tagastatud.
7.Kostja I ei nõustunud väitega, et kohtutäituri poolt koostatud arestimise akt ei vasta nõuetele ja seega on kinnisasja arestimine tühine. Käesoleval juhul kuulus arestimisele hagejale kuulunud 251/500 kaasomandist. Täitemenetluse käigus oli nõue pööratud ainult hagejale kuuluvale mõttelisele osale, mis on kasutamise ja valdamise korras kinnisasja omanike vahel kokkulepitud. Vara arestimisel saab kohtutäitur arestida vaid võlgnikule kuuluva kaasomandiosa ning võlgnik ei saa eeldada, et kohtutäitur arestib kõik kinnisasjal asuvad asjad. Kinnisasja omanike vahel on sõlmitud 03.06.2005 notariaalne kasutamise ja valdamise korra kokkulepe, mille kohta on kantud märge kinnistusraamatusse. Seega on hagejale kuulunud osa määratletud ning sellest on kohtutäitur kaasomandiosa arestimisel ka juhindunud. Vara ülevaatamisel ning kinnistusraamatus oleva kaasomandis oleva kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkuleppega ja selle plaaniga tutvudes ei tuvastanud kohtutäitur, et võlgnikule kuuluks kinnisasjal muid ehitisi. Viited muudele ehitistele kasutamise kokkuleppes puuduvad ning kohtutäitur on arestimise aktis märkinud kõik temale teadaolevad andmed hagejale kuulunud kaasomandiosa kohta. Juhul kui võlgnik leidis, et 17.05.2011 aktis esinesid puudused, oli tal võimalik arestimise akt vaidlustada kohtutäiturile esitatud kaebusega. Kohtutäitur oli kohustatud 17.05.2011 koostatud arestimise akti parandama ning ei ole vara aresti alt vabastanud ega seda uuesti arestinud. Kohtutäiturile jäävad arusaamatuks hageja viited 17.05.2011 koostatud arestimise akti puudustele ja tühisusele, olukorras kus hageja on ise viibinud vara ülevaatamise juures ja jätnud teadlikult kohtutäiturile vara koosseisust vale mulje ja selle täies ulatuses tutvustamata. Hageja ega temaga koos elav lapselaps RL ei ole kohtutäiturile (arestimisel ega ka enampakkumise korraldamisel) vara tutvustades abihooneid näidanud ega nende olemasolule viidanud. Kostja II vastuväited
8.Kostja II vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagiavalduses esitatud nõuded ja väited on alusetud ning tuginevad vaid hageja soovist protsessi pikendada ning mis annab võimaluse hagejal märgitud kinnisvara oma kontrolli all hoida ja kasutada. Eelmainitud tegevus kahjustab otseselt kostja II kui uue omaniku huve ning tekitab talle kahju saamata jäänud tulu näol.
Kostja III vastuväited
9.Kostja III vaidles hagiavaldusele vastu ning palus lugeda kostja I vastuväited hagile ka kostja III vastuväideteks. Kostja IV vastuväited
10.Kostja IV vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kostja IV ei ole antud asjas kostjaks. Kostja IV esitas vaidlusaluses täiteasjas avalduse kohtutäiturile 04.02.2014 ning kohtutäituri vahendusel on laekunud võlgnevuse katteks kokku 129,82 eurot. Vaidlusalune arestimine on toimunud ammu enne seda kui kostja IV on täiteasjas oma avalduse esitanud ning kostjal IV on puudunud vähimgi võimalus kuidagi mõjutada arestimise protseduuri. Kohtutäitur on rahuldanud kostja IV nõude hageja igakuise sissetuleku arvel ning kostja IV ei ole saanud kasu ka hagejale kuulunud kinnisasja müügist. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
11.Harju Maakohus jättis 15.06.2015 otsusega hagi rahuldamata ning tühistas Harju Maakohtu 15.07.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
12.TMS § 223 lg 1 lähtuvalt võib kohus täitemenetluses toimunud enampakkumise tunnistada kehtetuks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. TMS § 55 järgi on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita ja/või võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet ja/või vara on arestinud ebapädev isik ja/või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Pooltel puudub vaidlus selles, et 13.06.2014 toimus täiteasja nr 022/2010/11310 raames kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX) enampakkumine ning kinnisasi võõrandati kostjale II. Täitedokumendiks on Tallinna notar Kaata Kartau 03.06.2005 notariaalne dokument nr 4940. Täiteasja menetlusega on ühinenud ka teine sissenõudja, kelleks on kostja IV.
