lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-6663/47

TSÜS › Isiku paigutamine hoolekandeasutusse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-6663/47
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine hoolekandeasutusse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
11.05.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1171
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 4Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 524 lg 1Isiku ärakuulamineTsMS § 536 lg 1Isiku enda ja teiste asjaosaliste ärakuulamineTsMS § 5391 lg 2TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamineTsMS § 669 lg 1Menetlusõiguse normi oluline rikkumine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-14-6663

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-14-6663

Määruse tegemise aeg ja koht

11.05.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Imbi Sidok-Toomsalu ja Margo Klaar

Kohtuasi

Tallinna linna avaldus AJ ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenuse tähtaja pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.03.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse AJ määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, esindaja Helle Kalda esindajad Puudutatud isik: AJ (isikukood XXXXXXXXX), esindaja RÕA korras Raivo Bergson Eestkosteasutus: Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Harju Maakohtu 01.03.2016 määrus tühistada ja saata tsiviilasi avalduse uueks menetlemiseks tagasi samale maakohtule.
2.AJ määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates isik, kelle suhtes on kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega pikendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, valla- või linnavalitsus ja kinnise asutuse, kus isik viibib, juht (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543). Asjaolud ja menetluse käik
1.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 13.08.20262-26-12090/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-15069/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-12088/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-14339/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.07.20262-26-11234/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.07.20262-26-9397/5
Tallinna Linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse (avaldaja, eestkosteasutus) kaudu esitas 30.12.2015 Harju Maakohtule avalduse AJ (puudutatud isik) kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks. Harju Maakohtu 02.03.2015 määrusega tsiviilasjas

1(4)

Tsiviilasi nr: 2-14-6663 nr 2-14-6663 on AJ ööpäevaringset erihooldusteenust pikendatud ühe aasta võrra, kuni

02.märtsini 2016.
2.Eestkosteasutuse esindaja kohtus puudutatud isikuga viimati 12.08.2015 ning vestles temaga telefoni teel korduvalt 2015. aasta detsembrikuus. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika. Oma jutus on ta läbivalt luululine, laialivalguv ja raskesti jälgitav. Puudutatud isik peab end Nõukogude Venemaa kodanikuks ning soovib endale tungivalt Venemaa kodakondsust, et Venemaale naasta. Oma sõnul kuulub ta Venemaa KGB luurerühma. Lisaks nõuab puudutatud isik Viljandi haiglasse ja XXX paigutamise eest praeguse Mustamäe Linnaosa Valitsuse vanema ja kohtunike vastutusele võtmist ning neilt kahjutasu väljamõistmist.
3.Raske diagnoosi tõttu tekitas puudutatud isik endale enne eestkoste seadmist laenude võtmisega võlga üle 5000 euro ulatuses. Puudutatud isiku kinnises asutuses viibimise tähtaja pikendamata jätmisel võib puudutatud isik raske diagnoosi tõttu taaskord ennast kahjustavalt käituda, olla ohtlik endale ja teistele. Muude abinõude kasutamine ei ole eestkosteasutuse hinnangul võimalik. Kuna loetletud asjaolud puudutatud isiku tervislikus seisundis ja käitumises pole ära langenud, on vajadus pikendada puudutatud isiku kinnises hoolekandeasutuses tugevdatud järelevalvega hooldamist kestusega üks aasta.
4.Avaldusele lisatud XXX 22.12.2015 iseloomustuse kohaselt on puudutatud isiku psüühiline seisund teenusel oldud aja jooksul olnud stabiilne. Pole olnud ärritanud, töötajatega suhtlemisel on olnud sõbralik ja abivalmis. Kaasklientide suhtes pole vaenulikkust üles näidanud. Igapäevased toimingud raskusi ei valmista, riietub ise ja koristab oma tuba iseseisvalt. Raha väärtusest saab aru. Ei ole olnud situatsioone, kus ta oleks olnud ohtlik endale või teistele. Avaldusele lisatud arstitõendi kohaselt isik periooditi kategooriliselt keeldub ravimitest. 2015 suvel esines seisundi ägenemine, kuid haiglaravi ei vajanud. Emotsionaalselt on puudutatud isik kergesti erutuv, kuid pole agressiivne. Puudub igasugune haiguskriitika, mille tõttu vajab tugevdatud kontrolli ravimite võtmisel ja samal põhjusel püsib oht, et vähem kontrollitud keskkonnas lahkub hooldusasutusest, seades ohtu oma tervise. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 01.03.2016 määrusega avalduse ja pikendas puudutatud isiku hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamist tähtajaga üks aasta, alates 01.03.2016 kuni 01.03.2017.
6.Määruse põhjenduste kohaselt nähtub 12.02.2016 teostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 97, et puudutatud isik põeb vaimuhaigust – püsikululist paranoidset skisofreeniat, mis avaldub temal tajumise ja mõtlemise häiretes, tahtetundeelu muutustes ja kognitiivses defitsiidis. Puudutatud isik pole raske psüühikahäire tõttu kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Võrreldes 21.02.2014 teostatud ekspertiisiga ilmneb, et puudutatud isik avaldab endiselt paranoilisi ja parafreenseid luulumõtteid, püsivad mõttekäiguhäired, samuti puudub tal haiguskriitika.
7.Puudutatud isik pole olnud agressiivne, kuid tuleb arvestada, et ta on saanud pidevat neuroleptilist ravi. Puudutatud isik vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, kuid ta ei saa aru ravivajadusest. Ravita jäämisel muutub puudutatud isik kurjaks, aktiivseks ja

