Välja mõista XXX’alt XXXkasuks menetluskulu viivist menetluskulult (773 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgi alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Jätta XXX’a 02.09.2015.a. taotlus hagi tagamise abinõu tühistamiseks rahuldamata ning jätta 30.07.2015.a. kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.XXXesitas kohtule 29.07.2015.a. hagi XXXa vastu tunnistada lubamatuks täiteasja nr. 022/2015/2998 sundtäitmine. Hagiavalduse kohaselt on Harju maakohtu 16.03.2015.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-12-37199 mõistetud hagejalt välja XXXkasuks menetluskulud summas 300 eurot ja omakorda XXXmenetluskulud hageja kasuks summas 24 eurot. XXXesitas 02.04.2015.a. XXXtasaarvestusavalduse saates selle e-posti aadressile XXX. Hageja tasaarveldas XXXHarju Maakohtu 16.03.2015.a. kohtumäärusest tuleneva rahalise nõude summas 300 eurot enda nõudega, mis tulenes Harju Maakohtu 16.03.2015.a. kohtumäärusest tsiviilasjas 2-12-37199 summas 24 eurot ning viivise nõudega summas 28,24 eurot ja põhinõudega summas 247,76 eurot, mis tulenes Harju Maakohtu 28.01.2015.a. kohtumäärusest tsiviilasjas 2-12-26050. Harju Maakohtu menetluskulude kohtumäärusega tsiviilasjas 2-12-26050 mõisteti XXXhageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 2 882 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras arvates kohtumääruse jõustumisest 13.02.2015.a. Kohtutäitur alustas 16.04.2015.a. täitemenetlust täiteasjas 022/2015/2195 300 euro sissenõudmiseks. Hageja sai täiteasjas 022/2015/2195 koostatud täitmisteate kätte 06.05.2015.a. Kohtutäitur Priit Petter esitas 14.05.2015.a. täiteasja 023/2015/517 menetluse raames kohtutäitur Elin Vilippusele rahalise nõude arestimise akti, millega arestis täiteasjas 022/2015/2195 XXXülekandmisele kuuluva summa 300 eurot. XXXon loovutanud oma nõude 15.05.2015.a. kostjale. Hageja leiab, et kostja poolt nõude maksmapanek täitemenetluses on välistatud kuna sundtäitmise alustamise eeldused on täitmata kohase täitedokumendi puudumise tõttu. Täitedokumendiks olev kohtumäärus ei kuuluks sundtäitmisele ka juhul, kui täitedokument sissenõudja õigusjärglase suhtes kehtiks, sest hageja on sundtäitmisele esitatud nõude XXXtasaarvestanud 02.04.2015.a., mistõttu on kostja nõue lõppenud. Lisaks leiab hageja, et täiteasja sundtäitmine on vastuolus VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõttega. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja riigilõiv summas 125 eurot ja õigusabikulu kokku 648 eurot (koos käibemaksuga). Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Notar Priidu Pärna asendaja poolt 15.05.2015.a. tehtud notariaalse lepingu punkt 1.1.1 kohaselt kehtib poolte vahel 17.03.2015.a. sõlmitud nõude loovutamise leping, mille kohaselt loovutaja loovutas omandajale loovutajale kuuluva nõude XXXvastu, mis tuleneb Harju Maakohtu kohtumäärusest (tsiviilasja nr 2-12-37199) ning mis on tekkinud loovutaja ja võlgniku vahelisest vaidlusest ja selle alusel Harju Maakohtu tsiviilasja nr. 2-12-37199 suhtes 16.03.2015.a. tehtud kohtumäärusest. Kuna poolte vahel sõlmiti nõude loovutamise leping juba 17.03.2015.a., siis ei saanud antud nõude osas hageja teostada mingeid tasaarvelduse avaldusi. Nõue, mis oli loovutatud, oli kostja ja võlausaldaja XXXvaheline õiguslik suhe, millise osas ei saanud ega ei saa võlgnik esitada mingeid vastuväiteid. Seega on alates 17.03.2015.a. tegemist olnud loovutatud nõudega, millele ei saanuks ka kohtutäitur teha 14.05.2015.a. arestimist, sest nõue oli loovutatud. Nõude loovutamise kohta annab tunnistust ka esmane täitmisavaldus, kus raha saajaks märgiti juba esimeses avalduses mitte XXXvaid XXX. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 14.12.2015.a. kohtumääruses (t/l 92) kui ka 06.04.2016.a. toimunud kohtuistungil (t/l 109-110).
6.Pooled vaidlevad käesoleval juhul selle üle, kas täitemenetlus nr. 022/2015/2998 on lubatav. Hageja on seisukohal, et kostjal puudub õigus nõuda hagejalt 300 euro tasumist, kuivõrd nõue on 02.04.2015.a. tasaarvestatud. Kostja nimetatuga ei nõustu ning on arvamusel, et nõue on loovutatud 17.03.2015.a.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 2 lg 1 p 1 järgi on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas.
