RŠ hagi Garaažiühistu Keldrimäe 3 vastu üldkoosoleku ja juhatuse otsuste vaidlustamiseks ning tõendi väljastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. aprilli 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Garaažiühistu Keldrimäe 3 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
9500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: RŠ (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Veljo Viilol Kostja: Garaažiühistu Keldrimäe 3 (registrikood 80027645), lepinguline esindaja Margus Saulep
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 29. aprilli 2016 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja, Garaažiühistu Keldrimäe 3 kanda.
Määrata kindlaks, et Garaažiühistu Keldrimäe 3 poolt RŠ-le hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus on 0 eurot.
5.Välja mõista Garaažiühistult Keldrimäe 3 Eesti Vabariigi kasuks riigi õigusabikulude hüvitamiseks 360 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Garaažiühistu Keldrimäe 3 on kohustatud hüvitamisele kuuluvalt summalt tasuma viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
6.Jätta asja juurde võtmata RŠ poolt apellatsiooniastmes esitatud tõend – Tartu Maakohtu 14.03.2016 määrus nr 10024253.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.RŠ esitas 13.05.2015 Harju Maakohtusse hagi Garaažiühistu Keldrimäe 3 vastu. Hageja täpsustas nõudeid 30.09.2015 ja 15.10.2015. Hageja palus tuvastada kostja juhatuse 12.12.2014 otsuse ja 24.03.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse osades, millega hageja arvati kostja liikmete seast välja. Alternatiivselt palus hageja tühistada kostja juhatuse 12.12.2014 otsuse ja üldkoosoleku 24.03.2015 otsuse osades, millega arvati hageja kostja liikmete seast välja. Samuti palus hageja kohustada kostjat andma tahteavalduse selle kohta, et hageja on kostja liige ja tal on garaažiboksi nr 8 kasutamisõigus.
2.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt panustasid hageja ja tema abikaasa NŠ alates garaažikoperatiivi asutamisest raha ja aega garaažikompleksi ning boksi nr 8 väljaehitamisele. 25.05.1994 allkirjastas hageja abikaasa kostjaga varade üleandmisevastuvõtmise akti, millega anti hageja abikaasa eraomandusse garaažiboks nr 8. Pärast abikaasa surma sai boksi nr 8 omanikuks ja garaažiühistu liikmeks hageja.
3.Hageja esitas lähtudes kostja põhikirjas sätestatust 07.11.2014 kostjale avalduse garaažiühistust väljaastumise kohta seoses garaažiboksi võõrandamisega. Samas koostas kostja liikmeks astumise kohta avalduse ostja. Ostja oli garaažiboksi ostu eest kandnud 6000 eurot Tallinna notar Kätlin Aun-Janiski deposiitarvele ja kindlaks oli määratud tehingu tegemise aeg. Tehingu sõlmimisel tuvastas notar, et kostja on hooneühistuks ümber vormistamata. Vastavalt 01.01.2005 jõustunud hooneühistuseadusele tuli mittetulundusühinguna registreeritud garaažiühistu hooneühistuks ümber registreerida hiljemalt 01.01.2008.
4.Kuigi kostja on tavaline mittetulundusühing, käsitles notar garaažiühistut hooneühistuna ja nõudis tehingu tegemiseks hagejalt kostja tõendit mittetulundusühingu liikmesuse kohta. Kuna tegemist on mittetulundusühinguga, peab liikmete nimekirja ühistu ise ja liikmeks saamiseks kehtib vastuvõtumenetlus. Kostja juhatus keeldus tõendi väljastamisest, kuna hageja on oma avalduse alusel ühistu liikmete seast välja arvatud. Kostja sõnul on garaažiboks nüüd ühistu oma, mis müüakse ühistu tegevuse rahastamiseks maha.
