R.T. hagi 1Logistika OÜ vastu töövaidlusasjas nr 41/975 1Logistika OÜ hagi R.T. vastu töövaidlusasjas nr 41/856
Tsiviilasja number
2-14-62986
Tsiviilasja hind
hagi 2 849,98 eurot vastuhagi 800 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja/vastuhagis kostja R.T. (isikukood XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv (e-post [email protected]) kostja/vastuhagis hageja 1Logistika OÜ (registrikood 11705904, asukoht Tähe 106a, 51013 Tartu, e-post [email protected]), juhatuse liige Indrek Laanetu
RESOLUTSIOON
1.Jätta R.T. hagi 1Logistika OÜ vastu rahuldamata.
2.Rahuldada 1Logistika OÜ vastuhagi R.T. vastu osas, milles kostja palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus.
3.Lugeda R.T. ja 1Logistika OÜ vahel sõlmitud tööleping lõppenuks töötaja poolt lepingu korralise ülesütlemisega 14.05.2014. a.
6.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud 1⁄4 ulatuses kostja kanda ning 3⁄4 ulatuses hageja kanda.
8.Rahuldada R.T. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata R.T. menetluskulude rahaliseks suuruseks 720 eurot.
9.Vastavalt menetluskulude jaotusele, mõista 1Logistika OÜ-lt R.T. kasuks välja menetluskulu 180 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
R.T. (hageja) esitas 22.12.2014. a kohtule taotluse töövaidluskomisjoni 24.11.2014. a otsuste vaidlustamiseks töövaidlusasjades nr 4-1/856 ja 4-1/975. Töövaidluskomisjonis palus hageja 1Logistika OÜ-lt (kostja) välja mõista töötasu perioodi eest 1.04.2014. a kuni 14.04.2014. a summas 488,20 eurot (bruto), kasutamata puhkuse kompensatsiooni TLS § 71 alusel summas 84,78 eurot (bruto), hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel summas 2312,52 eurot (bruto), viivise summas 17,64 eurot. Kostja esitas vastunõude, paludes tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lugeda tööleping poolte vahel lõppenuks TLS § 107 lg 1 ja lg 2 alusel, välja mõista kahju hüvitis TLS § 95 lg 3 alusel ning hüvitisena ühe kuu keskmine töötasu TLS § 109 lg 1 alusel. Töövaidluskomisjon rahuldas otsusega nr 4-1/975 hageja nõude osaliselt. Töövaidluskomisjon mõistis R.T. kasuks välja töötasu perioodi eest 1.04.2014. a kuni 14.04.2014. a summas 483,30 eurot ning kasutamata puhkuse kompensatsiooni ühe päeva eest 84,78 eurot. Muus osas jäeti hageja nõue rahuldamata. Töövaidluskomisjon rahuldas otsusega nr 4-1/856 1Logistika OÜ (kostja) vastunõude osaliselt. Töövaidluskomisjon luges, et tööleping poolte vahel ei lõppenud 14.04.2014. a ülesütlemisega, luges töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 14.04.2014. a ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 3 alusel summas 800 eurot. Muus osas jäeti kostja nõue rahuldamata. Kohtule esitatud avalduses palub hageja jätta rahuldamata 1Logistika OÜ hüvitisenõue summas 800 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise eest tööandja olulise rikkumise tõttu brutopalgana summas 2849,98 eurot. Kohtule esitatud avalduse kohaselt sõlmisid pooled 5.07.2010. a tähtajatu töölepingu, milles pooled leppisid kokku, et töötaja netopalk on 800 eurot ühes kalendrikuus ja töötasu tuli välja maksta hiljemalt viiendaks kuupäevaks. Kostja hilines pidevalt palga maksmisega, mistõttu hageja ütles 14.04.2014. a e-kirjaga töölepingu erakorraliselt üles. Hageja toob välja, et tööleping sõlmiti 5.07.2010. a, ent esimene töötasu ülekanne toimus alles 10.10.2011. a; töötasu on pidevalt makstud oluliselt hiljem, kui järgneva kuu viiendaks kuupäevaks; hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et 2013. a veebruaris kandis kostja töötasu kahes jaos, kõigepealt 315,95 eurot ning seejärel 183,12 eurot; kostja viivitas hagejale puhkusetasu maksmisega ligikaudu kuu aega – hageja esitas puhkuse avalduse 9.12.2013. a ning soovis puhkusele minna alates 20.01.2014. a, seega tuli puhkusetasu töötajale üle kanda hiljemalt 16.01.2014. a, mitte alles 11.02.2014. a.
