2.Välja mõista XXX XXX kasuks menetluskulud summas 1927,20 eurot. 3.Käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni tuleb XXXtasuda XXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1927,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
lahendada
kirjalikus
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.XXX (hageja) esitas 25.01.2016 Harju Maakohtule hagi XXX(kostja, edaspidi ka XXX) vastu XXX05.10.2015 volikogu otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 2 198,40 eurot, mis koosneb hagi esitamisel tasutud riigilõivust 300 eurot ja hageja lepingulise esindaja kuludest summas 1898,40 eurot koos käibemaksuga.
2.Hageja on seisukohal, et XXX05.10.2015 volikogu otsus on tühine, kuivõrd selle vastuvõtmisel on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Käesoleval juhul on XXX nõukogu otsustanud päevakorras oleva muu küsimusena XXXväljaarvamise XXX liikmeskonnast. Volikogu võis XXX välja arvamise küsimust küll arutada, kuid selles osas ei saanud vastu võtta otsust. Lisaks eelnevale on sellisel viisil otsuse vastuvõtmisega tekitatud nõukogu liikmete jaoks infosulg, mis ei võimaldanud neil seaduses ettenähtud vajalikkusega otsuse vastuvõtmiseks valmistuda. Hageja leiab, et seadusandja eesmärgiks ei ole olnud võimaldada sellise olukorra tekkimist, kus päevakorras olevate nn “muude küsimuste” all võib vastu võtta mistahes otsuseid, eriti veel juhul, kui neil on sedavõrd olulised tagajärjed, nagu liikmelisuse lõppemine. Hageja leiab samuti, et XXX05.10.2015 volikogu otsus on ka sisuliselt ebaõige. Hageja on XXX liikmeskonnast välja arvatud põhjusel, et Mittetulundusühing XXX(edaspidi XXX) on XXXväidetavalt võlgu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et XXXon XXXe juhatuse liige, kuid poolte seisukohad lahknevad võla suuruse ja olemasolu üle. XXX on tsiviilasjas nr 2-1515134 esitanud XXX vastu hagi. Isegi juhul, kui kohus peaks eelnimetatud tsiviilasjas XXXhagi osaliselt rahuldama ning kohtuotsus jõustub, saab tegemist olla vaid XXX, mitte aga XXXvõlaga XXXees.
3.Hageja palub alternatiivselt juhul, kui kohus ei tuvasta otsuse tühisust, selle kehtetuks tunnistada. XXXpõhikirja p 11.2.1. ja 11.2.2. kohaselt on liikme XXX-ist välja arvamise alusteks: XXXpõhikirja või juhtorganite otsuste süüline ja järjepidev mittetäitmine vähemalt kuue (6) kuu jooksul või XXXvõi XXXliikmete huvide oluline kahjustamine või au teotamine, samuti teod, mis on vastuolus heade kommete või põhiseadusliku korraga. Arusaamatuks jääb (ja volikogu protokollist ei selgu), kuidas saab teoreetiliselt kõne alla tulla XXXmaine kahjustamine XXXpoolt, kui tegemist on rahavõlaga, mille väidetavaks kohustatud subjektiks on muu juriidiline isik.
4.Hageja esitas hagis ühtlasi ka taotluse mittetulundusühinguseaduse (MTÜS) § 24 lg 1 kohaldamata jätmiseks põhiseadusega vastuolu tõttu. MTÜS § 24 lg 1 sätestab, et kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Vaidlusalune otsus võeti vastu 05.10.2015, kuid hageja sai selle kätte 15.01.2016. Otsust on esimesel korral üritatud XXXtähitud postiga saata 17.12.2015, kuid ka selleks ajaks oli seadusest tulenev aegumistähtaeg möödunud. Hageja leiab, et käesoleval juhul rikuks MTÜS § 24 lg 1 kohaldamine hageja PS §-st 15 tulenevat õigust pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse. Lisaks eeltoodule saab juhul, kui kohus MTÜS § 24 lg 1 sätestatut kohaldab, riivatud ebaproportsionaalselt hageja PS §-st 48 tulenev õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Siinkohal on täiendavalt oluline, et riivatud saab ka hageja PS § 28 lg-st 2 tulenev õigus saada riigilt abi vanaduse korral – täpsemalt, riikliku pensionikindlustuse seaduse § 28 lg 2 p 2 alusel arvestatakse isiku tegevus loomeliidus pensioniõigusliku staaži hulka.
5.Juhul, kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et: esiteks, volikogu otsus ei ole tühine koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu ning teiseks, MTÜS § 24 lg-t 1 tuleb
kohaldada ja otsuse tühistamiseks ettenähtud aegumistähtaeg on möödunud, soovib hageja esile tuua, et otsus on tühine selle vastuvõtmisest teavitamata jätmise tõttu.
