Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.06.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-9905
Tsiviilasi
JV hagi Eesti Kunstnike Liidu vastu 28.03.2016 volikogu otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.11.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JV apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant JV (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Andrias Palmits Kostja/vastustaja Eesti Kunstnike Liit (registrikood 80049776), lepinguline esindaja v/adv v/abi Veiko Vaske
Kohtuistungi toimumise aeg
31.05.2017
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 28.11.2016 otsus tühistada. Teha uus otsus, millega tunnistada Eesti Kunstnike Liidu 28.03.2016 volikogu otsus JV liikmete hulgast väljaarvamise kohta kehtetuks ning jätta poolte maa- ja apellatsioonikohtu menetluskulud Eesti Kunstnike Liidu kanda.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Maa- ja apellatsioonikohtu menetluskulud määrab kindlaks asja lahendanud maakohus peale otsuse jõustumist.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.28.06.2016 esitas hageja maakohtule kostja vastu hagi, milles palub tunnistada kehtetuks kostja 28.03.2016 volikogu otsus, millega arvati hageja kostja liikmeskonnast välja. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Koosoleku protokolli kohaselt arvati hageja liikmeskonnast välja põhikirja punktide 11.2.2 ja 11.2.3 alusel. Otsust motiveeriti sellega, et hageja on kahjustanud oluliselt kostja ja tema liikmete huve tegevusega mittetulundusühingu (MTÜ) Eesti Litograafiakeskus juhina, kuivõrd MTÜ on kostjale võlgu. Hageja on MTÜ tegevuse üle kandnud Tallinn Art Space OÜ-sse eesmärgiga vältida kostja nõuete rahuldamist. Hageja ei tasunud kostja liikmemaksu 7 kalendriaastat.
3.MTÜ Eesti Litograafiakeskus võlga ei saa seostada hagejaga. Praeguseks on kostja kohtulikus kompromissis kinnitanud, et tal puuduvad MTÜ vastu üürilepingust tulenevad nõuded. MTÜ tegevuse väidetav üleviimine ei ole liikmelisuse lõpetamise alusena asjakohane. Hageja ei ole kahjustanud kostja ega tema liikmete huve. Kehtiv põhikiri ei võimalda hageja väljaarvamist. Näitamaks üles head tahet, on liikmemaksuvõlg, mis oli valdavalt aegunud, hagi esitamise ajaks tasutud. Samas on liikmemaksu tasumata jätmise tõttu liidust väljaarvamisega hagejat koheldud võrreldes teiste liikmetega ebavõrdselt. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Volikogu koosolekul otsustati hageja kostja liikmeskonnast välja arvata, kuna tema tegevus tema kontrollitud ühingutes ning hageja poolt liikmemaksu tasumata jätmine kahjustas kostjat ja selle liikmeid ning on vastuolus heade kommetega. 28.03.2016 volikogu otsus ei ole vastuolus põhikirjaga. Põhikirja punkti 11.2.3 kohaselt arvatakse liige välja, kui liige on mõjuva põhjuseta jätnud liikmemaksu tasumata vähemalt kahe aasta jooksul.
5.MTÜ Eesti Litograafiakeskus, kelle juhatuse liikmeks, asutajaks ja võtmeisikuks on hageja, on kostjale võlgu. Tsiviilasjas nr 2-15-15134 sõlmitud kompromissiga tunnustas hageja MTÜ Eesti Litograafiakeskus võlga kostja ees 18 625.90 euro ulatuses. Asjaolu, et sellises ulatuses võlg üldse tekkis, on kahjustanud oluliselt kostja ja tema liikmete huve. Hageja peab MTÜ juhatuse liikmena kandma ka tema ühingu tulemusena kostjale tekitatud kahjuga kaasnevaid negatiivseid tagajärgi ning taluma väljaarvamist liikmeskonnast. Hageja viis MTÜ tegevuse üle Tallinn Art Space OÜ-sse eesmärgil vältida tsiviilasjas nr 2-15-15134 väljamõistetud nõuete rahuldamist. MTÜ Eesti
Litograafiakeskus ning Art Space OÜ tegevusalad on sarnased ning olukorras, kus hageja kontrollitaval ettevõttel on kostja ees võlg, vähendab kasvõi osaliselt tegevuse üleviimine uude ettevõttesse Art Space OÜ tõenäosust, et kostjal on võimalik võlg MTÜ-lt sisse nõuda. Hageja tegevus on vastuolus heade kommetega. Põhikirja punkti 11.2.2 kohaselt arvatakse liige liidust välja, kui liige on kahjustanud oluliselt kostja ja tema liikmete huve. Esimese astme kohtu otsus
6.28.11.2016 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulud 2703.68 eurot ja viivise seadusjärgses määras.