8.Kohtule esitatud 21.05.2015.a. täitmisteate täiteasjas nr. 022/2015/2998 kohaselt on kostja 18.05.2015.a. esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks hageja suhtes. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 16.03.2015.a. lahend nr. 2-12-37199 ning nõude sisuks on menetluskulude võlg summas 300 eurot ja lisanduv viivis (t/l 32-33).
9.Eelpool viidatud täitedokumendi kohaselt on hagejalt XXXkasuks väljamõistetud menetluskulu summas 300 eurot ning XXXhageja kasuks menetluskulu summas 24 eurot (t/l 8-16).
10.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi - 02.04.2015.a. tasaarvestuse avalduse kohaselt on hageja 02.04.2015.a. tasaarvestanud XXXHarju Maakohtu 16.03.2015.a. kohtumäärusest tsiviilasjas nr. 2-12-37199 tuleneva nõude summas 300 eurot enda nõudega, mis tuleneb Harju Maakohtu 16.03.2015.a. kohtumäärusest tsiviilasjas nr. 2-15-37199 summas 24 eurot ja viivise nõudega summas 28,24 eurot ja põhinõudega summas 247,76 eurot, mis tuleneb Harju Maakohtu kohtumäärusest tsiviilasjas nr. 2-12-26050, XXXvastu (t/l 17, 18-19).
11.Kostja väidete kohaselt on ta omandanud XXXkuulunud nõude hageja vastu 17.03.2015.a. ning seetõttu ei saanud hageja eelpool nimetatud nõude, s.o 300 euro osas teostada tasaarvelduse avaldusi. Kohus vastava kostja seisukohaga ei nõustu.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.
13.Kohtule esitatud 15.05.2015.a. Tallinna notar Priidu Pärna asendaja Eva-Ly Sepp poolt tõestatud nõude loovutamise lepingu punktist 1.1 ja 1.1.1. nähtub, et loovutaja ja omandaja avaldavad ja kinnitavad, et nende vahel kehtib 17.03.2015.a. sõlmitud nõude loovutamise leping, mille kohaselt loovutaja loovutas omandajale loovutajale kuuluva nõude XXXvastu, mis tuleneb Harju Maakohtu kohtumäärusest (tsiviilasjas nr 2-12-37199) ning, mis on tekkinud loovutaja ja võlgniku vahelisest vaidlusest ja selle alusel Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2-12-37199 suhtes 16.03.2015.a. tehtud kohtumäärusest. Nõudele lisanduvad võimalikud sissenõudmisega seotud kulud, viivised, trahvid jms. (t/l 36-40).
14.VÕS § 169 lg 2 kohaselt kui võlgnik tegi nõude suhtes tehingu või muu toimingu nõude loovutanud võlausaldajaga ja tehingut või muud toimingut tehes ei teadnud ega pidanudki nõude loovutamisest teadma, loetakse tehing või muu toiming kehtivaks.
15.Hageja väidete kohaselt sai ta nõude loovutamisest teada 01.07.2015.a., mil kohtutäitur edastas talle eelpool osundatud nõude loovutamise lepingu (t/l 2). Kostja hageja vastavat väidet millegagi ümber lükanud ei ole, kuivõrd pole kohtule esitanud tõendit selle kohta, et hagejat on teavitatud kooskõlas VÕS § 170 nõude loovutamisest, mis on toimunud 17.03.2015.a.
16.Ka ei ole XXXesitanud vastuväiteid hageja poolt 02.04.2015.a. edastatud e-kirjale, millisega hageja on teavitanud võlausaldajat tasaarvestusest (t/l 17). Juhul kui nõue oli 17.03.2015.a. loovutatud, oleks olnud mõistlik sellest hagejat ka teavitada.
17.Kostja väited selle kohta, et XXXei kasuta e-posti XXX on ümberlükatud hageja poolt kohtule esitatud e-kirjadega, millisest nähtub hageja ja XXXvaheline suhtlus nimetatud eposti vahendusel samal ajaperioodil (t/l 85).
18.VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 lg 1 tulenevalt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
19.Kohus leiab, et hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt ning eelpool toodud asjaolusid arvestades ei saanud hageja eeldada, et XXXon oma nõude kostjale loovutanud. Veelgi enam, kohtule esitatud 16.04.2015.a. täitmisteate kohaselt täiteasjas nr. 022/2015/2195 on XXXesitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi (Harju Maakohtu 16.03.2015.a. lahendi nr. 2-12-37199) hagejalt võlgnevuse summas 300 euro sissenõudmiseks (t/l 28). Eelpool viidatud täitemenetlus on lõpetatud 18.05.2015.a. TMS § 48 lg 1 p 1 alusel (t/l 31).
20.Kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi mõistlikku põhjendust selle kohta, miks on võlausaldaja XXXpalunud täituril alustada hageja suhtes täitemenetlust täiteasjas 022/2015/2195, kui väidetavalt on ta oma nõude hageja vastu juba 17.03.2015.a. loovutanud (t/l 28).
