Muud › CMR

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Asjaolud 01.04.2015 esitas AS HERT-TRANSPORT (hageja) Harju Maakohtule hagi AVL Trans OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja põhivõla 1200 eurot, viivise 66,48 eurot (perioodi 28.06.2014 - 01.04.2015 eest) ja alates 02.04.2015 viivise määras 0,02% päevas ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 20.05.2014 pooled veolepingu sõiduauto Porsche Cayenne 2007 vedamiseks marsruudil Eestist (Tallinnast) Hispaaniasse (Malaga). Kostja pidi tasuma veo eest 1200 eurot. 21.05.2014 kell 23:00 laaditi sõiduauto hageja treilerile ning 03.06.2014 kell 09:00 oli sõiduk toimetatud sihtkohta. Hageja esitas 08.06.2014 kostjale arve nr 140261XV1, maksetähtajaga 27.06.2014, kuid kostja ei ole arvet tasunud. Kostja juhatuse liikme Aleksei Lebedevi poolt saadetud SMS-ide väljavõtetest telefoninumbrilt xxxxxxx nähtub kokkulepe veolepingu sõlmimiseks ja veoteenuse osutamiseks ning saamiseks. 20.05.2014 kell 13:07 saatis kostja hagejale järgmise sisuga sõnumi: “Tallinn, Rae vald, Peetri alevik, Läike tee 3c, Mr.cap. 21.05 16-18:00 Ok”. Nimetatud sõnumiga saatis kostja hagejale aadressi, kust hageja pidi võtma peale kostja sõiduki. “Mr.cap” tähendab Läike teel asuva ettevõtte nime, kuhu juurde pidi hageja treileriga sõitma. Lisaks oli sõnumis kuupäev ja kellaaeg, millal pidi laadimine toimuma, st 21.05.2014 kella 16 ja 18 vahel. 20.05.2014 kell 21:05 saatis hageja kostjale järgmise sisuga sõnumi: “E XXXXXX”. Hageja saatis kostjale hageja autojuhi nime ja numbri nende omavaheliseks suhtlemiseks. 21.05.2014 toimus sõiduki laadimine treilerile eelnimetatud aadressil. 22.05.2014 kell 10:36 hakkas treiler liikuma suunal Tallinn – Malaga. 03.06.2014 kell 22:00 jõudis treiler Malagasse, kus kaup laaditi maha. Kauba võttis vastu Johanna nimeline naisterahvas, kes kirjutas CMR-le ka oma allkirja. 07.06.2014 kell 01:00 saatis kostja hagejale järgmise sisuga sõnumi: “Saada arve ja CMR koopia email XXX kokku 1200eur. (1000+km) Raamatupidaja maksab ära!”. Saadetud SMS-ga soovis kostja arvet ja CMR-i, et tasuda transporditeenuse eest summas 1200 eurot. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole sõlminud hagejaga veolepingut sõiduauto vedamiseks marsruudil Tallinn-Hispaania. Samuti ei ole kostja teadlik viidatud sõiduautost, sõiduk ei kuulu kostjale. Hageja poolt arve koostamine ja selle kostjale esitamine ei tõenda veoteenuselepingu sõlmimist ja vastav arve osutatud teenuse tellimist kostja poolt. Kostja ei pea maksma teenuse eest, mida ta tellinud pole. Seetõttu ei ole põhjendatud ka viivisenõue. 31.03.2016 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1200 eurot, viivise 66,48 eurot ja alates 02.04.2015 viivise määras 0,02% põhivõlalt päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1133,52 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 1388 eurot. Kohus leidis, et vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) sätteid, sest antud juhul on kauba vastuvõtmiseks ja üleandmiseks ettenähtud kohad eri riikides. Kuna CMR-i mõtteks ei ole välistada veolepingu poolte muid lepingust ja siseriiklikust õigusest tulenevaid nõudeid teineteise vastu, tuleb veolepingule kohaldada lisaks ka siseriiklikku õigust. Kohtule esitatud CMRis on saatjana märgitud Tallinn, muud andmed saatja kohta puuduvad. CMR-ist ei nähtu, et kostja oleks nimetatud kauba saatjaks, samuti puudub CMR-il kostja kui kauba saatja allkiri või tempel (t.lk 35, 112). Kohus