7.28.03.2016 toimus kostja volikogu koosolek, millega arvati hageja liikmeskonnast välja (t I kd lk 9-19) põhikirja punktide 11.2.2 ning 11.2.3 alusel, motiveerides otsust sellega, et hageja on kahjustanud oluliselt kostja ja selle liikmete huve oma tegevusega MTÜ Eesti Litograafiakeskus juhina, kuivõrd Litograafiakeskus on kostjale võlgu; hageja on Litograafiakeskuse tegevuse üle kandnud Tallinn Art Space OÜ-sse, eesmärgiga vältida kostja nõuete rahuldamist ning hageja ei ole tasunud kostja liikmemaksu seitse kalendriaastat.
8.28.03.2016 põhikirja punkti 11.1 alusel arvatakse liige liidust välja volikogu otsusega, punkti 11.2 kohaselt on liikme liidust väljaarvamise alusteks punkti 11.2.2 järgi liidu või liidu liikmete huvide oluline kahjustamine või au teotamine, samuti teod, mis on vastuolus heade kommete või põhiseadusliku korraga, punkti 11.2.3 järgi volikogu poolt kehtestatud liikmemaksu mittetasumine mõjuva põhjuseta vähemalt kahe aasta jooksul (t I kd lk 32-39).
9.Kohus viitas mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 25 lõigetele 1 ja 2, § 24 lõikele 1. Pooled vaidlevad selle üle, kas MTÜ Eesti Litograafiakeskus, mille juhatuse liige on hageja, võlgnevuse mittetasumisega kostjale, ja kas MTÜ tegevuse väidetava üleviimisega Art Space OÜ-sse, on hageja kahjustanud oluliselt kostja ja tema liikmete huve ja käitunud heade kommete vastaselt. Pooled ei vaidle, et MTÜ-l Eesti Litograafiakeskus oli võlgnevus kostja ees ning tsiviilasjas nr 2-15-15134 kinnitas Harju Maakohtus 20.04.2016 kompromissi, mille kohaselt MTÜ tasub kostjale 18 625.90 euro suuruse võla katteks iga kuu 15. kuupäevaks 503.40 eurot 37 kuu jooksul (t I kd lk 2023, 66-77, 78-84).
10.MTÜ Eesti Litograafiakeskus võlgnevus ja vaidlus üürivõla suuruse üle ei veena kohut, et sellega on hageja oluliselt kahjustanud kostja ja tema liikmete huve. Eelkõige on kostja teinud etteheited hagejale kui MTÜ Eesti Litograafiakeskus juhatuse liikmele, samas on käesolev vaidlus seotud hageja ja kostja liikmelisusest tuleneva vaidlusega. Kuigi hageja on kõnealuse MTÜ juhatuse liige, ei ole võimalik äriühingu võlgnevust mõistetavalt seostada hagejaga või tema tegudega, millega on väidetavalt kahjustatud kostja ja tema liikmete huve. Ei ole võimalik MTÜ poolt täitmata kohustuste tõttu arvata, et hageja MTÜ juhatuse liikmena oleks tahtnud kostja liikmena kahjustada või oluliselt kahjustada ja oleks kahjustanud kostja huve. Kui ka isik rikub oma kohustust tasuda kokkulepitud summa, ei ole iseenesest mõistlik järeldada, et sel isikul peale täitmata kohustuse oleks olnud tahe teist lepingupoolt kuidagi kahjustada või ta olekski seda teinud. Kuna tsiviilasjas nr 2-15-15134 on kokku lepitud MTÜ poolt 18 625.90 euro tasumises maksegraafiku alusel, ei ole ka põhistatud kostja väide, nagu oleks tal jäänud saamata mingi oluline summa, mistõttu on kostja kandnud kahju ja selle eest
peaks vastutama hageja kui MTÜ Eesti Litograafiakeskus juhatuse liige. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, missugused põhikirjalised negatiivseid tagajärjed on kostjal tekkinud seoses MTÜ poolt võlgnevuse tasumata jätmisega. Kohtu arvates ei ole võimalik hagejale ette heita ka hea usu vastast käitumist liikmena, omistades talle kolmanda isiku juhatuse liikme väidetavat nõuetekohast kohustuste täitmata jätmist. Ka võlgnevuse tasumata jätmist kolmanda isiku poolt, mille üle pooltel on vaidlus, ei saaks iseenesest pidada hea usu vastaseks käitumiseks.