KOHTU SEISUKOHT
1.Hageja on vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsused osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõude hüvitise saamiseks ning rahuldas kostja nõuded. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 25 lg 1 teise lause kohaselt töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Seega ülejäänud osas on töövaidluskomisjoni otsused jõustunud.
2.Kohus leiab, et hageja nõue hüvitise saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja vastuhagi osas leiab kohus, et kostja nõue tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus tuleb rahuldada, kostja nõue hüvitise saamiseks aga jätta rahuldamata.
3.TLS § 91 lg 1 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. TLS § 28 lg 2 p 2 järgi on tööandja kohustatud maksma töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 91 lg 4 kohaselt võib töötaja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.
4.Hageja tugineb eelkõige sellele, et kostja on alates töölepingu sõlmimisest maksnud töötasu pidevalt hiljem kui kokku lepitud aeg, milleks oli iga kuu viies kuupäev. Selle asemel on töötasu kantud 10. kuupäevaks, mõnikord ka hiljem. Hageja väitel puudus poolte vahel kokkulepe töötasu maksmise kohta hilisemal kuupäeval.
5.Riigikohus on 7.04.2009. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-17-09 punktis 13 märkinud, et töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on PalS § 4 lg 1 järgi lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega ei ole tööandjal õigust ühepoolselt töötaja palka vähendada. Töölepingu tingimuste muutmise vormistamise kohustus lasub TLS § 28 lg 3 ja § 70 järgi tööandjal. Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi ei muuda asjaolu, et tööandja on lõpparve arvutanud suurema kuupalga alusel, kui oli märgitud töölepingus. Kolleegiumi arvates tuleb juhul, kui töötaja palgamäära muudatust ei ole töölepingus kirjalikult vormistatud ning palgamäär nähtub üksnes töötajale makstud palga teatisest, eeldada, et pooled on palgatingimuste muutmises kokku leppinud.
6.Hageja tõlgendab Riigikohtu seisukohta selliselt, et tõendamiskoormis lasub ka käesoleval juhul tööandjal, st kostjal, ning leiab, et kostja ei ole kokkuleppe olemasolu tõendanud. Kohus leiab, et isegi kui ei saa eeldada, et pooltel oli töötasu hilisema maksmise osas kokkulepe, on töötaja tulenevalt TLS § 91 lgst 4 kaotanud õiguse sellele rikkumisele tuginedes tööleping erakorraliselt üles öelda. Tööleping oli sõlmitud 2011. a ning töötasu on alates lepingu sõlmimisest makstud iga kuu ligikaudu 10. kuupäevaks. Hageja saatis kostjale lepingu ülesütlemise avalduse 14.04.2014. a ning selleks ajaks oli kohtu hinnangul mõistlik aeg sellele rikkumisele tuginemiseks ilmselgelt möödunud.
7.Lisaks töötasu pidevale hilisemale maksmisele, on hageja kostja rikkumistena välja toonud asjaolud, et esimene töötasu ülekanne toimus alles 10.10.2011. a ning 2013. a veebruaris kandis kostja töötasu üle kahes jaos. Ka nende rikkumiste osas oli mõistlik aeg rikkumistele tuginemiseks kohtu hinnangul ilmselgelt möödunud.