13.TMS § 10 lg-st 1 tulenevalt tuleb võlgnikule täitemenetluses muu hulgas kätte toimetada täitmisteade, vara arestimise akt ja enampakkumise akt. Vastavalt TMS § 10 lg 2 esimesele lausele kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui TMS-ist ei tulene teisiti. TsMS § 306 lg-s 1 toodud määratluse kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda, saajaks tuleb seejuures lugeda menetlusosalist või muud isikut, kellele menetlusdokument on adresseeritud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab menetlusdokumendi üleandmine kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. Samas annavad TMS § 10 lg 1 normid kohtutäiturile õiguslikud võimalused võlgnikuga ühendusepidamise lihtsustamiseks pärast täitmisteate kättetoimetamist. Nii võib kohtutäitur kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada, mainitud kontaktandmed võib võlgnik esitada ka omal algatusel. Sellisel juhul ei pea kohtutäitur dokumentide edaspidisel edastamisel tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevaid reegleid järgima. Eelnenu kehtib ka juhul, kui võlgniku poolt kohtutäiturile edastatud andmed on ebaõiged. Osundatud TMS § 10 lg 1 sätted on sisuliselt
kooskõlas ka enne 1. jaanuari 2006 kehtinud täitemenetluse seadustiku normide põhjal kujunenud kohtupraktikaga.
14.Maakohus asus seisukohale, et puuduvad TMS § 223 lg-s 1 sätestatud alused enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
15.Käesoleval juhul on täitmisteade koos lisadega hagejale 08.01.2011 kätte toimetatud vastavalt TsMS § 322 lg 1 võlgniku perekonnaliikmele, s.o hageja lapselapsele RL’ile, kes elab hagejaga samas eluruumis. Täitmisteate kättesaamist on hageja kohtutäiturile selgelt ja üheselt kinnitanud 06.02.2011 saadetud e-kirjas, kus ühtlasi andis kohtutäiturile nõusoleku dokumentide edaspidiseks kättetoimetamiseks e-posti aadressi XXX teel. Lisaks on hageja juba 01.02.2011 esitanud kohtutäiturile täiteasjaga seonduvalt kaebuse, mistõttu pidi hageja olema täitemenetlusest juba siis teadlik.
16.17.05.2011 arestiti täiteasja menetluses hagejale kuuluv 251/500 kaasomand kinnisasjast aadressiga XXX (registriosa nr XXXXXXX). 18.11.2013 toimus kohtutäituri algatusel kinnisasja suhtes uus arestimine, kuivõrd 17.05.2011 arestimisaktis kajastatud kinnisasja andmed olid osaliselt ebatäpsed. Kohtutäituri seisukohast nähtub, et ta on võlgnikule kuuluva kinnisasja üle vaadanud 06.05.2011 kell 11:30 ning toimingu juures viibis isiklikult võlgnik ja ka tema lapselaps RL, kes elab koos võlgnikuga. Vara ülevaatamisel esitas võlgnik suulise avalduse ja palus edastada dokumendi ka tema lapselapse e-posti aadressil XXX. Hageja nimetatud kohtutäituri väidet vaidlustanud ei ole, mistõttu luges kohus nimetatud e-postiaadressile menetlusdokumentide toimetamise hageja poolt aktsepteerituks. Lisaks eelnevalt avaldatud e-posti aadressile, avaldas hageja 06.05.2011 vara ülevaatamisel kohtutäiturile (märgitud täitmisteate kättetoimetamise aktis), et kättetoimetamist vajavad dokumendid edastataks talle aadressile XXX ning on nõustunud, et dokument loetakse kättesaaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates. 18.11.2013 saatis kohtutäitur võlgnikule teate kinnisasja arestimise ja arestimise akti koostamise kohta hageja avaldatud e-postiaadressile XXX. Seega oli võlgnik teadlik nii temale kuuluva kinnisasja arestimisest ning täitetoimingu vaidlustamise korrast.