11.Kostja väidab, et hageja on MTÜ tegevuse üle kandnud Tallinn Art Space OÜ-sse. Kohtu arvates ei piisa pelgalt kostja arvamusest, et tuvastada ettevõtte üleminekut. Asjaolu, et mingi tegevusala on kattuv või äriühingud asuvad samal aadressil, ei ole piisav, et tuvastada ettevõtte üleminekut (t I kd lk 152-168). Ainuüksi seetõttu, et kostja arvab, et MTÜ ei pruugi täita kohtulahendit, ei ole võimalik hagejale ette heita tegusid, et hageja kahjustaks ja kahjustaks oluliselt kostja tegevust või et hageja tegutseb heade kommete vastaselt.
12.Seega on hageja tõendanud, et kostja põhikirja punkti 11.2.2 alusel ei oleks volikogu tohtinud hagejat liikmete seast välja arvata, sest hageja ei ole kahjustanud oluliselt kostja ega tema liikmete huve või käitunud heade kommete vastaselt.
13.Puudub vaidlus, et 28.03.2016 seisuga oli hagejal tasumata seitsme kalendriaasta liikmemaks. Vaidlust ei ole, et kostja põhikirja punkti 11.2.3 kohaselt on liikme liidust väljaarvamise aluseks liikmemaksu mittetasumine mõjuva põhjuseta vähemalt kahe aasta jooksul. Seega näeb kostja põhikiri ette liikme väljaarvamise liikmemaksu tasumata jätmise tõttu. Tuvastatud on, et kostja on liikmemaksu tasumata jätmise tõttu varasemalt liikmeskonnast liikmeid välja arvanud (t I kd lk 179-181). Hageja on hagis väitnud, et liikmemaksu tasumata jätmist õigustab 16.05.2016 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-16-1186 tekkinud hageja rahaline nõue kostja vastu. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Vaidlust ei ole, et juba enne tsiviilasja nr 2-16-1186 algust oli hagejal kuue aasta liikmemaks tasumata ning väljaarvamise otsuse tegemise ajal 28.03.2016 ei saanud hagejal veel tekkida menetluskulude nõuet kohtuotsuse alusel kostja vastu. Hageja väited, et ta on hea tahte märgiks liikmemaksu võlgnevuse tasunud peale väljaarvamise otsuse tegemist (t I kd lk 41) või et osa liikmemaksu võlgnevusest oli aegunud, ei muuda olematuks kostja põhikirjas sätestatut, et liikme võib välja arvata liikmemaksu võlgnevuse tõttu. Asjakohased ei ole ka hageja väited, et teda koheldakse võrreldes teiste liikmetega, keda ei ole liidust välja visatud viimaste aastate jooksul tekkinud liikmemaksu võlgnevuse pärast, ebavõrdselt. Väited ei luba kohtul arvata, et volikogu otsus on vastuolus kostja põhikirjaga, kui selles on ette nähtud liikme väljaarvamine liikmemaksu võlgnevuse tõttu. Hageja väide, et kedagi ei ole liikmemaksu võlgnevuse pärast liidust välja arvatud või et hageja liikmemaksu võlgnevus on sedavõrd väike ja kõigi liikmete liikmemaksude summa moodustab kostja kogutulust vaid 0,01% (t I kd lk 40, 91-124), ei muuda kostja põhikirja punkti 11.2.3 sisu, mille kohaselt arvatakse liige liidust välja liikmemaksu kahe aasta jooksul mõjuva põhjuseta tasumata jätmise tõttu.