6.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja 22.03.2016 esitatud seisukohas, et kostja poolt vastuses esile toonud, asjaolud et XXX on XXXvõlgu ja asjaolu, et XXX tegutseb XXXkaudu, kes on XXXe võtmeisik ning identiteeti kandev tuum, ei ole käesoleva tsiviilasja lahendamisel asjakohased ning need tuleb otsuse tegemisel kõrvale jätta. Väidetav XXXe võlg ei saa tingida XXXXXXliikmeskonnast välja arvamist. Muuhulgas on asjakohatu ka kostja viide sellele, et väidetav XXXe võlg ületab XXXliikmetelt kogutud liikmemaksu ning seetõttu on see võlg halvanud XXXtegevuse. XXXrahalised vahendid ei pärine mitte ainult liikmemaksudest vaid ka kinnisvara välja üürimisest. Hageja jääb endiselt selle juurde, et XXXvolikogu koosoleku kokkukutsumisel on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, mis tuleneb sellest, et XXXXXXliikmeskonnast väljaarvamine on otsustatud “muud küsimuste” hulgas, millest koosolekule kutsutud volikogu liikmeid eelnevalt ei informeeritud. Seetõttu on tegemist ebamäärase päevakorrapunktiga, mis toob kaasa otsuse tühisuse.
7.Kostja väide, et volikogu koosolekul on kiidetud XXXväljaarvamise küsimuse arutamine heaks, on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja leiab, et kõnealune “vaidlusaluse otsuse üle otsustamise heaks kiitmine” sai toimuda üksnes päevakorra muutmise teel, kuid päevakorda ei ole muudetud. Lisaks ei saanud päevakorra muutmine olla ka õiguslikult võimalik. MTÜS § 201 lg 5 sätestab, et küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Koosolekul osales 24 liiget, millest 9/10 on 22 (24 × 9 / 10 = 21,6). Päevakorra muutmiseks olnud vaja 22 poolthäält ning kostja viide 3/4 volikogu liikmetele ei ole asjakohane. Täiendavalt näeb ette XXXpõhikirja p 25.2. ette, et volikogu päevakorrast tuleb liikmetele 10 päeva enne istungit ette teatada ning päevakorra muutmise võimalust XXXpõhikiri üldse ette ei näe.
8.Hageja jääb selle juurde, et kõnealune otsus on tühine ka seetõttu, et XXX ei ole hagejat sellise otsuse tegemisest teavitanud. Hageja on seisukohal, et MTÜS § 16 lg-s 3 nimetatud teate edastamisesse puutuvalt tuleb kohaldada tahteavalduse kättetoimetamist reguleerivaid õigusnorme. Tahteavalduse kättetoimetamisse puutuvalt tugineb hageja Riigikohus 17.03.2009 otsusele nr 3-2-1-8-09 ja otsuse nr 3-2-1-22-08 p-le 11, milles rõhutatakse, et “kolmekuuline aegumistähtaeg on kolleegiumi arvates kohaldatav neil juhtudel, mil koosoleku teates olid selgelt näidatud kõik koosolekul otsustamisele tulevad küsimused”.
9.Hageja esitas 15.04.2016 kohtule dokumentaalse tõendina XXX 28.03.2016 volikogu otsuse, mille palub asja materjalide juurde võtta, kuna nimetatud otsusel on tsiviilasja lahendamisel tähtsus. XXX on õigusvastase otsuse tegemisest ka ise aru saanud, tehes 28.03.2016 oma volikogu kaudu uue otsuse, millega tõenäoliselt loodetakse senised vead kõrvaldada. Nii on 28.03.2016 volikogu otsuse päevakorras XXXXXX liikmeskonnast väljaarvamine selgelt sõnastatud ning lisaks muule on asutud otsust ka sisuliselt seni esitamata argumentidega motiveerima. Otsusest nähtub, et volinike koosolek on otsustanud XXXuuesti XXXliikmeskonnast välja arvata, kuid sellel puuduks vajadus juhul, kui käesolevas hagis vaidlustatud otsus oleks kehtiv. Uue otsuse tegemine ei muuda senist 05.10.2015 volikogu otsust kehtivaks.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
10.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ning on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõuded on alusetud. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt menetluskuludena õigusabikulud summas 3413 eurot.
11.Kostja on seisukohal, et kostja volikogu poolt tehtud otsus on kehtiv ning käesoleval juhul
ei esine volikogu otsuse tühisuse aluseid ja ei ole täidetud ka volikogu otsuse kehtetuks tunnistamise eeldused. Juriidilise isiku organi otsus on kehtiv kuni kohtu poolt otsuse tühisuse tuvastamiseni või kuni kohtu poolt otsuse kehtetuks tunnistamiseni. Seejuures saab kohus otsuse tühisust tuvastada üksnes olukorras, kus esineb seaduses ettenähtud kehtetuse alus. Kostja hinnangul ei esine käesoleval juhul ühtegi MTÜS § 241 lg 1 ning TsÜS § 38 lg 2 nimetatud otsuse tühisuse alust.