5.Hageja sai 13.04.2015 kostjalt teate selle kohta, et hageja arvati garaažiühistu 24.03.2015 üldkoosolekul ühistu liikmete seast välja, temalt nõuti võtmete üleandmist ning hagejal ja temaga seotud isikutel keelati ühistu territooriumil viibimine. Üldkoosolekule hagejat ei kutsutud. Koosoleku protokolli väljastamisest kostja keeldus.
6.Eeltoodu tagajärjel jäi hageja ilma temale kuuluvast garaažiboksist ja võimalusest seda 6000 euro eest müüa. Kui kostja oleks korrektselt hooneühistuks ümber vormistatud, ei oleks tal võimalik pahatahtlikult ühistu liikmesuse tõendi väljastamisega manipuleerida.
Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt puudub kostjal õigus hageja liikmesuse taastamiseks, kuna väljaarvamise aluseks oli hageja isiklik avaldus.
8.Hagejat ei arvatud liikmete registrist välja mitte üldkoosoleku otsusega, nagu ta ekslikult leiab, vaid juhatuse 12.12.2014 otsusega, mis on kehtiv. Hageja sai juhatuse otsuse kätte 17.12.2014. Hagi esitati alles viis kuud hiljem, millega ületati hea tava piirid.
9.24.03.2015 üldkoosolekul otsustati hagejale veel kord meelde tuletada, et ta ei ole garaažiühistu liige ja tal tuleb tagastada peavärava võtmed, kuna tal ei ole õigust ühistu varale. 25.05.1994 vara üleandmise aktist nr 13 nähtub, et vara anti üle tasuta. Kostjal ei ole kohustust teha hageja nõutud tahteavaldust ega väljastada hagejale tõendit. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas, et kostja 24.03.2015 üldkoosoleku otsus ja kostja 12.12.2014 juhatuse otsus hageja kostja liikmete seast väljaarvamise kohta on tühised, kohustas kostjat tegema tahteavalduse: „RŠ (isikukood XXXXXXXXXXXXX) on garaažiühistu Keldrimäe 3 (registrikood 80027645) liige ja tal on garaažiboksi nr 8 kasutamisõigus“. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja määras kindlaks, et kostja poolt hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus mõistis kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja 1582 eurot (sh riigilõiv 550 eurot ja hageja riigi õigusabi tasu 1032 eurot) ning viivise alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
11.Otsuse kohaselt tõid pooled esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei nähtunud vastaspoole avaldustest ja loetakse tuvastatuks: kostja on asutatud enne 01.01.2005 ja kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse mittetulundusühinguna, registris on registreeritud kostja põhikiri; hageja abikaasale anti 25.05.1994 aktiga üle garaažiboks nr 8, mis paikneb kostja hallatavas hoones ja selles osas on hageja oma abikaasa õigusjärglane, kes on kohaselt täitnud rahalised kohustused kostja ees; hageja esitas 07.11.2014 kostja juhatusele avalduse, milles sisaldus mh soov astuda välja kostja liikmete seast seoses garaažiboksi nr 8 võõrandamisega; kostja juhatus otsustas 12.12.2014 arvata hageja tema avalduse alusel kostja liikmete seast välja ja teatas sellest hagejale; kostja liikmete üldkoosolek otsustas 24.03.2015, et toetab käsitletud osas juhatuse senist käitumist; kostja juhatus teavitas hagejat üldkoosoleku eelviidatud otsusest 08.04.2015 kirjaga.
12.Pooled vaidlevad järgmistes keskse tähtsusega küsimustes: kas kostja põhikiri on kooskõlas seadusega, sh kas kostja ja tema organite toimingute suhtes tuleb kohaldada hooneühistuid või mittetulundusühinguid käsitlevaid sätteid; kas hageja väljaarvamine kostja liikmete seast toimus juhatuse 12.12.2014 või liikmete 24.03.2015 otsusega; kas hageja väljaarvamise kohta tehtud otsus(ed) on kehtiv(ad); kui otsus(ed) ei ole kehtiv(ad), kas siis on kostjal kohustus väljastada hageja liikmesust kinnitav tõend.