17.Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kuivõrd hagejale ei ole 18.11.2013 kinnisasja arestimise akti kätte toimetatud, siis ei ole hagejale ka kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustikust tulenevaid õigusi (sh TMS §-st 217 tulenevat õigust esitada kaebus arestimisakti suhtes) selgitatud ning viimasel puudus võimalus enda kaebeõiguse realiseerimiseks. Hagejale oli arestimistakt kätte toimetatud, mistõttu pidi ta olema oma õigustest teadlik. Lisaks nähtub kohtutoimikust, et hageja on 06.05.2011 kinnisasja arestimise tingimustega isiklikult tutvunud ning need kätte saanud, kinnitades seda ka oma allkirjaga. Seega oli hageja teadlik kinnisasja arestimise kui täitemenetluse tagamise meetme sisulisest poolest ning ka kaebeõiguse realiseerimise korrast, kuivõrd nimetatud informatsioon oli mainitud dokumentides kajastatud.
18.Kohtutäitur ei ole rikkunud TMS § 84 lg 3 sätestatud enampakkumisest teatamise kohustust ning 13.06.2014 toimunud kinnisasja enampakkumine ei ole seetõttu kehtetu. TMS § 84 lg 3 järgi tuleb võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Kohus selgitas, et enampakkumisest teavitamine on võlgniku õiguste kaitse seisukohast täitemenetluse läbiviimisel oluline, kuid täitemenetluse seadustiku normid ei nõua siiski enampakkumise teate kättetoimetamist, piisab enampakkumise teate edastamisest (TMS § 84 lg 3 ja § 153 lg 2), mida kohtutäitur võib TMS § 10 lg 4 kohaselt teha enda valitud viisil. Teade 04.06.2014-11.06.2014 toimuvast
vara korduvenampakkumisest on 09.05.2014 edastatud hagejale tema enda poolt avaldatud e-postiaadressidele XXX ja XXX. Seega on võlgnikku korduvenampakkumisest teavitatud enam kui 1 kuu enne selle toimumist ning teade vara korduvenampakkumise kohta vastab TMS §-153 nõuetele.
19.Kohus leidis, et ka 18.11.2013 vara arestimise akti väidetava puuduliku sisu tõttu ei ole kinnisasja enampakkumine tühine. Kinnisasja arestimise aktis on märgitud, et 1) täitedokumendiks on Tallinna notar Kaata Kartau 03.06.2005.a notariaalne dokument nr 4940; 2) kinnistusraamatu andmed kinnisasja kohta; 3) kinnisasja hind 36 000 eurot; 4) arestitakse hagejale kuuluv 251/500 kaasomandi osa kinnisasjast asukohaga XXX (registriosa number XXXXXXX); 5) ehitiste mõõtmed, ruumide arv ja otstarve ning kohtutäitur on viidanud kinnisasja omanike vahel sõlmitud 03.06.2005 notariaalsele kasutamise ja valdamise korra kokkuleppele, mille kohta on kantud märge kinnistusraamatusse ning mille kohaselt kuulus võlgniku kasutusse ja valdusesse üksnes arestimisaktis märgitud ehitis. Hageja ei ole sellist arestimisakti tähtaegselt kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustanud. Arestitud on kogu hagejale kuuluv kaasomandi osa koos selle juurde kuuluvate ehitiste ja päraldistega. Abihoonete märkimata jätmine arestimisaktis ei ole kohtu hinnangul selline puudus, mis võiks arestimisakti tühiseks muuta. Ka ei kahjustu selle tulemusel kinnisasja praeguse omaniku huvid, kuivõrd kaasomanike kokkuleppe kohta on kantud märkus ka kinnistusraamatusse, mistõttu on see AÕS § 79 kohaselt siduv ka kinnisasja praegusele omanikule. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
20.Hageja esitas 15.07.2015 Harju Maakohtu 15.06.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ning hagiavalduse rahuldada. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