12.Hageja on asunud ebaõigele seisukohale, et kostja volikogu otsus on tühine, kuivõrd kostja rikkus kokkukutsumise korda. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt toob juriidilise isiku organi otsuse tühisuse kaasa ainult koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Asjaolu, et hageja välja võtmist käsitleti „teise nimega“ päevakorra punkti all, ei saa lugeda oluliseks koosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et koosoleku kokkukutsumise korda rikuti, ei too koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kaasa otsuse tühisust, kuivõrd isikud, kelle suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kiitsid vaidlusaluse otsuse üle otsustamise heaks. Vaidlusaluse otsuse hääletusel oli esindatud 32-st volikogu liikmest 24 ning puudu oli 8 volikogu liiget. Vaidlusaluse otsuse poolt hääletas 21 kostja volikogu liiget, erapooletuks jäi 2 volikogu liiget ning vastu hääletas 1 volikogu liige. Seejuures ei esitanud ükski volikogu liige vastuväidet vaidlusaluse otsuse üle hääletamise kohta. Volikogu otsus ei saa olla tühine olukorras, kus 3⁄4 volikogu liikmetest osalesid vaidlusaluse otsuse arutelul ning vastuvõtmisel ning otsus võeti vastu väga suure häälteenamusega ning seejuures ei esitatud otsuse üle hääletamise suhtes vastuväidet.
13.Lisaks on hageja asunud seisukohale, et volikogu otsus on tühine põhjendusel, et hagejat ei teavitatud tema kostja liikmeskonnast välja arvamisest viivitamatult. Koosoleku kokkukutsumise kord on üheselt sätestatud MTÜS § 20, mis näeb ammendavalt ette ka koosoleku kokkukutsumise korra juurde kuuluvad tegevused ning kohustused. Eelnevast tulenevalt ei hõlma koosoleku kokkukutsumise kord endast tehtud otsusest teavitamist, millest tulenevalt ei saa teavitamata jätmine olla vaidlusaluse otsuse tühisuse aluseks. Hageja on asunud ekslikult seisukohale, et kostja volikogu otsus on tühine põhjusel, et see on sisuliselt ebaõige. Juriidilise isiku otsus on tühine üksnes juhul, kui esineb üks seaduses ammendavalt loetletud alus. Asjaolu, et kostja volikogu otsus on hageja hinnangul sisuliselt ebaõige, ei ole juriidilise isiku organi otsuse tühisuse aluseks.
14.Hageja alternatiivselt esitatud nõue kostja otsuse kehtetuks tunnistamiseks on alusetu, kuivõrd täidetud ei ole kehtetuks tunnistamise nõude formaalsed eeldused. MTÜS § 24 lg 1 ning TsÜS § 38 lg 5 kohaselt on otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Käesoleval juhul võttis kostja volikogu vaidlusaluse otsuse vastu 5.10.2015. Hageja pöördus kostja volikogu otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega kohtusse 25.01.2016, ehk enam kui kolm kuud hiljem vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisest. Seejuures on kohatud hageja viited asjaolule, et hageja ei saanud vaidlusaluse otsuse tegemisest koheselt peale otsuse tegemist teada, kuivõrd otsusest teada saamine ei ole aegumistähtaja kulgemise hakkamise seisukohalt oluline. Seejuures on Riigikohus selgitanud, et aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning sunnib võlausaldajat oma nõuet õigel ajal maksma panema (RKTKo 3-2-1-79-09, p 11). Eelnevast tulenevalt on alusetu hageja taotlus tunnistada aegumistähtaeg põhiseadusega vastuolus olevaks.
15.Alternatiivselt isegi olukorras, kus isiku teadmine mõjutaks aegumistähtaja kulgemist, oleks nõude aegumistähtaeg samuti möödunud, kuivõrd kostja püüdis hagejale vaidlusalust otsust kätte toimetada ka aegumise tähtaja jooksul. Kostja edastas vaidlusaluse otsuse hagejale tähitud postiga 17.12.2015, ehk ligi kuu aega enne otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeõiguse möödumist. Tähitud kiri tagastati kostjale hoiustamise tähtaja möödumisel. Eelnevast tulenevalt olukorras, kus hageja oleks talle kostja poolt edastatud tähitud kirjale mõistlikul ajal järgi läinud, oleks hagejal olnud võimalik otsuse kehtetusele tugineda tähtaegselt. Kostja palub käesolevaga kohtul kohaldada hageja alternatiivse nõude suhtes aegumist.