13.Kostja suhtes tuleb kohaldada hooneühistuid reguleerivaid õigusnorme. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 1 sätestab, et hooneühistu on tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust. HÜS § 20 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse sama seadust ka eelviidatud
tunnustele vastavate ja enne HÜS jõustumist asutatud juriidiliste isikute suhtes. Vaidlust ei ole selles, et kostja asutati enne HÜS jõustumist 01.01.2005. Kostja põhikirja ei ole viidud vastavusse HÜS sätetega. Seega on kostja HÜS § 20 lg 2 kohaldamisalasse kuuluv juriidiline isik. HÜS-s reguleerimata juhtudel tuleb kohaldada tulundusühistuseaduse (TÜS) sätteid (HÜS § 1 lg 2). Osas, milles samade isikute põhikiri on vastuolus HÜS või TÜS sätetega, kohaldatakse seaduses sätestatut (HÜS § 20 lg-st 9). Seeläbi on seaduseandja teataval määral avalikes huvides ja lähtudes õiguskindluse tagamise eesmärgist sekkunud mittetulundusühinguna tegutseva kostja liikmete enesekorraldusõigusesse.
14.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja väljaarvamise otsustas esmalt juhatus 12.12.2014 otsusega. Õige ei ole kostja käsitlus, et see ongi ainus ja asjakohane otsus hageja liikmesuse lõppemise kohta. Kui liikmete üldkoosolek juriidilise isiku kõrgeima organina on üle vaadanud juhatuse otsuse ja omakorda langetanud samas küsimuses otsuse, siis tuleb neid otsuseid käsitleda eelkõige tervikuna (3-2-1-82-15, p 11 ja ka 3-2-1-29-15, p 9 teine lõik ja p-d 13–14). Hageja taotleb hagiga eesmärki, et puuduks kehtiv otsus, millega ta on kostja liikmete seast välja arvatud. Sellist eesmärki ei saa ilmselt saavutada ainult juhatuse või üldkoosoleku otsuse vaidlustamisega.
15.Kostja liikmete üldkoosoleku otsus saab olla tühine eelkõige TÜS § 521 lg 1 p-des 1–3 loetletud juhtudel. Kuna HÜS ega TÜS ei sisalda norme ühistu muude organite otsuste tühisuse kohta, siis kostja juhatuse otsuse tühisuse alused tulenevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-st 2. Õige ei ole hageja väide, et vaidlustatud otsuste tühisuse tingib vorminõuete rikkumine. Üldkoosoleku ja juhatuse otsus ei pidanud olema notariaalselt tõestatud. Kummagi otsusega ei kohustunud kostja omandama ega võõrandama hooneühistu liikmesust, st HÜS § 8 lg 1 ei kohaldu. Põhjendatud on hageja etteheide, et vaidlustatud otsused on vastuolus HÜS §-ga 7 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 32, mis on avaliku huvi tõttu kehtestatud sätted. Vaidlust ei ole selles, et enne hageja väljaarvamist kostja liikmete seast kuulus hagejale liikmesuse kaudu garaažiboksi nr 8 kasutamise õigus. Selline kasutamise õigus moodustab hooneühistu liikmesuse olulise sisu (HÜS § 2 lg-te 1 ja 2). HÜS § 7 mõtteks koosmõjus sama seaduse §-dega 6, 8 ja 10 on välistada hooneühistu liikme muul alusel ja viisil väljaarvamine kui liikmesuse võõrandamise või pärijale ülemineku teel. Nii juhatuse kui ka üldkoosoleku vaidlustatud otsused on vastuolus viidatud avaliku huvi tõttu kehtestatud normidega. Järelikult on üldkoosoleku otsus tühine TÜS § 521 lg 1 p 1 ja juhatuse otsus tühine TsÜS § 38 lg 2 alusel.
