29. aprill 2016. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-15-7256
Tsiviilasi
XXXXhagi GARAAŽIÜHISTU XXXX vastu üldkoosoleku ja juhatuse otsuste vaidlustamise ning tõendi väljastamise nõudes
Tsiviilasja hind
9 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXX(isikukood XXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Veljo Viilol Kostja: GARAAŽIÜHISTU XXXX (registrikood XXXX), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed XXXX ja XXXX
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 14. aprillil 2016, millel osalesid hageja XXXXja tema esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Veljo Viilol ning kostja seaduslikud esindajad juhatuse liikmed XXXX ja XXXX
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Tuvastada, et kostja GARAAŽIÜHISTU XXXX liikmete 24. märtsi 2015 üldkoosoleku otsus XXXXkostja liikmete seast väljaarvamise kohta on tühine. Tuvastada, et kostja GARAAŽIÜHISTU XXXX juhatuse 12. detsembri 2014 otsus XXXXkostja liikmete seast väljaarvamise kohta on tühine. Kohustada kostjat GARAAŽIÜHISTU XXXX tegema järgmine tahteavaldus: „XXXX(isikukood XXXX) on GARAAŽIÜHISTU XXXX (registrikood XXXX) liige ja tal on garaažiboksi nr 8 kasutamisõigus”. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Määrata kindlaks, et kostja poolt hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Mõista kostjalt GARAAŽIÜHISTU XXXX Eesti Vabariigi kasuks välja 1 582 eurot (sh riigilõiv 550 eurot, mille tasumisest hageja oli vabastatud menetlusabi korras vastavalt Harju Maakohtu 19. juuni 2015. aasta määrusele, ja hageja esindajale Harju Maakohtu 29. aprilli 2016. aasta määrusega määratud riigi õigusabi tasu 1 032 eurot). Eelmises lauses märgitud summa tuleb tasuda
15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfole. Kohustada kostjat GARAAŽIÜHISTU XXXX tasuma käesoleva punkti esimeses lauses märgitud summadelt viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Harju Maakohtu tsiviilkantsleil saata otsuse ärakiri pärast resolutsiooni punkti 7 jõustumist rahandusministri käskkirjaga määratud asutusele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu saab vaidlustada otsuse resolutsiooni punkti 7. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD
1.XXXX(hageja) esitas 13. mail 2015 kohtule hagiavalduse GARAAŽIÜHISTU XXXX (kostja) vastu. Hageja täpsustas oma nõuet 30. septembril ja 15. oktoobril 2015. Hageja soovib saavutada tema kostja liikmete seast väljaarvamise kohta tehtud kostja juhatuse
12.detsembri 2014 otsuse ja üldkoosoleku 24. märtsi 2015 otsuse (vaidlustatud otsused) tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist ning tahab saada kostjalt tõendit oma liikmesuse kohta. Kohus kuulas pooled ära 1. oktoobri 2015 ja 19. jaanuari 2016 korraldavatel istungitel ning
14.aprilli 2016 kohtuistungil.
2.Hageja täpsustatud nõuded on järgmised: (1) tuvastada, et kostja 24. märtsi 2015 üldkoosoleku otsus hageja kostja liikmete seast väljaarvamise kohta on tühine; (2) tuvastada, et kostja juhatuse 12. detsembri 2014 otsus hageja kostja liikmete seast väljaarvamise kohta on tühine; (3) alternatiivina nõudele (1): tunnistada kehtetuks kostja 24. märtsi 2015 üldkoosoleku otsus hageja kostja liikmete seast väljaarvamise kohta; (4) alternatiivina nõudele (2): tunnistada kehtetuks kostja juhatuse 12. detsembri 2014 otsus hageja kostja liikmete seast väljaarvamise kohta;
2 (7)