14.Lähtudes eeltoodust vastab 28.03.2016 kostja volikogu otsus arvata hageja välja kostja liikmeskonnast kostja põhikirja punktile 11.2.3. Samas ei nõustu kohus kostjaga, et liikmemaksu tasumata jätmisega oleks hageja ka kahjustanud kostja ja tema ja liikmete huve ning käitunud heade kommete vastaselt. Kostja oma väiteid põhistanud ei ole.
15.Kohus ei hinnanud poolte väiteid kostja uue põhikirja kohta, sest sel ei ole käesolevas vaidluses tähtsust (t I kd lk 24-31, 169-178). Asja lahendamisel ei ole tähtsust ning
kohus ei hinnanud kostja väiteid ja tõendeid, mis põhjusel on kostja liikmeskonnast välja arvatud Agne Kuusing-Soome (t I kd lk 151).
16.Menetluskulud jäid hageja kanda. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, kus märkis kuluks 2498.40+978 eurot õigusabile. Kohus kontrollis kostja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust ning leidis põhjendatud ajakuluks 22,4h ja tunnihinnaks 120.70 eurot käibemaksuta, seega kokku õigusabikuluks 2703.68 eurot. Apellatsioonkaebus
17.29.12.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uue, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
18.Maakohus on rikkunud menetlusnorme. Hageja esitas väite, et teda koheldi liikmeskonnast väljaarvamisel võrreldes teiste liikmemaksu võlglastega ebavõrdselt, s.o vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 12. Juriidiliste isikute liikmete võrdne kohtlemine on õiguse oluline põhimõte. Ühingu põhikirja tõlgendamisel tuleb juhinduda VÕS §-st 29. Olukorras, kus hageja ei võlgne enam kostjale liikmemaksu, on hea usu põhimõtte kohaselt vastuvõtmatu tema kostja liikmeskonnast väljaarvamine. Kohus seda ei analüüsinud, leides vaid, et tegemist on asjakohatu väitega. Hageja tõi maakohtus esile, et kedagi teist ei ole pika aja jooksul liikmemaksuvõla tõttu välja arvatud, et liikmemaksud ei ole kostja tegevuse peamiseks finantseerimise allikaks (moodustavad 0,01% kogutulust). Ka põhikirjaga kooskõlas olev volikogu otsus võib olla õigusvastane ning see tuleb tühistada, kui on vastuolus seadusega.
19.Kohus jättis hindamata dokumentaalse tõendi, mille kohaselt arvas kostja volikogu liikmeskonnast välja AK kõlvatu käitumise pärast, mida aga hagejale ette ei heidatud. Samuti esitas kostja tõendi selle kohta, et viimati arvati liikmeskonnast välja mitmed kunstnikud 2004.a 1999-2003 liikmemaksuvõlgade tõttu. Kostja ei ole enam kui 10a jooksul liikmeskonnast kunstnikke peale hageja välja arvanud.
20.Kaevatav volikogu otsus on kaalutlusotsus, mille tegemisel on läbivalt märgitud, et hageja tegevus kahjustab oluliselt kostja ja tema liikmete huve. Seega on väidetav kostja ja tema liikmete huvide kahjustamine peamiseks kaalutluseks, millest volikogu juhindus. Maakohtu otsusest nähtub, et kostja ja tema liikmete huve ei ole kahjustatud. Volikogu juhindus otsuse tegemisel kolmest kaalutlusest, millest kaks on maakohtu hinnangul asjakohatud ning kolmas on osaliselt asjakohatu. Suurem osa liikmemaksuvõlast oli aegunud, mille alusel ei saanud liikmeskonnast välja arvata. Eeltoodu alusel oleks pidanuks kohus jõudma järeldusele, et volikogu on kaalutlusvigadega ning tuleb tühistada. Vastustaja seisukoht
21.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
22.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu osas, milles maakohus ei tuvastanud vaidlustatud otsuse kehtetust vastuolu tõttu seadusega liikmemaksu võlgnevust puudutavas osas. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse, millega rahuldab hagi ja jaotab menetluskulud.