21.Maakohus on alusetult leidnud, et täitmisteade on koos lisadega hagejale kätte toimetatud vastavalt TsMS § 322 lg 1 hageja lapselapsele RL’ile, kes elab hagejaga samas eluruumis. Ühestki kohtule esitatud dokumendist ei ilmne, et RL elas antud hetkel hagejaga samas eluruumis või isegi samas majas. Kostja I on teinud sellise järelduse tuginedes pelgalt sellele, et RL avas kostja I esindajale ukse ning näitas oma isikutunnistust ja andis kättetoimetamise aktile allkirja, kuna hagejat ennast antud hetkel kohal ei viibinud. Kostjal I puudub igasugune teave hageja perekondliku seisu, perekonnaliikmete ning nende elukoha asjus. Lisaks sellele on kostjat I informeeritud asjaolust, et hageja ja tema lapselapse vahelised suhted ei olnud antud ajahetkel kvalifitseeritavad perekondlikena. Antud asjaolu oli kostjale I teada 25.02.2011 Harju Maakohtule esitatud hagiavaldusest tsiviilasjas nr 211-7819, mis on kätte toimetatud nii kostjale I kui ka kostjale III. Maakohus on ka põhjendamatult leidnud, et täitmisteate kättesaamist on hageja kohtutäiturile selgelt ja üheselt kinnitanud 06.02.2011 saadetud e-kirjas, kus ühtlasi andis kohtutäiturile nõusoleku dokumentide edaspidiseks kättetoimetamiseks e-posti aadressi XXX teel. Hagejal ei olnud antud hetkel, ega ole ka nüüd, oskusi kasutada arvutit, et koostada e-kirja või mõnda muud dokumenti. Kuna hageja puhul oli tegemist 81-aastase vanainimesega, kellel puudus igasugune oskus kasutada tänapäevaseid meediume ning see oskus puudub hagejal tänase päevani, siis on tõendamata, et hageja suhtles kostjaga I e-posti teel. E-posti aadress XXX ei kuulu mitte hagejale, vaid tema lapselapsele RL-le, kes kasutas antud e-posti aadressi oma huvides. Ka antud asjaolu on välja toodud 25.02.2011 tsiviilasjas nr 2-11-7819 esitatud hagiavalduses.
22.Ebaõige on maakohtu väide, mille kohaselt on 06.05.2011 toimunud vara ülevaatamisel hageja esitanud suulise avalduse ja palunud edastada dokumendi ka tema lapselapse e-posti aadressil XXX. Hageja ei esitanud vara esmasel arestimisel ühtegi suulist avaldust. Kuna hageja ei olnud teadlik täitemenetluse algusest ega selle läbiviimisest, sest kostja I ei olnud hagejale kätte toimetanud seadusest tulenevaid dokumente, siis vara arestimise ajal oli hageja šokeeritud ning hirmul. Kostja I esindaja agressiivne käitumine sisendas antud seisundit veelgi ning selle tagajärjel nõustus hageja allkirjastama kõik dokumendid, mille kostja I esindaja talle ette andis. Kuna kostja I on välja toonud asjaolu, et arestimise juures viibis hageja lapselaps, siis lisas hageja lapselaps oma e-posti aadressi kostja I kontaktide hulka, et säilitada kontroll dokumentide üle ning kaitsta oma huve antud asjas.
23.Vastuoluline on maakohtu põhjendus, mille kohaselt avaldas hageja 06.05.2011 vara ülevaatamisel kohtutäiturile, et kättetoimetamist vajavad dokumendid edastataks talle aadressile XXX ning on nõustunud, et dokument loetakse kättesaaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates. 18.11.2013 saatis kohtutäitur võlgnikule teate kinnisasja arestimise ja arestimise akti koostamise kohta hageja avaldatud e-posti aadressile XXX. Hoolimata sellest edastas kostja I antud dokumendid endiselt e - posti aadressile, teades et sellelt aadressilt ei ole võimalik hagejaga kontakti saada. Seega ei ole 18.11.2013 saadetud teade hagejale kätte toimetatud.