2-15-7256 (5) kohustada kostjat andma tahteavaldus selle kohta, et hageja on kostja liige ja tal on garaažiboksi nr 8 kasutamisõigus”. Hagi esitamise tinginud olukorda kirjeldab hageja järgmiselt: − kostja tegeleb oma liikmete huvides kinnisasja ja sellel asuva garaažiboksideks jagatud hoone haldamisega, st on sisuliselt hooneühistu, mitte aga mittetulundusühing – selles osas on kostja põhikiri vastuolus seadusega ja kostja tegevusele tuleb kohaldada hooneühistuid käsitlevaid õigusnorme; − hageja kasutuses on kostja hallatavas hoones garaažiboks nr 8, mille kasutamise õiguse (ja liikmesuse) soovis hageja võõrandada – selleks pöördus hageja kostja poole avaldusega, aga samuti notari poole võõrandamise tehingu vormistamiseks; − kostja juhatus otsustas hageja avalduse põhjal arvata hageja kostja liikmete seast välja ning keeldus seejärel hagejale väljastamast tõendite selle kohta, et hageja on kostja liige ja tal on garaažiboksi nr 8 kasutusõigus; notar omakorda ei vormistanud võõrandamise tehingut ilma kostja väljastatud tõendita; − hageja leiab, et kostja keeldub ebaõigesti tõendi väljastamisest, sest kostja juhatus ega üldkoosolek ei saanud kehtivalt otsustada hageja väljaarvamist. Nõudeid põhjendab hageja järgmiste väidetega: − vaidlustatud otsused on tühised, sest need on vastuolus avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätetega (esmalt normid, mille järgi hooneühistu liikmesuse võõrandamise tehingud peaksid olema notariaalselt tõestatud; teiseks normid, mis kaitsevad hooneühistu liikme omandit) ja üldkoosoleku otsus ka seetõttu, et kokkukutsumise korda rikuti oluliselt (hagejale ei saadetud teadet koosoleku toimumise kohta); − kui otsused ei osutu tühiseks, siis on need kehtetud vastuolu tõttu seadusega sarnaselt nagu märgitud tühisuse alusena; − kostja on kohustatud väljastama hagejale tõendi, st tegema nõudes (5) märgitud tahteavalduse, sest ilma selleta ei saa hageja garaažiboksi kasutusõigust võõrandada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Menetluskulude nimekirja hageja ei esitanud.
3.Kostja vaidleb hagile vastu, tema peamised vastuväited on järgmised: − kostja on mittetulundusühing ja tema juhtimise ega korraldamise osas ei saa kohaldada hooneühistute kohta kehtestatud sätteid. Kostja liikmetel on endil õigus otsustada, millises õiguslikus vormis ühiselt tegutseda. Kostja esitas põhikirja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale, kes seda kontrollis ja kostja registrisse kandis; − hageja väljaarvamise otsustas kostja juhatus hageja enda avalduse põhjal. Juhatuse otsus on kehtiv – see pole tühine ega esine alust seda kehtetuks tunnistada; − üldkoosolek ei ole väljaarvamist otsustanud, vaid arutas üksnes ühistu sisekorraga seonduvaid küsimusi. Üldkoosoleku otsus on kehtiv – see pole tühine ega esine alust seda kehtetuks tunnistada; − kostjal ei ole kohustust teha hageja nõutud tahteavaldust ega väljastada hagejale tõendit. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kostja ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
3 (7)
2-15-7256
4.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ja määrab need kindlaks ka rahaliselt.
5.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei nähtunud vastaspoole avaldustest ning mis kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − kostja on asutatud enne 1. jaanuari 2005 ning kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse mittetulundusühinguna, kusjuures registris on registreeritud kostja põhikiri (tl 23–26); − hageja abikaasale XXXXanti 25. mai 1994. aasta aktiga üle garaažiboks nr 8, mis paikneb kostja hallatavas hoones (tl 9) ja selles osas on hageja oma abikaasa õigusjärglane, kes on kohaselt täitnud rahalised kohustused kostja ees (tl 103–122); − hageja esitas 7. novembril 2014 kostja juhatusele avalduse, milles sisaldus mh soov astuda välja kostja liikmete seast seoses garaažiboksi nr 8 võõrandamisega (tl 7–8); − kostja juhatus otsustas 12. detsembril 2014 arvata hageja tema 7. novembri 2014 avalduse alusel kostja liikmete seast välja ja teatas sellest hagejale (tl 27–29); − kostja liikmete üldkoosolek otsustas 24. märtsi 2015 üldkoosolekul garaažiboksi nr 8 ja hagejat puudutavas osas, et toetab juhatuse senist käitumist (tl 64–65); − kostja juhatus teavitas hagejat üldkoosoleku eelviidatud otsusest 8. aprilli 2015. aasta kirjaga (tl 10).