16.Seejuures palub kostja jätta rahuldamata hageja taotluse tunnistada MTÜS § 24 lg 1 põhiseadusega vastuolevaks olevaks. MTÜS § 24 lg-e 1 on seadusandja näinud ette õigusrahu ning õiguskindluse tagamise eesmärgil. Isegi olukorras, kus otsuse kehtetuks tunnistamise nõue ei oleks aegunud, ei oleks täidetud ka kehtetuks tunnistamise nõude materiaalsed eeldused. MTÜS § 24 lg-st 1 tulenevalt võib kohus kehtetuks tunnistada sellise otsuse, mis on vastuolus ühingu põhikirjaga. Kostja hinnangul ei ole täidetud ka otsuse kehtetuks tunnistamise materiaalsed eeldused, kuivõrd vaidlusalune otsus ei ole enda sisult vastuolus kostja põhikirjaga ning otsuse vastuvõtmisel ei ole tõlgendatud ebaõigesti ka põhikirja sätteid. Tegutsedes XXXe juhatuse liikmena, on hageja oluliselt kahjustanud kostja huvisid ja takistanud kostja põhikirjas ettenähtud tegevuste elluviimist.
17.Kostja jääb 15.04.2016 enda varasemate seisukohtade juurde ning vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja hinnangul on volikogu otsus kehtiv ning käesoleval juhul ei esine volikogu otsuse tühisuse aluseid ning ei ole täidetud ka volikogu otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Esmalt ei ole volikogu koosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Alternatiivselt isegi olukorras, kus kokkukutsumise korda rikuti, ei oleks kostja volikogu koosoleku otsus tühine põhjendusel, et sellest viivitamata hagejat ei teavitatud. Teavitamiskohustuse rikkumine ei ole kokkukutsumise korra rikkumine TsÜS § 38 lg 2 mõistes. Käesoleval juhul ei ole ka täidetud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude formaalsed kui ka materiaalsed alused. Otsuste kehtetuks tunnistamise formaalsed eeldused ei ole täidetud, kuna nõue on esitatud peale aegumistähtaega. Lisaks ei ole täidetud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude materiaalsed eeldused, kuivõrd otsus ei ole vastuolus kostja põhikirjaga.
MENETLUSE KÄIK
18.Kostja esitas 15.04.2016 kohtule taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kostja palub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätta hagi läbi vaatamata. Hageja õiguskaitsevajadus on käesoleva taotluse esitamise seisuga äralangenud, ehk hagejal ei ole enam hagiga võimalik saavutada hagiavalduses taotletud eesmärki. 28.03.2016 toimunud koosolekul otsustasid volikogu liikmed uuesti, et hageja tuleks kostja liikmeskonnast välja arvata. 28.03.2016 tehtud volikogu otsusest teavitas kostja hagejat nii 05.04.2016 edastatud e-kirja teel kui ka tähitud kirjaga. Eelnevast tulenevalt, isegi juhul kui vastupidiselt kostja seisukohale oli otsus tühine ja hageja enne 28.03.2016 koosolekut veel kostja liige, siis on hageja igal juhul välja arvatud kostja liikmeskonnast uue volikogu otsusega. Hageja ei ole 28.03.2016 tehtud volikogu otsust ka vaidlustanud. Seega isegi olukorras, kus kohus peaks hageja hagi rahuldama, ei saavutaks hageja oma hagiga taotletavat eesmärki ehk kostja liikmelisuse taastamist. Kohtul tuleks jätta hagi läbivaatamata ka põhjendusel, et otsuse tegemine olukorras, kus hagejal puudub õiguskaitsevajadus, oleks vastuolus menetlusökonoomika põhimõttega.
19.Hageja esitas 27.04.2016 kohtule seisukoha hagi läbivaatamata jätmise taotluse kohta. Hageja leiab, et kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja leiab, et kostja viide sellele, et hageja ei ole 28.03.2016 otsust vaidlustanud, ei ole asjakohane MTÜS § 24 lg 1 tulenevalt on hagejal õigus esitada hagi kuni 28.06.2016 ning fakt, et hageja seni hagi esitanud ei ole, ei tähenda, et ta seda tulevikus teha ei kavatse. Hageja kavatseb kõnealuse hagi esitada muuhulgas seetõttu, et XXX ja XXX on sõlminud tsiviilasjas nr 2-1515134 kompromissi, mille kohaselt on XXX nõuet XXXe vähendanud ning selle maksmise ajatanud. Hageja leiab ka, et kostja on oma taotluses tuginenud TsMS hagi läbi vaatamata jätmist puudutavatele sätetele, mis hageja hinnangul on käesoleval juhul üldnormideks. Erinormiks on MTÜS § 24 lg 2, mis sätestab, et üldkoosoleku või volikogu otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole tähtaegselt esitatud hagi. Hageja on käesolevas asjas esitanud ennekõike volikogu otsuse tühisuse tuvastamise nõude, tühistamisnõue on alternatiivne nõue. Tühisuse tuvastamise nõuet saab igal juhul läbi vaadata ning seda tulebki teha. Vastasel juhul võib saabuda olukord, kus kostjal oleks edaspidi menetluses, milles hageja vaidlustab 28.03.2016
otsuse, võtta positsioon, et 05.10.2015 volikogu otsus kehtib. MTÜS § 24 lg 2 kohaldamisel on määrava tähtsusega, kas 28.03.2016 toimunud volikogu koosolek kinnitas varasema 05.10.2015 otsuse või mitte. Hageja leiab, et varasemat otsust kinnitatud ei ole ning on tehtud uus otsus.