16.Kostja rikkus 24.03.2015 üldkoosoleku kokkukutsumisel oluliselt selleks ette nähtud korda. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejale ei saadetud koosoleku kutset. TÜS § 6 lg 1 p 7 võimaldab ühistu üldkoosoleku kokkukutsumise korra määrata põhikirjaga. Kostja põhikirjas vastav regulatsioon puudub. Kostja juhatusel tuli seega saata üldkoosoleku teade kõigile liikmetele (TÜS § 41 lg 1). Kui kostja liikmete arv üldkoosoleku kokkukutsumise ajal ületas 50, siis olnuks piisav ka teate avaldamine vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Kumbagi tingimust kostja juhatus ei täitnud. Kuna juhatuse 12.12.2014 otsus oli tühine, oli hageja üldkoosoleku kokkukutsumise ajal kostja liige, talle koosoleku kohta teadet ei saadetud ja ta ei ole üldkoosoleku otsust heaks kiitnud. Sellises olukorras on 24.03.2015 üldkoosoleku otsus TÜS § 42 teise lause ja § 521 lg 1 p 3 alusel tühised. Kuna vaidlustatud otsused on tühised, ei ole vaja lahendada nende kehtetuks tunnistamise nõudeid.
17.Võimaldamaks hagejal võõrandada liikmesus, peab kostja väljastama hagejale tõendi liikmesuse kohta. HÜS § 5 lg 3 näeb ette, et hooneühistu liikmeks saamine registreeritakse äriregistris ja selleks esitab huvitatud isik notarile seadusega sätestatud omandiõigust tõendavad dokumendid. Kui kostja ei ole järginud HÜS sätteid ühistu ümberkorraldamise kohta ega viinud põhikirja vastavusse seadusega ja teinud muid toiminguid, mis võimaldaks
korrakohase liikmete nimekirja pidamise äriregistris, siis tuleb tal hageja nõutud tõend endal väljastada.
18.Otsuse tegemisel jääb arvestamata kostja põhikirja projekt. Tsiviilasja hind on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 134 lg 1, § 132 lg 11 ja lg 4 p 8 ning § 126 lg-te 1 ja 2 alusel 9500 eurot (3500 + 6000). Kuna vaidlustatud otsused moodustavad ühtse terviku on kehtetuks tunnistamise nõuetelt hagi hind kokku 3500 eurot. Tahteavalduse asendamisega taotleb hageja sisuliselt oma liikmesuse tunnustamist, millise nõude hind on hageja nimetatud garaažiboksi väärtus 6000 eurot (3-4-1-25-09, p 26 viies lõik).
19.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Asja materjalist ei nähtu, et hageja oleks kandnud menetluskulusid. Seetõttu ei tule kostjal hagejale kulusid hüvitada. Kostjal tuleb riigile hüvitada hageja menetlusabi ja riigi õigusabi kulu 1582 eurot (550 + 1032) koos viivisega lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Apellatsioonkaebus
20.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse kas osaliselt või täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada.
21.Õige ei ole maakohtu järeldus, et kostja on hooneühistu ja tema suhtes kohaldub hooneühistuseadus (HÜS). Kostjal (tema liikmetel) on põhiseaduslik õigus realiseerida ühiseid huvisid mittetulundusühingu kaudu. Ühinemisvabaduse eesmärk on anda üksikisikutele võimalus oma huvide kaitseks või paremaks teostamiseks ühineda, moodustades ühingu, mis seisab või tegutseb nende kõigi eest, samuti tagada õigus loodud ühinguga liituda või ühingu tegevuses muul viisil osaleda. PS § 48 kaitseb ühinemist mittetulunduslikel eesmärkidel. Ühinguvabadus hõlmab ka ühingu liikmete vabadust ühingusse kedagi liikmeks võtta või sealt välja arvata.
22.Kostja liikmed on oma põhikirjalisi eesmärke otsustanud ellu viia mittetulundusühingu kaudu. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS9 § 2 lg 1 kohaselt tekib mittetulundusühingu õigusvõime mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmetel on kostja õiguslik vorm mittetulundusühing (kanne kinnitatud 04.02.1998). Kostja põhikirja kohaselt on ühistu garaažibokside valdajate mittetulundusühing, mille eesmärgiks on garaaži ühine majandamine täieliku isemajandamise põhimõtetel ja liikmete huvide esindamine.
