Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Kohtutäitur Anne Böckler on I.A. suhtes algatanud täitemenetluse täiteasjas nr 182/2003/2218 sissenõudja L.A. avalduse ja Tartu Linnakohtu 06.11.1992 elatise väljamõistmise otsuse nr 2-980/92 alusel. Hageja on seisukohal, et elatise nõue on aegunud. Hageja esitas täitemenetluses kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, kuid see jäeti rahuldamata. Kohtutäitur asus seisukohale, et tsiviilhagi aegumise üle otsustamine ei ole kohtutäituri pädevuses. Hageja nõuab kohtusse esitatud hagiga sundtäitmise lubamatuks tunnistamist kohtutäitur Anne Böckleri menetluses olevas täiteasjas nr 182/2003/2218, sest Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 lg 2 kohaselt lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõue aegub kümne aasta möödumisel iga üksiku kohustuse jaoks. Elatis D.A. ülalpidamiseks on välja mõistetud kuni lapse täisealiseks saamiseni XXXX. Kostja esitas hagile vastuse 25.04.2016, milles võtab hagi õigeks. Kostja ei ole hagejaga suhelnud juba aastaid. Ei hageja ega tema lepinguline esindaja ei ole enne hagi kohtusse esitamist kostjaga ühendust võtnud ning aegumise kohaldamise üle arutlenud. Kui hageja või tema esindaja oleks pöördunud enne hagi esitamist kostja poole, oleks kostja juba siis teinud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Kostja esitas täiturile avalduse 20.04.2016, paludes hagis nimetatud täiteasjas menetlus lõpetada. Eeltoodud asjaoludel palub kostja jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kostja on hagi õigeks võtnud. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. 1992. aastal tehtud kohtuotsusega on hagejalt välja mõistetud elatis XXXX sündinud poja XX.XX ülalpidamiseks kostja kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni XXXX. TsÜS § 154 lg 2 kohaselt lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Riigikohus on lahendis 3-2-1-141-15 avaldanud seisukoha, et lapsele/lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatise nõude aegumise üle otsustamisel tuleb kohaldada TsÜS §-s 164 lg 2 sätestatut, mille kohaselt on vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Sellest tulenevalt võiks täitemenetluses kostja vastu elatise maksmise nõude kohtuotsuse alusel esitada poeg D.A., kuid ka tema on saanud täisealiseks käesolevaks ajaks enam kui kümme aastat tagasi. Seega on nii L.A. kui ka võimalik D.A. nõue maksta elatist Tartu Linnakohtu 06.11.1992 elatise väljamõistmise otsuse nr 2-980/92 alusel, terves ulatuses aegunud. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt taotletakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 182/2003/2218, st täitemenetlus alustati 2003. aastal. Kostja väitel ei ole ta hagejaga enam aastaid suhelnud. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et ta on pöördunud enne hagi esitamist kohtuväliselt kostja poole täitemenetluses oleva nõude võimaliku aegumise küsimuses. Pärast hagiavalduse saamist esitas kostja täiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, nõustudes hagiavalduses esitatud nõude ja selle põhjendustega. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Kostjal menetluskulusid, nähtuvalt toimikumaterjalidest, ei ole. Hageja on Tartu Maakohtu 10.03.2016 määrusega menetlusabi korras vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel ja hagi tagamise taotluse esitamisel, kokku 350 euro ulatuses. Menetlusabi andmise määruse tegemisel on kohus tuvastanud, et I.A. on töötu töövõimetuspensionär. Hageja ja tema abikaasa igakuine sissetulek on kokku maksimaalselt XXX eurot. Hageja pangakontodel raha puudub. Hagejale ei kuulu sõidukeid või kinnisvara. Kohus on seisukohal, et I.A. tuleb anda menetlusabi kohtulahendiga väljamõistetava menetluskulu katmiseks. I.A. puuduvad käesoleval ajal ning täiesti ilmselt ka lähemas tulevikus sellised rahalised vahendid, millest on võimalik riigile tasuda kokku 350 euro suurune riigilõiv. TsMS § 190 lg 7 alusel vabastab kohus I.A. 350 euro suuruse riigilõivu riigi tuludesse tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.