23.TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja kaebas maakohtu otsuse edasi osas, milles kohus leidis, et kostja vaidlustatud organi otsus on kehtiv kooskõlas põhikirja punktiga 11.2.3. Hageja ei vaidlusta, et tal oli otsuse tegemise seisuga tasumata liikmemaksud 7 aasta eest ja et viidatud põhikirja punkti kohaselt on liidust väljaarvamise aluseks volikogu poolt kehtestatud liikmemaksu mittetasumine mõjuva põhjuseta vähemalt kahe aasta jooksul. Hageja on seisukohal, et volikogu otsus on kehtetu vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, sest: 1) teda koheldi väljaarvamisel teiste liikmetega võrreldes ebavõrdselt ja kedagi teist ei ole enam kui 10a jooksul liikmemaksuvõla tõttu välja arvatud, kuigi võlgnikke oli teisigi; 2) liikmemaksud ei ole liidu tegevuse peamiseks finantseerimise allikaks; 3) maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei kahjustanud liidu ega selle liikmete huve ja sellega langesid ära volikogu peamised kaalutlused kahju tekitamisest ja heade kommete vastasest käitumisest. Kaebuse punktis 4.2 tõi apellant esile, et jääb kõigi varem esitatud seisukohtade juurde. Seega võtab kolleegium kaebuse lahendamisel arvesse lisaks hageja väited, et liikmete hulka kuulumisega seondub tulevikus õigus pensionile vastavalt RPKS § 28 lõike 2 punktile 1 ja et hea tahte märgiks on ta kogu võla tasunud, kuigi osaliselt oli see aegunud.
24.TsÜS § 38 lõike 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtult juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Maakohus tuvastas, et osaliselt oli vaidlustatud otsus vastuolus kostja põhikirja punktiga 11.2.2. Selles osas nõustub kolleegium maakohtuga ega korda maakohtu põhjendusi. Iseenesest õige on ka maakohtu väide, et see, et hageja tasus hea tahte märgiks võlgnevuse peale volikogu otsust või et osa liikmemaksu võlgnevust oli aegunud või et kedagi teist ei ole liikmemaksu võlgnevuse pärast liidust välja arvatud või et hageja võlgnevus moodustas liidu kogutulust vaid 0,01%, ei muuda põhikirja punkti 11.2.3 sisu. Samas ei võtnud maakohus seisukohta, kas hageja väited võivad anda aluse tuvastada vaidlustatud otsuse sisulise puuduse, s.o vastuolu hea usu põhimõttega. Selles osas täiendab kolleegium maakohtu põhjendusi. Mittetulundusühingu tegevusele kohaldub lisaks MTÜS-le tsiviilseadustiku üldosa (TsÜS) ja VÕS-i sätted osas, milles ühingu liigi kohta käivates eriseadustes ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb kostjal järgida oma tegevuses lisaks põhikirjale ja MTÜS-i sätetele mh TsÜS-i § 32, mille kohaselt peavad mh juriidilise isiku liikmed järgima omavahelistes suhetes hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Hea usu põhimõtte järgimise kohustus tuleneb samuti TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6. Kolleegium kaalus vaidluse lahendamisel ka VÕS-i sätete laiemat kohaldamist (tehingu ülesütlemist reguleerivaid sätteid), kuna juriidilise isiku organi otsus võib olla käsitletav tehinguna, kuid juhindub siiski vastavalt senisele kohtupraktikale (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7-10, punkt 31) TsÜS §-st 38 (sama VÕS § 6) ja MTÜS-ist.