23.Kostja kehtiv põhikiri kanti registrisse 18.05.2011. HÜS jõustus 01.01.2005. Kui põhikiri oleks seadusega vastuolus, oleks registriosakond pidanud keelduma põhikirja registrisse kandmisest ja andma tähtaja põhikirja seadusega kooskõlla viimiseks. Kostja ei ole registripidajalt ettekirjutusi ja/või sundlõpetamise hoiatusi saanud.
24.Kohtu seisukoht, et kostja on jätnud HÜS sätteid silmas pidades vajalikud ümberkorraldused tegemata, on vastuolus MTÜS § 1 lg-ga 4, mille kohaselt ei ole mittetulundusühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks lubatud.
25.Maakohtu otsus sisaldab ebakõla, kuna ühelt poolt osutab kohus, et hagejale kohaldub HÜS, teisalt sedastab, et seaduseandja on sekkunud mittetulundusühinguna tegutseva kostja liikmete enesekorraldusõigusesse. Olukorras, kus nõuet on võimalik kvalifitseerida
mitmeti, on põhjendatud analüüsida kohtuotsuses erinevaid kvalifikatsioone, kuid samas peab lahend olema loogiline ja vältima vastuolusid.
26.Maakohus järeldas HÜS § 1 lg-s 1 sätestatud hooneühistu definitsioonist, et kostja on HÜS § 20 lg 2 kohaldamisalasse kuuluv juriidiline isik. Kohtuotsuses ei ole osutatud tõenditele, millest kohus seda järeldas. Otsusest tulenevalt baseerub kohtu järeldus üksnes sellele, et kostja põhikiri ei ole kooskõlas HÜS-ga. Kostja põhikirjast ei saa tõsikindlalt järeldada, et kostjale rakendub HÜS. Hooneühistuna ei ole võimalik tegutseda isikul, kellel ei ole võimalik täita HÜS § 1 lg 1 eesmärki. Taandades järeldused kostja põhikirjale, jättis kohus välja selgitamata kostja võimekuse hooneühistuna üldse tegutseda. Sellega viis kohus läbi pealiskaudse eelmenetluse, mis võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Kohus ei selgitanud välja ka seda, kas on kindlaks määratud või määratavad hoone osad, mis jääksid hooneühistu liikme ainukasutusse.
27.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja juhatuse 12.12.2014 otsus ja üldkoosoleku 24.03.2015 otsus on tühised. Otsuste tühisuse tuvastamise ja/või kehtetuks tunnistamise nõudes puudus hagejal kaebeõigus. Kaebeõigus on kostja liikmetel ja/või tema juhtorgani liikmetel, kuid poolte vastastikuste tahteavalduste kaudu langes hageja liikmesus ühistus ära.
28.Vaidlust ei olnud selles, et hageja esitas avalduse kostja liikmete seast väljaastumiseks ega selles, et juhatuse otsusega hageja tahteavaldus rahuldati ja hageja sai kostja juhatuse otsuse kätte. Hagiavaldusest tulenevalt on hageja eesmärgiks tuvastada enda liikmesus ühistus. Kui ühingu liige on ühingust välja arvatud ja ta liikmesuse lõppemist vaidlustab, on kohaseks õiguskaitse vahendiks hagi esitamine liikmesuse tuvastamiseks. Iseseisvate nõuetena organi otsuste vaidlustamiseks puudub sisuline vajadus ja eesmärk. Kohus möönab oma lahendis ka ise, et hagiga taotletud eesmärki ei saa saavutada pelgalt väljaarvamise otsuseid vaidlustades, sest vastasel juhul saaks kostja pärast vaidluse lõppemist endiselt tugineda teisele – vähemalt formaalselt veel kehtivale otsusele.