24.Isegi kui hagejale on tutvustatud tema õiguseid eelneva arestimise käigus, siis ei ole kätte toimetatud 18.11.2013 arestimise akti ning seeläbi ei saanud hageja ka realiseerida oma õigusi kaebe esitamiseks antud akti osas. Kuna 18.11.2013 läbi viidud arestimise akti koostamisest ei olnud hagejat informeeritud ning antud arestimise akti koostamine toimus kostja I büroos, siis puudus hagejal teadmine antud arestimise toimumisest. Kuna kostja I ei toimetanud hagejale kätte arestimisteadet ega ka arestimisakti, siis ei saanud hageja mingilgi moel sekkuda toimunud arestimisse ega realiseerida oma õiguseid antud akti suhtes. Tulenevalt sellest ei ole hagejale kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustikust tulenevaid õigusi selgitatud ning hagejal puudus võimalus enda kaebeõiguse realiseerimiseks.
25.Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et 18.11.2013 vara arestimise akti väidetava puuduliku sisu tõttu ei ole 13.06.2014 toimunud kinnisasja enampakkumine tühine. Tulenevalt TMS § 143 p 3 ja 5 peavad kinnisasja arestimise aktist nähtuma kinnisasja päraldised ning olulised osad ja ehitiste mõõtmed, ruumide arv ja otstarve. 18.11.2013 kostja I poolt koostatud arestimisaktis ei ole eelnimetatud andmeid välja toodud. Kostja I on koostanud 18.11.2013 arestimisakti, enda väitel vastavalt kinnistusraamatu andmetele ning Tallinna notar Kaata Kartau 03.06.2005 notariaalsele dokumendile nr 4940. Antud dokumentides on ära toodud kõik kinnistu päraldised, olulised osad ning ehitiste mõõtmed ja ruumide arv ning otstarve. Kuna kinnistul asub arvestatav suurus maad ning lisahooneid, mis tõstavad kinnistu tegeliku hinda, siis nende mittearvestamine antud täitemenetluses oli otseselt hagejat kahjustav tegevus.
26.Kohtuotsuses on märgitud, et kinnisasja hind on 36 000 eurot. Antud hind ei ole kinnistu hind, vaid kinnistul asuva ühiskasutuses oleva maja 251/500 osa hind. Hindamisakt oli koostatud 2005. aastal, kui ühiskasutuses olevas majas ei olnud tehtud remonti ega restaureerimist ning pärast mida hind tõusis märgatavalt. Samas asukohas asuvate sama suurte elumajade keskmine hind 2013. aastal 250 ruutmeetrise siseviimistluseta maja kohta oli 80 000 eurot. Seega, kui arvestada kinnistu juurde kuuluvat maad ja lisahooneid, võib eeldada, et kinnistu tegelik maksumus kujuneb üle 110 000 euro. Lisaks on nii
kinnistusraamatu andmetes kui ka Tallinna notar Kaata Kartau 03.06.2005 notariaalses dokumendis nr 4940 selgelt väljendatud, et kasutuskord antud kinnistul on seatud ainult kinnistul asuvale majale, mitte seda ümbritsevale maale ega lisahoonetele. Kostja I ei saanud määrata kinnistule õiglast hinda, kuna tal puudus ülevaade objektist. Kuna kostja I ei toimetanud hagejale kätte täitemenetluse dokumente, arestimisteateid ega arestimisakte, siis ei olnud hagejal võimalik ka rakendada oma seadusest tulenevat kaebeõigust kohtutäituri tegevuse peale. Vastused apellatsioonkaebusele
27.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, hinnanud õigesti tõendeid ning on otsust piisavalt põhjendanud, mistõttu ei anna hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
29.Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist. Hageja on apellatsioonkaebuses esitanud väite, et lapselaps RL ei elanud menetlusdokumentide kättetoimetamise ajal temaga samas eluruumis. Kolleegium märgib, et tegemist on väitega, mida hageja maakohtus ei esitanud. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Hageja ei ole selgitanud, mis takistas tal seda väidet esitamast maakohtus. Kuna hageja ei ole põhjendanud uue väite esitamise lubatavust, siis jätab kolleegium selle tähelepanuta.