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-14-6663 agressiivseks, hakkab tegutsema psühhootiliste elamuste mõjul. Ta hakkab psühhootilistest elamustest mõjutatuna tegutsema, asub ähvardama ametiasutusi, meditsiinitöötajaid ja teisi isikuid; selliselt on puudutatud isik ka varem tegutsenud. Turvalisuse tagamiseks ei ole puudutatud isiku suhtes võimalik kasutada muid abinõusid kui paigutamine tugevdatud järelevalvega ööpäevaringsele erihooldusteenusele.

8.Maakohus ei kuulanud puudutatud isikut ära, sest leidis, et puudutatud isik pole oma vaimse seisundi tõttu võimeline oma tahet avaldama – tal puudub haiguskriitika ja ta tõlgendab situatsiooni luululiselt. Määruskaebus
9.Puudutatud isik esitas maakohtu määrusele 30.03.2016 määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada.
10.Kohtumäärus on puudutatud isiku hinnangul ebaõiglane. Ta on veendunud, et ta saab ise hakkama. Hooldekodust lahkudes asuks ta elama oma õe korterisse. Kohtusse pole puudutatud isikut kutsutud. Menetluse edasine käik
11.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
13.Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Tsiviilasi tuleb saata avalduse uueks menetlemiseks tagasi samale maakohtule (TsMS § 659, § 667 lg 2 ja § 657 lg 1 p 3). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
14.TsMS § 536 lg 1 järgi tuleb isik enne kinnisesse asutusse paigutamist isiklikult ära kuulata ja selgitada talle menetluse kulgu. Isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses sätestab isiku ärakuulamise nõudest erandi TsMS § 5391 lg 2, mille teise lause kohaselt kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamise või korduva kinnisesse asutusse paigutamise korral ei ole ärakuulamine vajalik, kui tema eelmisest ärakuulamisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta.
15.Maakohus on jätnud puudutatud isiku ära kuulamata põhjendusel, et puudutatud isik pole oma vaimse seisundi tõttu võimeline oma tahet avaldama. Seejuures tugines maakohus tsiviilasja materjalidele (eksperdiarvamuses väljendatud hinnang, tl 181). Kolleegium maakohtu sellise käsitlusega ei nõustu. Isiku kinnisesse asutusse paigutamise asjades on Riigikohus korduvalt väljendanud seisukohta, et eksperdiarvamus pole kohtule siduv, vaid on üks tõend teiste hulgas, mida kohus peab hindama (vt nt Riigikohtu 19.02.2014 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 39.2). Eestkostja seadmise menetluses on Riigikohus selgitanud, et vahetu mulje loomine ja isikul tahte avaldamise võime olemasolu korral sellele järgnev ärakuulamine toimub TsMS § 477 lg 4 teise lause ja TsMS § 524 lg 1 teise lause järgi isikuga suuliselt ja isiklikult kohtudes, üldjuhul isiku tavalises keskkonnas (vt Riigikohtu 10.12.2014 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14, p 15). Kolleegiumil tuleb sellest seisukohast

3(4)

Tsiviilasi nr: 2-14-6663 analoogia korras lähtuda ka isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses, sest mõlema menetluse tulemusel võidakse oluliselt piirata isiku õigusi. Isiklik ja suuline kohtumine on vajalik, et kohus tajuks isiklikult isiku vaimset seisundit ja võimet tahet avaldada.

16.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kuulati puudutatud isik viimati ära 05.01.2015. Kuivõrd maakohtu määruse tegemise ajaks oli puudutatud isiku ärakuulamisest möödas rohkem kui üks aasta, pidi maakohtus täitma TsMS § 536 lg-s 1 nimetatud nõude. TsMS § 5391 lg-s 2 sätestatud erandi kohaldamiseks ehk isiku ärakuulamata jätmiseks tulnuks maakohtul veenduda isiku vaimses seisundis. Maakohus seda teinud pole ning on kujundanud oma veendumuse vaid tsiviilasja materjalide alusel. Tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega TsMS § 669 lg 1 p 1 mõttes. See rikkumine võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata tsiviilasi avalduse uueks menetlemiseks tagasi samale maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul teha menetlustoimingud, mis on jäänud avalduse esmakordsel lahendamisel ringkonnakohtu hinnangul ebaseaduslikult tegemata, ning otsustada tuvastatud asjaolude alusel kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamise põhjendatuse üle.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 07.07.20262-26-8160/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium