Kostja: AS Dimedium; registrikood 10107437; asukoht Emajõe 1a, Tartu linn, 51008, Tartumaa. Kostja esindaja: vandeadvokaat Gerli Kilusk ja advokaat Kristiina Reinson, e-post [email protected]
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Tuvastada, et AS-i Dimedium töölepingu erakorraline ülesütlemine M.K.ga alates 6. novembrist 2015 on tühine.
3.Lõpetada M.K. ja AS-i Dimedium vaheline tööleping töölepingu seaduse § 107 lg 2 alusel alates 6. novembrist 2015.
4.Mõista AS-lt Dimedium M.K. kasuks välja hüvitis brutosummas 1799 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend üheksa) eurot 97 senti, millelt kostja peab tasuma seaduses ette nähtud maksud.
5.Jätta menetluskulud AS-i Dimedium kanda. Mõista AS-lt Dimedium M.K. kasuks välja menetluskulu 450 (nelisada viiskümmend) eurot.
6.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.M.K. (hageja) esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile AS-i Dimedium (kostja) vastu avalduse. Hageja palus tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping töölepinguseaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel 11. novembrist 2015. a ning mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 2700 eurot ja töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitis 257,14 eurot.
2.Avalduse kohaselt sai hageja 12. oktoobril 2015 kostjalt kirja, milles sisaldus töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel. Kostja ei ole enne ülesütlemisavalduse esitamist teinud hagejale ühtegi märkust, hoiatust või muud etteheidet töötamise suhtes. Hageja töölepingus tehti muudatused 3. veebruaril 2015 pärast seda, kui hagejal oli sündinud laps. Vale on ka ülesütlemisavalduses toodu, et kostjal oli koondamise vajadus ning puudus võimalus hagejale teist töökohta pakkuda, kuivõrd kostja otsib sarnasele tööle uusi töötajaid.
3.Kostja vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et koondamine oli õiguspärane. Kahe ettevõtte ühinemise tõttu esines koondamissituatsioon. Selles olukorras hindas kostja töötajaid ja arvestas hageja TLS § 89 lg-st 5 tulenevat eelisõigust jääda tööle põhjusel, et ta kasvatab alla kolmeaastast last. Sellest hoolimata olid argumendid hageja koondamiseks niivõrd kaalukad, et kostja otsustas koondada hageja. Seda põhjusel, et hagejal ei olnud pärast tema isiku suhtes välja kuulutatud pankrotti motivatsiooni töötada. Seda peegeldas ka tema asumine osalise koormusega tööle. Samuti olid hageja töötulemused kõigist müügiosakonna töötajatest kõige halvemad. Hageja viidatud vaba töökohta ei olnud koondamise hetkel veel olemas. See loodi ca kuu aega hiljem. Samuti ei oleks see hagejale sobinud, kuna hageja oli teatanud, et ei soovi täiskohaga tööd. Sõltumata ülesütlemise õiguspärasusest ei ole hageja hüvitise nõue põhjendatud. Hüvitise suurust tuleks poolte huve kaaludes vähendada ühe kuu tasuni. Hageja on juba saanud ühe kuu töötasu suuruse hüvitise koondamise eest, mida tuleks arvestada hüvitise väljamõistmisel.
4.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 17. detsembri 2015. a otsusega nr 41/2335 hageja avalduse osaliselt ja tuvastas, et tööleping ei ole lõppenud erakorralise
2/4
ülesütlemisega, lõpetas töölepingu 6. novembrist 2015. a ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 1799,97 eurot. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon jättis hageja nõude rahuldamata osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest.
5.Kostja esitas 14. jaanuaril 2016 Tartu Maakohtule avalduse, milles palub kohtul vaadata läbi hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus kostja vastu hagimenetluse korras hagina ning jätta see rahuldamata. Kostja palub vaadata hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi osas, milles töövaidluskomisjon avalduse rahuldas. Kostja kinnitas, et töölepingu ülesütlemise aluseks oli koondamine, mitte kostja töötulemused. Lisaks hagejale töötas võrreldavatel töökohtadel 3 inimest, kellel ei olnud alla 3-aastaseid lapsi.