29.Kohus leidis ebaõigesti, et kostja üldkoosolek vaatas juhatuse otsuse üle ja langetas omakorda samas küsimuses sama otsuse. Üldkoosolek ei ole vastu võtnud juhatusega samasisulist otsust. 24.03.2015 üldkoosoleku otsuse sõnastusest tulenevalt kuulus otsuse reguleerimisesemesse juhatusele teatamiskohustuse asetamine, mitte kostja ühistust väljaarvamine. Otsuse kinnitamist saab esmalt tuvastada otsust sisuliselt hinnates, st võrreldes otsuste sisu, mitte üldkoosolekute päevakordi. Kui uue üldkoosoleku otsus on sisult samane varasema otsusega või kui uuel üldkoosolekul on sõnaselgelt võetud vastu otsus kinnitada varasem otsus, siis on täidetud otsuse kinnitamise eeldus (3-2-1-99-14 p 13). Mistahes hinnangute andmist juhatuse tegevusele ei saa samastada otsusega arvata hageja kostja liikmete seast välja.
30.Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et vaidlusalune üldkoosoleku otsus ei riku hageja õigusi, sest tegemist on korraldusliku otsusega ühistu juhatusele. Seetõttu ei ole hagejal sisulist tuvastushuvi üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks.
31.Kohus tuvastas ebaõigesti, et kostja rikkus 24.03.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kui ei edastanud hagejale üldkoosoleku kokkukutsumise teadet. Otsuse tühisuse toovad kaasa eelkõige raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada (3-2-1-7614 p 21). Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks saab pidada üldkoosoleku kokkukutsumise nõuetest mittekinnipidamist. Üldkoosoleku kokkukutsumise nõuete all on silmas peetud ennekõike üldkoosoleku kutsele ja selle edastamisele kehtestatud nõudeid. Kostja ei rikkunud hageja suhtes koosoleku kokkukutsumise korda. Kokkukutsumise korda
saab rikkuda ühingu liikme, mitte isiku suhtes, kellel liikmesus puudub. Kostjal ei olnud kohustust hagejat koosolekust informeerida.
32.Maakohus kohustas ebaõigesti kostjat andma tahteavalduse, mille kohaselt on hageja kostja liige ja õigustatud garaažiboksi nr 8 kasutama. MTÜS § 16 lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Tuginedes MTÜS-le otsustas kostja juhatus kehtivalt hageja tema avalduse alusel ühistust välja arvata. Kostja juhatus ei saanudki teisiti otsustada, sest juhtorgani otsusega ei saa piirata hageja õigust mittetulundusühingust välja astuda.
33.Kohus jättis põhjendamatult kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja tõi välja, et vaidluse tingis hageja ise, st hageja esitas juhatusele ühistust väljaastumise avalduse ja asus seejärel avalduse rahuldamist vaidlustama. Kostja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega ja oma õigusi kuritarvitav. Menetluskulud oleks tulnud jaotada lähtudes TsMS § 162 lg-st 4 ja jätta kulud hageja kanda või poolte menetluskulud poolte endi kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
34.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
36.Maakohus leidis õigesti, et kostja on HÜS § 20 lg-s 1 sätestatud tunnustele vastav juriidiline isik, kelle suhtes tuleb kohaldada hooneühistuid reguleerivaid õigusnorme (HÜS ja TÜS). Asjaolu, et kostja ei ole täitnud HÜS § 20 lg-s 7 sätestatud kohustust viia oma põhikiri HÜS-ga vastavusse hiljemalt 2008.aasta 1 jaanuariks, ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks, sest HÜS § 20 lg 9 kohaselt kohaldatakse sellisel juhul HÜS-s ja TÜS-s sätestatut. Maakohus kvalifitseeris hageja nõuded õigesti ning kohtuotsus ei ole vastuoluline ega ebaloogiline, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab.
37.Hooneühistu on tulundusühistu, mis kuulub PS § 31 kaitsealasse. Selle sätte kohaselt on Eesti kodanikel õigus koonduda muu hulgas tulundusühingutesse ning seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kostja viide PS § 48-le apellatsioonkaebuses ei ole asjakohane, sest see säte annab õiguse koonduda mittetulunduslikel eesmärkidel.