30.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 18.11.2013 arestimise akt tuleb lugeda hagejale kättetoimetatuks. Täitmisteade toimetati kätte RL-le 08.01.2011 (I kd lk 109), mistõttu tuleb täitmisteade TMS § 10 lg 2 ja TsMS § 322 lg 1 alusel lugeda ka hagejale kättetoimetatuks. Täitmisteate kättesaamist on hageja kinnitanud 01.02.2011 e-kirjas kohtutäiturile (I kd lk 110-111). TMS § 10 lg 1 teine lause sätestab, et võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Täitmisteate kättetoimetamise aktis on hageja lubanud saata endale menetlusdokumendid posti teel aadressile XXX, ilma saatmiskinnitust tagastamata (I kd lk 109). 06.02.2011 e-kirjas on hageja lubanud saata endale menetlusdokumente aadressil XXX (I kd lk 117). Ka selles ekirjas on hageja kinnitanud täitmisteate saamist. Kohtutäitur on saatnud 18.11.2013 vara arestimise akti 18.11.2013 hageja e-posti aadressile XXX (I kd lk 179-180, e-kiri ja automaatne kohale toimetamise kinnitus). Seega saab 18.11.2013 arestimise akti lugeda hagejale kättetoimetatuks. Hageja väited, et elektronposti aadress XXX ei kuulu temale, vaid tema lapselapsele RL-le, samuti, et hageja ei oskagi arvutit kasutada, on tõendamata. Pealegi on hageja esitanud ringkonnakohtule digitaalallkirjastatud dokumente.
31.Ebaõige on hageja väide, et 18.11.2013 arestimise aktis ei ole ära toodud elamu mõõtmeid, ruumide arvu ja otstarvet. Kinnisasja arestimise aktist nähtub, et tegemist on elamumaaga, pindalaga 8000m2. Samuti on välja toodud elamu pindala (sh korruste pindala) ja ruumide
arv igal korrusel. Lisaks on kinnisasja arestimise aktis viide sellele, et kinnistu suhtes on lepitud kokku valdamise ja kasutamise kord.
32.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et abihoonete kajastamata jätmine 18.11.2013 arestimisaktis ei anna alust enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kui hageja leidis, et sellega rikutakse tema õigusi, tulnuks tal esitada TMS § 217 lg alusel kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Viidatud minetus ei ole sellise raskusega, mis tooks kaasa arestimise tühisuse. Arestimise aktist nähtub selgelt, et arestitakse hagejale kuuluv 251/500 kinnisasja kaasomandist.
33.Hageja on apellatsioonkaebuses väitnud, et 18.11.2013 kinnisasja arestimise aktis märgitud hind oli põhjendamatult madal. Tegemist on uue väitega, mida hageja ei ole maakohtus esitanud. Kuna hageja ei ole põhjendanud, mis takistas tal seda väidet maakohtus esitamast, siis jätab kolleegium selle TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Siiski märgib ringkonnakohus, et kui võlgnik ei olnud nõus kohtutäituri poolt määratud hinnaga, siis sai võlgnik seda kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras (TMS § 74 lg 7). Võlgnik ei saa kinnisasja hinda vaidlustada TMS § 223 lg 1 sätestatud hagi esitamisel.
34.Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
35.Kostja I lisas apellatsioonkaebusele esitatud vastusele hageja 01.02.2011 avalduse kostjale I ja kostja I ja hageja vahelise kirjavahetuse. Esitatud dokumendid on juba tsiviilasja toimikus olemas ( I kd tlk 110-111 ja tlk 117). Kohus leiab, et kuna tõendid on juba asja materjalide juures, siis ei ole vaja neid täiendavalt esitada, mistõttu kohus keeldub nende vastuvõtmisest (TsMS § 238 lg 1). Kuna tõendid esitati elektrooniliselt, siis ei ole vaja neid esitajale tagastada (Riigikohtu 05.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-12 p 29). Menetluskulude jaotus
36.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostjad ei ole kohtule menetluskulude nimekirju esitanud. Seega menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata, puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.