25.Kolleegium on seisukohal, et hageja poolt esiletoodud elulised asjaolud kogumis annavad aluse kaebusega nõustumiseks. Heas usus käitumine tähendab käitumist vastavalt seadusele, ühiskonnas väljakujunenud moraalistandarditele, ei ole ülekohtune, on aus, lojaalne, õiglane, teise poole huve arvestav jne. Kohtul tuleb anda heas usus käitumise nõudele võimalikult objektiivne sisu.
26.Maakohus tuvastas, et muude vaidlustatud otsuses etteheidetud tegudega (kirjeldatud volikogu otsuse punktides 1 ja 2) hageja ühingut ega selle liikmeid ei kahjustanud ega käitunud MTÜ Litograafiakeskuse juhatuse liikmena heade kommete vastaselt. Samas leidis maakohus, et kolmas etteheidetav tegu (liikmemaksu 7a tasumata jätmine) on
tõendatud ja andis otsuse tegemiseks kehtiva aluse, kuigi tuvastas ka, et liikmemaksude tasumata jätmisega ei kahjustanud hageja ühingu ega selle liikmete huve. Kolleegium nõustub hagejaga, et olukorras, kus oluline enamus kostja otsuse põhjendustest ei leidnud maakohtus tõendamist, mh see, et liikmemaksud oleks oluline osa kostja tegevuse finantseerimisest ja et liikmemaksu tasumata jätmine kahjustaks oluliselt ühingu ja selle liikmete huve (volikogu põhjendus t I kd lk 10), on alus hinnata kogu otsust sisulise puudusega (hea usu vastaseks) olevaks.
27.Kolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Vaidlustatud otsuse terviktekstist nähtub, et volikogu tahe oli küll suunatud hageja liikmeskonnast väljaarvamisele, kuid seda esmajoones mitte liikmemaksu tasumata jätmise pärast, vaid seonduvalt tema tegevusega MTÜ Litograafiakeskus juhatuse liikmena ja seoses selle ühingu võlgnevusega kostjale. Kostja organi otsuse tõlgendamisele kohaldub VÕS § 29. Kolleegium võtab viidatud sätte lõike 5 punktide 1 ja 3 alusel arvesse kostja tegevuse enne vaidlusaluse otsuse tegemist. Poolte esitatud väidete ja tõendite kogumist saab järeldada, et kostja juhtorganid ei ole aastate jooksul pidanud vajalikuks tegeleda aktiivselt liikmemaksu võlglastega. Seda tõendab vaidlustatud otsus, kust nähtub, et hagejale anti võimalus liikmemaksu mitte tasuda 7a jooksul ega peetud vajalikuks teha võlgnevuse alusel väljaarvamise otsust enne, kui nähti põhilise probleemina temaga seotud ühingu enam kui 30 000 euro suurust võlgnevust. Samuti kinnitab seda asjaolu, et viimased väljaarvamised liikmemaksu võlgnevuse alusel toimusid aastal 2004 (t I kd lk 179). Ka ei asutud hagejalt liikmemaksu võlgnevust kohtu abil sisse nõudma, vaid lasti see isegi osaliselt aeguda. Ringkonnakohtus täiendavalt kogutud tõenditest nähtub, et kuigi kostja saatis iga-aastaselt 1-2 korda liikmetele e-kirju meeldetuletustega mh vajadusest tasuda liikmemaks (t II kd lk 30-31pöördel), ei sisaldunud neis tasumata jätmise tagajärgede loetelus liikmete hulgast väljaarvamist, küll aga olid esiletoodud muud tagajärjed (võimatus kandideerida ateljeepindadele jmt; t II kd lk 30-31). Seega võis võlglastel tekkida arusaam, et kui ei soovita kasutada loetletud hüvesid, siis muid tagajärgi ühing ei rakenda, mistõttu ei suhtutud liikmemaksu tasumisse ilmselt piisava tõsidusega. Kostja kirjeldatud suhtumine on eluliselt arusaadav, kuna 2015.a konsolideeritud majandusaasta aruandega (t I kd lk 91-124) on tõendatud, et liikmemaksudena laekunud 7315 eurot moodustas ühingu tulust vaid 0,6% ja hageja võlgnevus (kokku 82 eurot) vaid 0,01% tulust. Seega ei saanud olla põhjendatud volikogu hinnang otsuses, et liikmemaksud on oluline osa ühingu tegevuse finantseerimisest. Arvestades aruandest nähtuvat ühingu tulu suurust 1 203 965 eurot, ei saanud tasumata makse kahjustada oluliselt ühingu ja selle liikmete huve. Kooskõlas põhikirjaga on kostja väide, et liikmemaksu tasumise kohustus on sisuliselt ainus aktiivne liikme kohustus konkreetse ühingu suhtes. Samas nähtub ühingu enda tegevusest aastate jooksul enne vaidlusaluse otsuse tegemist, et selle kohustuse täitmise vajadusse ei ole tõsiselt suhtutud ja selline arusaam on edastatud ka liikmetele, mistõttu konkreetses kontekstis konkreetse otsusega hageja väljaarvamine liikmete hulgas ainult liikmemaksu võlgnevuse alusel ei oleks kooskõlas hea usu põhimõttega ja kostja 28.03.2016 volikogu otsus hageja väljaarvamise kohta tuleb tunnistada kehtetuks täies ulatuses.