21.TMS § 18 lg 1 kohaselt kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Sama kehtib kohtulahendi täitmise kohta vaidlusaluse asja valdaja suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud.
22.Seega leiab kohus, et kostja on nõude kehtivalt omandanud hageja vastu alles 15.05.2015.a. notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepinguga. Nimetatud seisukohta toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.07.2015.a. kohtumäärus tsiviilasjas nr. 2-14-60994, millise
punkt 64 kohaselt on TsMS § 18 lg 1 1. lause eesmärgiks kaitsta eelkõige nõude loovutanud sissenõudjat võimalike kuritarvituste eest ja nimetatud sättest tuleneb ringkonnakohtu hinnangul ka see, et kohtutäitur on õigusjärglusega seotud alates selle tõendamise hetkest vormikohase dokumendiga, mitte varem.
23.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
24.Õiguskirjanduses on leitud, et VÕS § 197 lg 1 sisalduv reegel tähendab, et aktiivnõue ehk nõue, millega tasaarvestatakse, peab olema sissenõutav, st tasaarvestaja peab saama nõuda teiselt poolelt vastava kohustuse täitmist. Passiivnõue ehk nõue mida tasaarvestatakse, peab VÕS § 197 lg 1 kohaselt olema täidetav ehk teisel poolel peab olema õigus täita nõudele vastav kohustus tasaarvestavale poolele (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Lk 663-664).
25.Kohtule esitatust nähtub, et hageja on edastanud XXX02.04.2015.a. tasaarvestusavalduse, millise kohaselt on hageja tasaarvestanud XXXHarju Maakohtu 16.03.2015.a. kohtumäärusest tsiviilasjas nr. 2-12-37199 tuleneva nõude summas 300 eurot enda nõudega, mis tuleneb Harju Maakohtu 16.03.2015.a. kohtumäärusest tsiviilasjas nr. 2-15-37199 summas 24 eurot ja viivise nõudega summas 28,24 eurot ja põhinõudega summas 247,76 eurot, mis tuleneb Harju Maakohtu kohtumäärusest tsiviilasjas nr. 2-12-26050, XXXvastu. Tasaarvestuse tulemusena rahalist nõuet summas 300 eurot enam ei ole ja XXXvõlgneb XXXHarju Maakohtu kohtumääruse ts asjas nr 2-12-26050 alusel kokku 2 634,24 eurot, millisele lisandub 03.04.2015 kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses ehk siis 0,02% päevas põhinõudelt (t/l 17, 18-19).
26.Harju Maakohtu 28.01.2015.a. kohtumääruse tsiviilasjas nr. 2-12-26050 alusel on algatatud hageja avalduse alusel täitemenetlus nr. 023/2015/517 XXXvastu 2 882 euro nõudes (t/l 2027, 29-30). Kohtutäitur on 14.05.2015.a. arestinud täiteasjas nr. 022/2015/2195 XXXüleandmisele kuuluva summa 300 eurot (t/l 29).
27.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja on tasaarvestanud XXXtäiteasjas nr. 022/2015/2998 sundtäitmisel oleva nõude summas 300 eurot 02.04.2015.a. ning seega pole sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2015/2998 lubatav.
28.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2015/2998 on lubamatu.
29.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
30.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
31.Kostja on esitanud 02.09.2015.a. kohtule taotluse Harju Maakohtu 30.07.2015.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistamiseks (t/l 47, 69). Hageja vaidleb nimetatud taotlusele vastu.
32.Tulenevalt TsMS § 445 lg 2 kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise
tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kuivõrd kohus on hagiavalduse rahuldanud ning hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, on see abinõu jõus kuni kohtulahendi täitmiseni. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
33.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks on 300 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
34.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
35.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 125 eurot ja õigusabikulu kokku summas 648 eurot (koos käibemaksuga) (t/l 82-83, 107-108, 110).
36.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 125 eurot.
37.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud 80 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt osutatav õigusabiteenus tunnitasu määraga 80 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga.
38.Hageja esindaja on kohtule esitanud õigusabikulude spetsifikatsiooni, millisest nähtub, et esindaja on koostanud hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse 3 tundi, koostanud 07.10.2015.a. seisukoha kostja vastusele 1,75 tundi, ettevalmistunud kohtuistungiks 1 tund ja osalenud 06.04.2016.a. kohtuistungil 1 tund. Kostja leiab, et hageja menetluskulude osas on maksimum 300 eurot arvestades hagi hinda ja proportsioone (t/l 110).
39.Kohus leiab, et hageja esindaja märgitud ajakulu käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud ja vastab toimikus olevatele materjalidele ning kuulub kostja poolt hüvitamisele. Esindaja poolt märgitud ajakulu vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele. Kostja sisulisi vastuväiteid kostja esindaja õigusabikuludele esitanud ei ole.
40.Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku summas 773 eurot, millest riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 648 eurot (koos käibemaksuga).
41.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.