KOHTU SEISUKOHT
6.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 näeb ette, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. ITVS § 25 lg 1 kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Seega on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud osas, milles töövaidluskomisjon jättis rahuldamata hageja nõude töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitise saamiseks ning luges osaliselt hagejale makstud koondamishüvitisega kaetuks töölepingu lõpetamisel TLS § 109 lg 1 alusel hagejal saada oleva hüvitise. Kohus vaatab töövaidluse läbi üksnes hageja nõudes tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ja mõista kostjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel 1799,97 eurot. ITVS § 24 lg 4 kohaselt ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ütles hagejaga töölepingu üles TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu. TLS § 104 lg 1 järgi on tühine seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine. Seega tuleb hagi lahendamisel hinnata, kas olid täidetud töölepingu koondamise tõttu erakorraliseks ülesütlemiseks sätestatud eeldused. Hageja on tuginenud sellele, et teda oleks tulnud koondamise olukorras tööle jäämisel eelistada, kuna ta kasvatas alla 3-aastast last. Kostja ei ole alla 3-aastase lapse kasvatamise väitele vastu vaielnud, samuti on see asjaolu tõendatud sünnitunnistusega (tvk tl 11). Kostja on omaksvõtnud, et võrreldavatel töökohtadel oli töötajaid, kes ei kasvatanud alla 3-aastast last ning keda ei koondatud. Kohus leiab, et nendel asjaoludel ei oleks kostja tohtinud TLS § 89 lg 5 kohaselt hagejaga töölepingut üles öelda. Nimetatud sätte kohaselt tuleb koondamisel eelistada tööle jäämisel mh alla 3-aastast last kasvatavaid töötajaid, st praegusel juhul tulnuks eelistada hagejat ja koondada mõni teine töötaja, kellel ei olnud TLS § 89 lg 5 järgset eelisõigust. Kostja seda ei teinud, mistõttu ei vasta ülesütlemine seaduse nõuetele ja on TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine. Ekslik on kostja väide, et eelisõigusega töötaja koondamine on seaduse mõttega kooskõlas. Kostja on küll viidanud seaduse seletuskirjas toodud üldisele kirjeldusele tehtud muudatustest, võrreldes varasema seadusega, kuid jätnud endale sobivalt
3/4
tähelepanuta, et TLS § 89 lg 5 kohta on seletuskirjas sarnaselt seaduse tekstile selgesõnaliselt öeldud, et teiste töötajate olemasolul ei tohi eelisseisundis olevat, st alla 3-aastast last kasvatavat töötajat koondada. „Alla kolmeaastast last kasvatavale isikule on koondamisel tagatud samaväärne kaitse kui töötajate esindajale. Kui tööandjal tekib vajadus koondada ja ta on teinud kindlaks koondatavate arvu, kelle hulgas on alla kolmeaastast last kasvatavaid töötajaid, peab tööandja koondatavate töötajate hulgast jätma eelisjärjekorras kõrvale väikelast kasvatavad vanemad. Teisti öeldes, väikelast kasvatavat vanemat ei saa tööandja võrrelda teiste töötajatega. Seejärel, kui väikelapse vanemad on eelisõigusena koondatavate töötajate hulgast välja arvatud, saab tööandja allesjäänute ringist valida koondatavad“ (töölepingu seaduse eelnõu 299 seletuskiri, lk 67).
8.Kuivõrd hageja on taotlenud töölepingu lõpetamist, tuleb tööleping TLS § 107 lg 2 alusel lõpetada. Sellega seoses tuleb kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja mõista hüvitis. Hüvitis on TLS § 109 lg 1 kohaselt üldjuhul töötaja kolme kuu keskmise töötasu suurune. Kohtu hinnangul ei anna kostja väited alust hüvitise suurust vähendada. Kostja on rikkunud seadusest selgelt tulenevat töölepingu ülesütlemise keeldu. Seda olukorras, kus hageja kasvatab väikest last, st lisaks endale peab ta ülal pidama ka last. Hageja võimalikud kehvemad töötulemused või väiksem motivatsioon ei saa olla sellises olukorras hüvitise vähendamise aluseks. Kostja on ise tunnistanud, et hageja töötulemused ei olnud nii halvad, et nende alusel oleks võinud töölepingu TLS § 88 lg 1 alusel üles öelda. Kostja enda esitatud arvestuse (tvk tl 65) kohaselt oli hageja keskmine kuutöötasu 899,99 eurot. Seega on kolme kuu keskmine töötasu 2699,97 eurot Kohus on hüvitise suuruse osas seotud töövaidluskomisjonis välja mõistetud summaga, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1799,97 eurot. Ülejäänud 900 eurot on vastavalt töövaidluskomisjoni jõustunud otsusele hageja saanud talle kostja makstud koondamishüvitise arvel.
9.Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista hageja esindaja kulu 500 eurot 5 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et esindajakulu ei ole põhjendatud 0,5 tunni, st 50 euro ulatuses, mis väidetavalt kulus kompromissiläbirääkimistele. Kostja eitab kompromissiläbirääkimiste pidamist, samuti ei ole kompromissiläbirääkimiste pidamine näha asja materjalidest. Kohtu hinnangul on ülejäänud 450 euro puhul tegemist TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja vastuväited menetluskulu suurusele ei ole põhjendatud, arvestades, et kostja enda esindajakulu nii ajaliselt kui ka rahaliselt oli üle kolme korra suurem.
/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.