20.Kostja esitas 27.04.2016 vastuse hageja 15.04.2016 esitatud seisukohtadele, mille kohaselt kostja 28.03.2016 toimunud volikogu koosolekul otsustati hageja liikmeskonnast välja arvamise küsimus taaskord päevakorda võtta selleks, et tagada õiguskindlus. Kostja eesmärgiks uue otsuse tegemisel oli tagada teistkordse otsusega õiguspidav olukord selliselt, et hageja oleks olemasolevast vaidlusest hoolimata kostja liikmeskonnast püsivalt välja arvatud. Uue otsuse näol on tegemist täiesti uue volikogu otsusega, mille tegemise eelduseks ei ole ega pea olema esimese otsuse tühisus või kehtetuks tunnistamine.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Tulenevalt TsMS § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Seega lahendab kohus esmalt poolte poolt esitatud ja kohtu poolt seni lahendamata taotlused.
22.Hageja esitas 15.04.2016 kohtule taotluse võtta tsiviilasja juurde dokumentaalse tõendina XXX 28.03.2016 volikogu uus otsus, kuna nimetatud otsusel on tsiviilasja lahendamisel tähtsus. Kohus ei ole nimetatud taotlust lahendanud. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele TsMS § 331 lg 1 alusel. Nimetatud tõendil on käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsus, kuna kostja volikogu 28.03.2016 otsusega on hageja uuesti kostja liikmeskonnast välja arvatud. Nimetatud tõend menetluse viibimist ei põhjusta ning hiliseks esitamiseks on mõjuv põhjus.
23.Samuti on lahendamata kostja 15.04.2016 taotlus hagi läbivaatmata jätmiseks. Kostja taotleb hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hageja õiguskaitsevajadus on äralangenud. Hageja leiab, et käesoleval juhul on hagi läbi vaatamata jätmisel erinormiks MTÜS § 24 lg 2. Hageja on käesolevas asjas esitanud ennekõike volikogu otsuse tühisuse tuvastamise nõude, tühistamisnõue on alternatiivne nõue.
24.Kohus leiab, et kostja taotlus jätta hagi läbivaatamata ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 2 kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi.
25.Hageja palub käesolevas kohtuasjas tuvastada kostja 05.10.2015 volikogu otsuse tühisus või tunnistada alternatiivselt kehtetuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja eesmärgiks, et puuduks kostja volikogu otsus, millega arvati hageja kostja liikmeskonnast välja ehk teisisõnu on hageja eesmärgiks liikmelisuse taastamine XXX. Kostja volikogu võttis 28.03.2016 vastu uue otsuse, millega otsustati hageja välja arvata XXX (tl 98-101). Nimetatud otsuse p-s 2 nähtuvalt otsustati arvata XXX XXX liikmeskonnast välja (tl 99).