8.Lisaks viivitustele töötasu maksmisega, tugineb hageja ka sellele, et 2014. a jaanuaris viivitas kostja hagejale puhkusetasu maksmisega ligikaudu kuu aega. Nimelt esitas hageja puhkuse avalduse 9.12.2013. a ning soovis puhkusele minna alates 20.01.2014. a, seega tuli puhkusetasu töötajale üle kanda hiljemalt 16.01.2014. a, mitte alles 11.02.2014. a.
9.TLS § 70 lg 2 kohaselt puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. Puhkusetasu maksmisega viivitamine võib olla oluliseks rikkumiseks, mis annab töötajale õiguse leping erakorraliselt üles öelda (vt näiteks Riigikohtu 1.03.2005. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-1-05 p 16). Kohtule esitatud avaldusest nähtuvalt maksti hagejale puhkusetasu koos puhkuse kasutamisele järgneva töötasuga. Kokkulepe, mille kohaselt töötasu oleks makstud puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, olnuks seaduse kohaselt lubatav. Pärast puhkusetasu maksmisega viivitamist on hageja pidanud võimalikuks kahe kuu jooksul töölepingu täitmist jätkata. Sellest tulenevalt ei saa kohtu hinnangul pidada seda mõjuvaks põhjuseks lepingu ülesütlemiseks, millest tulenevalt ei oleks saanud mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Selle rikkumise puhul ei saa kahte kuud pidada mõistlikuks ajaks TLS § 91 lg 4 mõttes.
10.Kohus märgib, et ühegi hageja viidatud rikkumise puhul ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks nende rikkumistega seoses varem tööandjale ka pretensioone esitanud ning nõudnud lepingu täitmist. See näitab seda, et tegemist ei olnud rikkumistega, mis oleksid töösuhte jätkamise töötaja jaoks võimatuks muutnud. Lepingu erakorralise ülesütlemise aluse puudumisel on töötajal õigus leping korraliselt üles öelda. Erakorralise ülesütlemise eelduseks peaks olema sellise mõjuva asjaolu olemasolu, millest saab järeldada töölepingu erakorralise ülesütlemise vajadust enne 30-kalendripäevast etteteatamist. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud, töötaja on ise pidanud töölepingu jätkamist viidatud rikkumiste järgselt võimalikuks ning ei ole lepingut mõistliku aja jooksul üles öelnud. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et hagejal puudus alus tööleping erakorraliselt üles öelda. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva alusete või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Seega kohus rahuldab kostja vastuhagi osas, milles kostja palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus.
11.Hageja palub välja mõista hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel, mille I lause kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuna kohus leidis, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, siis jätab kohus hageja nõude TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise saamiseks rahuldamata.
12.Riigikohus on 15. aprillil 2015. a tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14 tehtud otsuse p-s 11 asunud seisukohale, et olukorras, kus tööandja vaidlustab töötaja tähtajatu töölepingu erakorralise ülesütlemise ja töövaidluskomisjon või kohus tuvastab ülesütlemise tühisuse, loeb töövaidlusorgan töölepingu TLS § 85 lg 4 alusel lõppenuks korraliselt pärast TLS § 98 lg-s 1 sätestatud 30-kalendripäevase etteteatamistähtaja möödumist ning sellises olukorras ei kohaldu TLS § 107 lgd 1 ja 2.
13.TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 95 lg-te 2 ja 3 kohaselt peab töötaja erakorralist ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid selle kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust. Hageja ütles lepingu üles 14.04.2014. a e-kirjaga, mille kostja on töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest nähtuvalt samal päeval kätte saanud (töövaidlusasja nr 44
1/856 tl 1, 3). Kuna kohus leidis, et hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, tuleb vastavalt TLS § 85 lg-le 4 ning § 98 lg-le 1 lugeda pooltevaheline tööleping lõppenuks korraliselt 14.05.2014. a.