28.Kolleegium selgitab, et käesolev otsus ei tähenda, et kostja liikmetel ei oleks kohustust liiikmemaksu tasuda ning seda sõltumata sellest, et ilmselgelt ei ole liikmemaksud kostja peamiseks finantseerimise allikaks. Käesolev otsus on tehtud konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades, eelkõige põhjusel, et oluline enamus kostja kaalutlustest hageja väljaarvamisel ei osutunud põhjendatuks ning arvestades nende kaalutluste osakaalu otsuses, ei oleks ainult liikmemaksu võlgnevuse alusel hageja väljaarvamine, arvestades
kostja enda eelnevat suhteliselt passiivset tegevust liikmemaksude vallas, kooskõlas hea usu põhimõttega. Iga väljaarvamise juhtumit tuleb kohtul kaaluda konkreetsete asjaolude kogumi alusel. Kostja on vastuses kaebusele selgitanud, et on peale hageja väljaarvamist tegelenud aktiivselt teiste võlglastega, mistõttu eelduslikult sellist olukorda nagu kirjeldatud käesolevas otsuses, edaspidi ei teki. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et asjaolu, et ühingus võib olla veel mõni liikmemaksu võlgnik, ei anna teistele liikmetele üldise käibekohustuse põhimõtetest (TsÜS § 138) tulenevalt alust jätta oma kohustust täitmata.
29.Vastuseks poolte muudele väidele selgitab kolleegium järgmist. Väide, et hea tahte märgiks tasus hageja võla, on tõendatud, kuid toimus 3 kuud peale volikogu otsust ega kõrvalda rikkumist tagasiulatuvalt. Tasumisega likvideeris hageja võlgnevuse, mida kostjal oleks olnud õigus sisse nõuda ning seda sõltumata nõude võimalikust osalisest aegumisest (TsÜS § 142 lõike 1 kohaselt võib (kuid ei pea) kohustatud isik keelduda kohustuse täitmisest). Põhjendatud ei ole ka väide, et loomeliitu kuulumine on vältimatu, et saada tulevikus õigust pensionile. Kostja lükkas hageja väite ümber, selgitades, et alates 01.01.1991 ei sõltu pensioniõigusliku staaži arvestamine mitte loomeliitudesse kuulumisest, vaid sotsiaalmaksu tasumisest. Kostja väiteid kinnitavad riikliku pensionikorralduse seaduse RPKS § 30 lõige 1 ja VV määruse „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ § 3, mille lõike 2 kohaselt tõendab loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevust loometegevust alates 01.01.1991 teatisega, millest nähtub sotsiaalmaksu tasumine loomeliitude ja kutseühingute liikmete poolt või eest.
30.Hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja/vastustaja kanda. Kuna maakohus hageja põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4). Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud määrab kindlaks asja lahendanud maakohus peale otsuse jõustumist.
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.