26.Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas 05.10.2015 kostja volikogu otsus on kostja 28.03.2016 volikogu otsusega kinnitatud. Riigikohtu praktika kohaselt (vt Riigikohtu otsus 32-1-99-14, p 13) seda, kas üldkoosolek on varasemat otsust uue otsusega kinnitanud, on võimalik tuvastada otsust sisuliselt hinnates, st võrreldes otsuste sisu, mitte üldkoosolekute
päevakordi. Kui uue üldkoosoleku otsus on sisult samane varasema otsusega või kui uuel üldkoosolekul on sõnaselgelt võetud vastu otsus kinnitada varasem otsus, siis on täidetud MTÜS § 24 lg 2 esimene eeldus (st saab lugeda, et võeti vastu kinnitamise otsus MTÜS § 24 lg 2 mõttes),
27.Kostja volikogu 05.10.2015 otsuse sisu (tl 10-11) kohaselt on hageja XXXt välja arvamise hääletuse põhjuseks hageja jätkuv soovimatus võlga kustutada ja täita MTÜ XXX juhatuse liikmena kostja ees veotud kohustusi ja seeläbi kostja ja selle liikmete huvide oluline kahjustamine, samuti maine kahjustamine. Kostja volikogu 28.03.2016 otsuse sisust (tl 112113) nähtuvalt tuleb hageja XXXt välja arvata järgmistel põhjustel. 1) hageja on kahjustanud oluliselt kostja ning kostja liikmete huve oma tegevusega MTÜ XXX juhatuse liikmena. MTÜ XXX on kostjale võlgu 32 086,71 eurot ning üürisummade tasumata jätmine suures ulatuses takistab viia ellu kostja põhikirjas ettenähtud tegevusi ja eesmärke; 2) hageja tegevus MTÜ XXXe äritegevuse ülekandmisel XXXOÜ-sse eesmärgiga vältida kostja nõuete rahuldamist, on vastuolus heade kommetega. Nõuete rahuldamata jätmise eesmärgil äritegevuse ühest äriühingust teise ühingusse viimine on üheselt vastuolus üldise õiglustundega; 3) hageja on jätnud volikogu poolt kehtestatud liikmemaksu mõjuva põhjuseta tasumata vähemalt kahe aasta jooksul. Hageja ei ole tasunud liikmemaksu mõjuva põhjuseta 7 kalendriaastat. Nimetatud otsusega otsustati arvata hageja kostja liikmeskonnast välja. Eeltoodu alusel tuleb kahe otsuse sisu hinnates asuda seisukohale, et tegemist ei ole sisult sarnase varasema otsusega. Kostja volikogu 05.10.2015 otsus käsitleb üksnes XXX võlga hageja kostjast väljaarvamise põhjusena. Kostja volikogu 28.03.2016 otsuses on lisaks XXX võlale käsitletud heade kommetega vastuolu ning hageja poolt ka liikmemaksu tasumata jätmist. Samuti ei ole 28.03.2016 otsuses sõnaselgelt võetud vastu otsus kinnitada 05.10.2015 otsus. Seega võttis kostja volikogu 28.03.2016 vastu uue otsuse hageja suhtes ning 28.03.2016 otsusega ei kinnitatud 05.10.2016 otsust XXX osas ning seega ei saa lugeda, et võeti vastu kinnitamise otsus MTÜS § 24 lg 2 mõttes. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud MTÜS § 24 lg 2 esimene eeldus.
28.Riigikohus on otsuse 3-2-1-99-14, p-is 14 selgitanud, et kui tegemist on kinnitava otsusega MTÜS § 24 lg 2 mõttes, siis tuleb järgmiseks hinnata, kas täidetud on ka viidatud sätte kohaldamise teine eeldus ehk ega kinnitavat otsust ei ole esitatud asjaoludel vaidlustatud. Tulenevalt asjaolust, et 28.03.2016 otsuse näol ei ole tegemist kinnitava otsusega, siis ei tule hinnata MTÜS § 24 lg 2 teist eeldust. Seega ei oma ka asjas tähtsust kas hageja on 28.03.2016 otsust vaidlustanud või mitte. Kohus märgib ka, et kohtu hinnangul kohaldub MTÜS § 24 lg 2 üksnes nende otsuste puhul, mille osas esinevad kehtetuks tunnistamise eeldused. Tühiste otsuste puhul MTÜS § 24 lg 2 ei kohaldu ning otsuse hilisem kinnitamine uue otsusega ei muuda varasemat tühist otsust kehtivaks. Tulenevalt eelnevast ei rahulda kohus kostja taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks ning lahendab tsiviilasja kohtuotsusega.
29.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtadega, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada hageja esmase nõude osas. Alternatiivnõue tuleb jätta rahuldamata.
30.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks. 1) 05.10.2015 toimus kostja volikogu koosolek; 2) hageja arvati 05.10.2015 kostja volikogu otsusega XXX liikmeskonnast välja; 3) hageja XXXliikmeskonnast väljaarvamise küsimust arutati päevakorras „muude küsimuste all“.
31.Hageja on esitanud hagi kostja vastu XXX05.10.2015 volikogu otsuse tühisuse
tuvastamiseks või alternatiivselt otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Alternatiivsete nõuete esitamisel TsMS § 370 lg 2 mõttes on kohus seotud hageja soovitud nõuete lahendamise järjekorraga. Selliselt esitatud esimese alternatiivnõude rahuldamata jätmine peab nähtuma ka kohtuotsuse resolutsioonist ja seda peab kohus ka otsuses põhjendama, samuti saab hageja esimese alternatiivnõude rahuldamata jätmist apellatsioon või kassatsioonkaebuses vaidlustada (vt nt Riigikohtu 11.12.2013 otsus nr 3-2-1-129-13, p 14 ja 19.12.2012. aasta otsus nr 3-2-1-165-12, p 24). Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus esmalt hageja nõude vaidlusaluse otsuste tühisuse tuvastamiseks; kontrollib seejärel vajadusel kehtetuks tunnistamise aluseid ning lahendab vajadusel taotluse MTÜS § 24 lg 1 kohaldamata jätmiseks põhiseadusega vastuolu tõttu.