6.Pooled vaidlevad järgmistes keskse tähtsusega küsimustes: − kas kostja põhikiri on kooskõlas seadusega, sh kas kostja ja tema organite toimingute suhtes tuleb kohaldada hooneühistuid või mittetulundusühinguid käsitlevaid sätteid (järgnevas p 7); − kas hageja väljaarvamine kostja liikmete seast toimus juhatuse 12. detsembri 2014 või liikmete 24. märtsi 2015 otsusega (järgnevas p 8); − kas hageja väljaarvamise kohta tehtud otsus(ed) on kehtiv(ad) (järgnevas p-d 9 ja 10); − kui otsus(ed) ei ole kehtiv(ad), kas siis on kostjal kohustus väljastada hageja liikmesust kinnitav tõend ehk teha nõudes (5) märgitud tahteavaldus (järgnevas p 11).
7.Kohus nõustub hagejaga, et kostja suhtes tuleb kohaldada hooneühistuid reguleerivaid õigusnorme. Kohus põhjendab seda järgmiselt. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 1 sätestab, et hooneühistu on tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust. HÜS § 20 lg 1 näeb ette, et alates selle seaduse jõustumisest võib liikmetega juriidilisi isikuid, kelle eesmärk vastab sama seaduse § 1 lg-le 1, asutada ainult selles seaduses sätestatud korras. HÜS § 20 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse sama seadust ka eelviidatud tunnustele vastavate ja enne HÜS jõustumist asutatud juriidiliste isikute suhtes. Vaidlust ei ole selles, et kostja asutati enne HÜS jõustumist 1. jaanuaril 2005 (vt HÜS § 23 lg 1). Kostja põhikirja ei ole viidud vastavusse HÜS sätetega. Sellest järeldab kohus, et kostja on HÜS § 20 lg 2 kohaldamisalasse kuuluv juriidiline isik. HÜS § 1 lg 2 järgi tuleb HÜS-s reguleerimata juhtudel kohaldada tulundusühistuseaduse (TÜS) sätteid.
4 (7)
2-15-7256 HÜS § 20 lg-st 9 tuleneb, et osas, milles samade isikute põhikiri on vastuolus HÜS või TÜS sätetega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kohus möönab, et sel viisil on seadusandja teataval määral sekkunud mittetulundusühinguna tegutseva kostja liikmete enesekorraldusõigusesse. Samas on selline sekkumine avalikes huvides ja lähtub õiguskindluse tagamise eesmärgist.
8.Vaidlust ei ole ka selles, et hageja väljaarvamise otsustas esmalt juhatus 12. detsembri 2014 otsusega. Kostja leiab, et see ongi ainus asjakohane otsus hageja liikmesuse lõppemise kohta. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Kui liikmete üldkoosolek juriidilise isiku kõrgeima organina on üle vaadanud juhatuse otsuse ja omakorda langetanud samas küsimuses otsuse, siis tuleb neid otsused käsitleda eelkõige tervikuna (vt sarnaselt äriühingu majandusaasta aruande ja seda kinnitava üldkoosoleku otsuse kohta Riigikohtu 30. septembri 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15, p 11 esimene lõik; lisaks on Riigikohus analüüsinud korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsust juhatuse otsuse kinnitamise kohta, ilma et oleks sellega seoses viidanud kas säärase kinnitamise sisutusele või asjaomastest otsustest ühe vaidlustamise vajaduse puudumisele, vt selles osas 15. aprilli 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-15, p 9 teine lõik ja p-d 13–14). Hageja taotleb hagiga eesmärki, et puuduks kehtiv otsus, millega ta on kostja liikmete seast välja arvatud. Sellist eesmärki ei saa ilmselt saavutada ainult juhatuse või üldkoosoleku otsuse vaidlustamisega, sest neil juhtudel saaks kostja pärast vaidluse lõppemist endiselt tugineda teisele – vähemalt formaalselt veel kehtivale otsusele.
9.Järgmiseks tuleb hinnata, kas esineb vaidlustatud otsuste tühisuse aluseid. Võttes arvesse eelmise punkti tulemust kohaldatava õiguse kohta, saab kostja liikmete üldkoosoleku otsus olla tühine eelkõige TÜS § 521 lg 1 p-des 1–3 loetletud juhtudel. Kuna HÜS ega TÜS ei sisalda norme ühistu muude organite otsuste tühisuse kohta, siis kostja juhatuse otsuse tühisuse alused tulenevad TsÜS § 38 lg-st 2. Viidatud normid moodustavad vastavalt nõuete (1) ja (3) õigusliku aluse. Kohus ei nõustu hagejaga, et vaidlustatud otsuste tühisuse tingiks vorminõuete rikkumine. Üldkoosoleku ega juhatuse otsus ei pidanud olema notariaalselt tõestatud. Kummagi otsusega ei kohustunud kostja omandama ega võõrandama hooneühistu liikmesust, st HÜS § 8 lg 1 nende otsuste suhtes ei kohaldu. Põhjendatud on hageja etteheide, et vaidlustatud otsused on vastuolus HÜS §-ga 7 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 32, mis kohtu hinnangul mõlemad on avaliku huvi tõttu kehtestatud sätted. PS § 32 näeb ette omandi kaitse. Vaidlust ei ole selles, et enne hageja väljaarvamist kostja liikmete seast kuulus hagejale liikmesuse kaudu garaažiboksi nr 8 kasutamise õigus. Selline kasutamise õigus moodustab HÜS § 2 lg-te 1 ja 2 järgi hooneühistu liikmesuse olulise sisu. HÜS § 7 mõtteks koosmõjus sama seaduse §-dega 6, 8 ja 10 on välistada hooneühistu liikme muul alusel ja viisil väljaarvamine kui liikmesuse võõrandamise või pärijale ülemineku teel. Nii juhatuse kui ka üldkoosoleku vaidlustatud otsused on vastuolus käesolevas lõigus viidatud ja avaliku huvi tõttu kehtestatud normidega. Järelikult on üldkoosoleku otsus tühine TÜS § 521 lg 1 p 1 ja juhatuse otsus tühine TsÜS § 38 lg 2 alusel. Kohus tuvastab lisaks, et kostja rikkus 24. märtsi 2015 üldkoosoleku kokkukutsumisel oluliselt selleks ette nähtud korda. Vaidlust ei ole, et hagejale ei saadetud koosoleku kutset. Kostja põhjendab seda esiteks hageja varasema väljaarvamisega ja teiseks peab piisavaks koosoleku kohta teate avaldamist garaažis. TÜS § 6 lg 1 p 7 võimaldab tulundusühistu (ja HÜS § 1 lg 2 järgi seega ka hooneühistu) üldkoosoleku kokkukutsumise korra määrata põhikirjaga. Kostja põhikirjas vastav regulatsioon puudub. TÜS § 41 lg 1 järgi tuli kostja juhatusel saata üldkoosoleku teade kõigile liikmetele. Kui kostja liikmete arv üldkoosoleku kokkukutsumise ajal ületas 50, siis olnuks TÜS § 41 lg 12 kohaselt piisav ka teate avaldamine 5 (7)
2-15-7256 vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Kumbagi tingimust kostja juhatus ei täitnud. Kuna juhatuse 12. detsembri 2014 otsus oli tühine eelmises lõigus märgitud kaalutlustel, siis ei olnud sellel TsÜS § 84 lg 1 järgi õiguslikke tagajärgi. Hageja oli üldkoosoleku kokkukutsumise ajal kostja liige, talle koosoleku kohta teadet ei saadetud ja ta ei ole üldkoosoleku otsust heaks kiitnud. Sellises olukorras on 24. märtsi 2015 üldkoosoleku otsused TÜS § 42 teise lause ja § 521 lg 1 p 3 alusel tühised. Käesolevas punktis tehtud järelduste põhjal tuleb nõuded (1) ja (3) rahuldada.
10.Kuna vaidlustatud otsused osutusid tühiseks, siis ei ole enam vaja lahendada samade otsuste kehtetuks tunnistamise nõudeid – seda tulenevalt nii hageja esitatud nõuete järjekorrast ja TsMS § 442 lg 8 viimasest lausest kui ka põhimõttest, et tühist otsust ei saa kehtetuks tunnistada (vt Riigikohtu 17. juuni 2002. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-02, p 20). Kohtu hinnangul ei tähenda see siiski, et nõuded (2) ja (4) tuleks jätta rahuldamata või läbi vaatamata. Alternatiivsete nõuete esitamisel TsMS § 370 lg 2 mõttes on kohus seotud hageja soovitud nõuete lahendamise järjekorraga. Selliselt esitatud esimese alternatiivnõude rahuldamata jätmine peab nähtuma ka kohtuotsuse resolutsioonist ja seda peab kohus otsuses põhjendama, samuti saab hageja esimese alternatiivnõude rahuldamata jätmist apellatsioon- või kassatsioonkaebuses vaidlustada (Riigikohtu 11. detsembri 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 32-1-129-13, p 14 kolmas lõik ja selles viidatud 19. detsembri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 24). Teise võimalusena esitatud nõude puhul on olukord erinev. Hageja saavutab hagiga taotletava tulemuse juba esimese võimalusena märgitud nõudega ja sellisel juhul puudub tal huvi vaidlustada otsust alternatiivnõude osas.
11.Lõpuks saab kohus lahendada nõude (5), mille kohus samuti rahuldab. Nõuete (1) ja (3) lahendamise tulemusena on hageja väljaarvamise otsused tühised. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega on hageja jätkuvalt kostja liige. Juriidilise isiku organi otsus on tehing (Riigikohtu
29.oktoobri 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14, p 32 teine lõik ja selles viidatud varasem kohtupraktika). TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Võimaldamaks hagejal võõrandada liikmesus kostja peab kostja väljastama hagejale tõendi. Selline kohustus tuleneb hooneühistu liikmete nimekirja pidamist käsitlevatest sätetest. HÜS § 5 lg 3 näeb ette, et hooneühistu liikmeks saamine registreeritakse äriregistris ja selleks esitab huvitatud isik notarile seadusega sätestatud omandiõigust tõendavad dokumendid. Muu hulgas HÜS § 6 lg 1 alusel justiitsministri 19. detsembri 2012. aasta määrusega nr 60 kehtestatud kohtu registriosakonna kodukorra § 72 sätete järgi saaks hageja tellida äriregistri pidajalt tõendi oma liikmesuse kohta. Sama korra § 246 lg 1 p 10 kohaselt on registrisse kantavate andmete allikaks mh ühistu esitatud andmed. Kui kostja ei ole järginud HÜS sätteid ühistu ümberkorraldamise kohta ega viinud põhikirja vastavusse seadusega ja teinud muid toiminguid, mis võimaldaks korrakohase liikmete nimekirja pidamise äriregistris, siis tuleb tal endal väljastada hageja nõutud tõend. Eelneva põhjal tuleb nõue (5) rahuldada.
12.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata kostja põhikirja projekti (tl 11–14), sest sellest ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.
6 (7)
2-15-7256
13.Tsiviilasja hind on TsMS § 134 lg 1, § 132 lg 11 ja lg 4 p 8 ning § 126 lg-te 1 ja 2 alusel 9 500 eurot ( = 3500 + 6000). Vaidlustatud otsused moodustavad ühtse terviku (vt eespool p 8) ja seetõttu on nõuetelt (1) – (4) hagi hind kokku 3 500 eurot. Nõudega (5) taotleb hageja sisuliselt oma liikmesuse tunnustamist, selle nõude hind on 6 000 eurot. Kohus lähtub siinkohal Riigikohtu seisukohast, et hooneühistu liikmesuse väärtus vastab üldjuhul liikme kasutusse antud hoone osa väärtusele (15. detsembri 2009. aasta otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-25-09, p 26 viies lõik). Hageja nimetas garaažiboksi nr 8 väärtuseks 6 000 eurot.
14.Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtutoimiku materjalide põhjal. Toimikust ei nähtu, et hageja oleks kandnud menetluskulusid. Seetõttu määrab kohus kindlaks, et kostjal ei tule hagejale kulusid hüvitada.
15.Vastavalt TsMS § 179 lg-le 1 ja § 190 lg-le 3 mõistab kohus kostjalt riigi kasuks välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, sh tasumata riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud. Hageja pidi hagi esitamisel tasuma riigilõivu summas 550 eurot, mis vastab riigilõivuseaduse lisas 1 ette nähtud määrale hagi esitamise ajal. Kohus vabastas hageja riigilõivu tasumise kohustusest menetlusabi korras 19. juuni 2015. aasta määrusega. Kohus määras hagejale 22. septembri 2015. aasta määrusega esindaja riigi õigusabi korras. Tänase määrusega rahuldas kohus hageja esindaja tasutaotluse summas 1 032 eurot. Kokku tuleb kostjal riigile hüvitada 1 582 eurot ( = 550 + 1032). TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus ei määra seaduses ettenähtust erinevat tähtaega. TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.