14.Kohus leiab, et kostja hüvitise nõue tuleb jätta rahuldamata sõltumata sellest kas hagejal oli alus tööleping erakorraliselt üles öelda või mitte. Riigikohus on eelviidatud 15.04.2015. a lahendis leidnud, et olukorras, kus töölepingu lõppemine tuleb lugeda TLS § 85 lg 4 alusel korraliseks, võib tööandjal olla õigus nõuda töölepingut süüliselt rikkunud töötajalt hüvitist TLS § 74 lg-te 1 või 2 järgi nt juhul, kui töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist ja põhjustanud sellega tööandjale kahju (otsuse p 14); TLS § 100 lg 5 ei anna tööandjale õigust nõuda töötajalt hüvitisena töötasu ulatuses hüvitist, kui töötaja on lahkunud töölt enne etteteatamistähtaega (otsuse p 13); kuna TLS § 107 lg-d 1 ja 2 ei kohaldu, ei ole tööandjal sellises olukorras õigust saada hüvitist TLS § 109 lg 4 järgi (otsuse p 15).
15.Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses nõudis kostja mõistlikku hüvitist töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses. Viidatud Riigikohtu 15. aprilli 2015. a lahendist tulenevalt ei olnud tööandjal sellises olukorras õigust nõuda mõistlikku hüvitist, vaid tööandjale tekitatud kahju hüvitamist. Kostja ei ole välja toonud, millist kahju hageja talle põhjustas, seega ei oleks kostja hüvitise nõue saanud rahuldamisele kuuluda. Taotlus hagi tagamiseks Hageja esitas koos hagiavaldusega taotluse hagi tagamiseks, mille kohus jättis 23.12.2014. a määrusega käiguta. Kohus ei ole taotluse osas seisukohta võtnud. Hageja puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu kohus jätab taotluse menetlusse võtmata (TsMS § 3401 lg 2). Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda avalduselt tasutud riigilõivu tagastamist. Tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata riigilõivu tagastamise koht (kontonumber, kontoomaniku nimi ja isiku/registrikood). Menetluskulud Arvestades hagi rahuldamata jätmist vastuhagi osalist rahuldamist peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 1⁄4 ulatuses kostja ning 3⁄4 ulatuses hageja kanda. Hageja on 23.03.2016. a esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (tl 98-100), mille kohaselt tema menetluskuluks on õigusabikulu 1200 eurot (sh käibemaks). Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane. Avaldusele lisatud arvetest nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv osutanud õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis ajakuluga kokku 10 tundi; õigusabi hõlmab järgimisi toiminguid: konsultatisioon kliendile 1 h, materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine 1 h 30 min, seisukoha esitamine ja koostamine Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjonis 2 h 30 min, otsusega tutvumine 1 h, õigusliku positsiooni kujundamine 1 h 30 min, avalduse koostamine ja esitamine Tartu Maakohtule 2 h 30 min. TsMS § 175 lg 1 I lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 6 tundi (3 tundi töövaidluskomisjonis ning 3 tundi hagimenetluses kohtus, sh töövaidluskomisjoni otsusega tutvumine). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on kohtupraktikas peetud tavapäraseks.
Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 720 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 180 eurot. Kostja ei ole hagile vastanud ning menetluskulude nimekirja esitanud. Menetluskulud, mis nähtuksid asja materjalidest (eelkõige riigilõiv) kostjal puuduvad. Hageja on lisaks enda õigusabiarvetele esitanud kohtule A.A. töövaidluskomisjonis esindamise eest esitatud arve summas 600 eurot. Kohus märgib, et kuna A.A. ei ole käesolevas tsiviilasjas menetlusosaliseks, ei saa kohus tema kantud menetluskulusid kostjalt välja mõista. Kui A.A. soovib töövaidluskomisjonis kantud õigusabikulude hüvitamist, siis võib ta esitada teise poole vastu kohtusse hagi menetluskulude kui kantud kahju hüvitamiseks, eeldusel et täidetud on kahju hüvitamise eeldused (võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, VÕS § 127 lg-d 2 ja 3; vt nt Riigikohtu 21.09.2015. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-80-15 p 33). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.