32.Hageja nõuab XXX volikogu 05.10.2015 otsuse tühisuse tuvastamist põhjustel, et rikuti kostja volikogu koosoleku kokkukutsumise korda ja samuti põhjusel, et kostja volikogu 05.10.2015 otsus on ka sisuliselt ebaõige. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele MTÜS § 241 lg 1 alusel, mille kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
33.Hageja hinnangul seisnes vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine selles, et kokkukutsumise teates esitatud päevakorrast ei nähtu selgelt ja arusaadavalt mida koosolekul otsustama hakatakse. MTÜS § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. MTÜS § 20 lg 6 üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Kohtule esitatud XXX volikogu 05.10.2015 koosoleku kokkukutsumise teates (tl 43) on märgitud volikogu päevakorra punktidena 1. HOP ja Vabaduse galerii 2016 näituseplaanid; 2) ülevaade juhatuse ja meeskonna tegevusest viimastel kuudel; 3) arengutest XXX finants- ja haldusjuhtimises ning 2016 eelarve kavandamisest, 4) uued liikmed ja 5) muud küsimused. Kostja 05.10.2015 volikogu protokollist nr 4 nähtub, et hageja kostja liikmeskonnast väljaarvamise küsimust arutati päevakorra p 5 muude küsimuste all (tl 10).
34.Pooltel ei ole vaidlust kutse sõnastuse ega kostja volikogu 05.10.2015 otsuse sisu üle. Kõnealuses osas hageja nõude lahendamisel tuleb kohtul seega hinnata, kas hageja suhtes vastu võetud otsus olid kutses märgitud päevakorraga hõlmatud. Käesoleval juhul ei olnud hageja väljaarvamist XXX-ist selgesõnaliselt nimetatud päevakorra p-na, vaid hageja väljaarvamist arutati muude küsimuste all ning selle kohta võeti vastu ka otsus.
35.Kohus leiab, et liikmeskonnast välja arvamise otsus ei saa olla hõlmatud päevakorra p-na 5 (muud küsimused) märgituga. Kohtu hinnangul ei pidanud mõistlik XXX liige aru saama, et koosoleku kutse päevakorra p-i 5 all arutatakse ja võetakse vastu hageja kostja liikmeskonnast väljaarvamise otsus. Seega võis kostja hageja välja arvamise küsimust küll arutada, kuid selles osas ei olnud kostjal otsuse vastuvõtmise õigust. Kohtu hinnangul on selline rikkumine koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, sest päevakord peab olema esitatud selgelt. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et seadusandja eesmärgiks ei ole olnud võimaldada sellise olukorra tekkimist, kus päevakorras olevate nn “muude küsimuste” all võib vastu võtta mistahes otsuseid, eriti veel juhul, kui neil on sedavõrd olulised tagajärjed, nagu liikmelisuse lõppemine. Seega tuvastas kohus, et vaidlusalusel koosolekul võeti vastu hageja nõude alusena nimetatud otsus kutses kajastamata päevakorrapunktides.
36.Kostja esitas vastuväited, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et koosoleku kokkukutsumise korda rikuti, ei too koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kaasa otsuse tühisust, kuivõrd isikud, kelle suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kiitsid
vaidlusaluse otsuse üle otsustamise heaks. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud, et volikogu koosolekul on kiidetud hageja väljaarvamise küsimuse arutamine heaks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et heaks kiitmine sai toimuda üksnes päevakorra muutmise teel. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole päevakorda muudetud. MTÜS § 25 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse volinike koosolekule üldkoosoleku kohta sätestatut. Tulenevalt MTÜS § 201 lg 5 küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Kohtule esitatud volikogu protokollist nr 4 nähtuvalt (tl 44) osales vaidlusalusel koosolekul osales üle poole volikogu liikmetest, so 20 liiget. Puudusid 12 liiget ja volitustega osales 4 liiget. Seega osales koosolekul 24 liiget, millest 9/10 on 22 liiget. Koosoleku päevakorra muutmiseks oli seega vaja 22 poolthäält. Volikogu protokollist nr 2 nähtuvalt (tl 44) oli poolt 21 liiget, erapooletud oli 2 ja vastu 1. Seega ei kiidetud volikogu koosolekul hageja väljaarvamise küsimuse arutamine heaks. Kostja põhikiri (tl 13-20) ei sätesta üleüldse eelnevalt kokku leppimata päevakorda võetud küsimuse osas osalusnõuet. Eeltoodust tulenevalt on kohus tuvastanud, et kostja volikogu 05.10.2015 otsus on tühine, kuna otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda.
37.Hageja on seisukohal, et vaidlusalune otsus on tühine ka seetõttu, et otsust ei toimetatud hagejale tähtaegselt kätte. Kohus nimetatud käsitlusega ei nõustu. Otsuse tühisuse alused tulenevad MTÜS § 241 lg-st 1 alusel, mille kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine mh, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kostja vastuväide selle kohta, et liikme väljaarvamisest teavitamise kohustus ei ole koosoleku kokkukutsumise korra osa, on põhjendatud. Koosoleku kokkukutsumise kord on sätestatud MTÜS §-is 20. Nimetatud kord on suunatud üksnes volikogu liikmetele ja ei näe tehtud otsusest teavitamist. Seega ei saa teavitamata jätmine olla vaidlusaluse otsuse tühisuse aluseks.
38.Hageja esitas kohtule kaks nõuet kostja 05.10.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõude ning alternatiivsena kostja 05.10.2015 üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise nõude. TsMS § 370 lõikest 2 tulenevalt on kohtule kohustuslik hageja taotlus kontrollida ühte võimalikest nõuetest esimeses järjekorras. Tulenevalt asjaolust, et hageja on esitanud esmase nõudena otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja hageja tahe on hagiavalduse selgelt väljendatud, siis jätab kohus teise alternatiivnõude rahuldamata. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Seega puudub kohtul vajadus võtta seisukohta poolte muude väidete ja vastuväidete suhtes mis on seotud alternatiivnõudega otsuse kehtetuks tunnistamise osas, mh taotluse osas MTÜS § 24 lg 1 kohaldamata jätmiseks põhiseadusega vastuolu tõttu. Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 kohaselt arvestamata asja juurde võetud dokumentaalse tõendina 20.04.2016 määruse tsiviilasjas nr 2-15-15134 kompromissi kinnitamise kohta, kuna nimetatud tõend on asjakohane otsuse kehtetuks tunnistamise tuvastamise nõude osas mille kohus jättis rahuldamata.
MENETLUSKULUD
39.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
40.Hageja märkis oma menetluskulude suuruseks 2198,40 eurot. Nimetatud summast moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. Hageja tasus riigilõivu õigesti vastavalt hagihinnale. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud.
Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hageja kohtukulude suuruse 300 eurot ja mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja. Lepingulise esindaja poolt hagejale maakohtu menetluses osutatud õigusabi hõlmas järgmisi toiminguid:
1.Tutvumine XXX05.10.2015. a volikogu otsusega, selle osas õigusliku positsiooni kujundamine 0,2 tundi;
2.Hagiavalduse projekti koostamine, selle kooskõlastamine kliendiga 4,10 tundi;
4.Tutvumine Harju Maakohtu 01.02.2016 määrusega (menetlusse võtmise otsustamine) 0,10 tundi;
5.Tutvumine kostja 25.02.2016 vastusega, selle osas õigusliku positsiooni kujundamine 0,20 tundi;
6.Tutvumine Harju Maakohtu 02.03.2016 määrusega (tähtaja andmine) 0,05;
7.Kirjaliku seisukoha koostamine kostja 25.02.2016 vastusele, selle lisade komplekteerimine ja vastuse esitamine kohtule 3,50;
8.Tutvumine Harju Maakohtu 28.03.2016. a määrusega (asja lahendamine kirjalikus menetluses, tähtaja andmine) 0,05 tundi;
9.Hageja lõplike seisukohtade ja taotluste koostamine, nende esitamine kohtule (ei sisalda menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele koostamisele kulunud aega) 2,10 tundi. Kokku osutas esindaja hagejale õigusabi 11,30 tundi tunnihinnaga 140,00 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostja hageja menetluskuludele vastuväidet ei esitanud.
41.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
42.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
43.Kostja lepinguline esindaja vastab lepingulisele esindajale TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Kohus loeb kostja esindaja toimingute kestvuse kokku 11,30 h ulatuses põhjendatuks ja tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Kohus selgitab, et kohtul tuleb muu hulgas hinnata ka õigusabi tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 140 eurot koos käibemaksuga. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnaseõigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).
44.Kohus on seiskohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus vähendab tunnihinda ning arvestab mõistlikuks ja põhjendatuks tunnihinnaks 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Esitatud arvetest nähtuvalt on kostja esindaja tunnitasule juurde lisanud käibemaks. Kohus märgib, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on hageja kinnitus, et ta ei saa
kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et füüsilise isikuna ei saa ta õigusteenuse osutamise tõttu tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Hageja kinnitab, et õigusteenus on osutatud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks 1356,00 (11,3 h x 120 eurot) eurot, millele lisandub käibemaks 271,20 eurot, kokku 1627,20 eurot. Nimetatule lisandub riigilõiv 300 eurot. Kohus mõistab kokku kostjalt hageja kasuks välja 1927,20 eurot.
45.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus, et käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1927,20 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.