viitas Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-143-08 ja 3-2-1-56-06, milles kohus on asunud seisukohale, et saatedokumendi puudumine ei tähenda veel iseenesest veolepingu puudumist. Saatedokumendi puudumine ei välista kauba saatja kindlakstegemist ka muude tõendite alusel. Maakohtu hinnangul on muude tõendite alusel võimalik asuda seisukohale, et pooled on vahetanud tahteavaldusi, mille tulemusena on nende vahel sõlmitud veoleping TsÜS § 67 lg 2, § 68 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi. Seejuures tugines kohus hageja esitatud väljavõtetele kostja juhatuse liikme Aleksei Lebedevi poolt saadetud SMS-idest telefoninumbrilt xxxxxxx ja leidis, et seega on alusetu kostja 02.03.2016 istungil väidetu, et hageja tegelikult teenust ei osutanud, kuna ta ei ilmunud õigeaegselt kohale. Hageja esitas ka talle edastatud foto Hispaanias garaažis olevast sõidukist (t.lk 128). Kohus leidis, et hageja esitatud tõenditest saab kogumis teha järelduse, et hageja on täitnud kostja poolt tellitud sõiduki veo Tallinnast Malagasse. Kohus nõustus hagejaga selles, et sõiduauto ei pea kuuluma kostjale, kuna veetav kaup ei pea kuuluma tellimuse esitajale. Kuna tuvastamist leidis, et pooled on sõlminud veolepingu ja hageja on veoteenust teostanud, on kostja kohustatud hagejale osutatud veoteenuse eest tasuma. Veotasu suurust 1200 eurot kinnitab kostja seaduslik esindaja saadetud SMS-is. 29.04.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja ei tunnista hageja väitel 20.05.2014 sms-i kaudu sõlmitud veolepingut, kuna tehingut ei toimunud. Laadimist ei toimunud, sest hageja ei tulnud 21.05.2014 määratud kohale, ei laadinud auto ja kostja ei näinud autojuhti. Kostjale on mõistmatu, kuidas peab kostja, kes ei tea midagi autost Porshe Cayenne, ei tea seda kes on auto vastu võtnud, kuid ikkagi peab maksma. Kostja ei ole sõlminud hagejaga veolepingut, kus kaup on Porshe Cayenne. Kostja tunnistab ainult, et oli dialoog sms-i teel. Transporteerimise tehingut ei toimunud. Hageja poolt arve koostamine ja CMR esitamine, kui seda on võimalik CMR-ina nimetada, ja selle kostjale esitamine ei tõenda veoteenuselepingu sõlmimist ja vastav arve osutatud teenuse tellimist ja teenuse osutamist. Määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lõikega 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lõike 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a. juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse hagi põhivõla 1200 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 66,84 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Seega on hagi hinnaks maakohtu poolt määratud 1354,44 eurot. Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hageja rahaline nõue ei ületa summat, mis arvestatuna koos viivisenõudega vastab 4000 eurole, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 järgi ja seetõttu on edasikaebeõigus piiratud. Vaidlusaluses asjas ei ole maakohus kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa erinevalt kaebuses väidetust lugeda, et poolte vahel ei ole veolepingut sõlminud. Maakohus on asjas esitatud tõendite hindamisel õigesti järeldanud, et pooled on vahetanud tahteavaldusi, mille tulemusena on nende vahel sõlmitud veoleping ja et hageja on veoteenust osutanud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud põhjendusi, mis annaksid alust vastupidise väitmiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kuivõrd kostja apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, puudub käesoleva määrusega kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel vajadus tagastada kaebus selle esitajale.

(allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.