38.MTÜS sätted kostja suhtes ei kehti ja seaduse kohaldamisel ei ole tähtsust asjaolul, kas registripidaja on nõudnud kostjalt põhikirja seadusega kooskõlla viimist või mitte. Seadus ei sätesta kostjale õigust otsustada, kas ta soovib edasi tegutseda MTÜ-na või hooneühistuna. Maakohus ei pidanud käesoleva asja lahendamisel välja selgitama kostja võimekust hooneühistuna tegutseda, nagu kostja ekslikult leiab.
39.Maakohus leidis õigesti, et kostja juhatuse 12.12.2014 ja üldkoosoleku 24.03.2015 otsused on tühised (üldkoosoleku otsus TÜS § 521 lg 1 p 1 ja juhatuse otsus TsÜS § 38 lg 2 alusel). Kuna need otsused puudutasid hageja õigusi, oli tal õigus neid vaidlustada. Ekslik on kostja
seisukoht, et hageja väljaarvamisega kostja liikmete hulgast kaotas ta õiguse teda puudutavaid otsuseid vaidlustada.
40.Hagejal oli õigus otsustada, millised nõuded ta oma õiguste kaitseks kostja vastu esitab. Maakohus ei leidnud otsuses, et hageja ei saa hagiga taotletud eesmärki saavutada, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab. Sellist järeldust maakohus ei teinud. Vastupidi, kohus leidis, et hageja nõuded on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.
41.Maakohus leidis õigesti, et kostja üldkoosolek vaatas juhatuse 12.12.2014 otsuse üle ja langetas samas küsimuses otsuse, mistõttu tuleb neid otsuseid käsitleda tervikuna. Juhatuse otsuse kinnitamine üldkoosoleku poolt järeldub selgelt 24.03.2015 üldkoosoleku protokollist (I kd lk 65). Üldkoosolek otsustas, et toetab juhatuse käitumist hageja liikmete hulgast väljaarvamisel ning kohustas juhatust hagejale kirjalikult teatama, et hageja peab tagastama juhatusele garaaži peavärava võtmed ja ei tohi enam garaažiühistu territooriumil viibida. Sellest otsusest järeldub, et üldkoosolek kiitis hageja väljaarvamise heaks ja võttis vastu täiendavalt otsuse selle kohta, milliseid toiminguid peab kostja juhatus hageja väljaarvamisega seoses tegema. Ebaõiged on kostja väited, et tegemist oli üksnes korraldusliku otsusega kostja juhatusele, et vaidlusalune üldkoosoleku otsus ei riku hageja õigusi ja hagejal puudub tuvastushuvi üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks.
42.Maakohus tuvastas õigesti ka selle, lisaks otsuste seadusevastasusele rikkus kostja ka 24.03.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostjal ei olnud kohustust hagejat üldkoosolekule kutsuda, kuna hageja oli juhatuse otsuse alusel juba kaotanud oma liikmesuse. Kuna juhatuse 12.12.2014 otsus oli tühine, ei olnud sellel TsÜS § 84 lg 1 järgi õiguslikke tagajärgi ja hageja oli üldkoosoleku kokkukutsumise ajal kostja liige.
43.Ebaõiged on kostja väited, nagu ei oleks kohus võinud kostjat kohustada tegema tahteavaldust selle kohta, et hageja on kostja liige ja õigustatud garaažiboksi nr 8 kasutama. Maakohus põhjendas hageja vastava nõude rahuldamist piisavas ulatuses. Kostja viidatud MTÜS sätted ei ole selles osas kohaldatavad, nagu kostja ekslikult leiab.
44.Maakohus jättis hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti kostja kanda. Vastupidiselt kostjale ei tuvastanud ringkonnakohus hageja käitumist vastuolus hea usu põhimõttega ega oma õiguste kuritarvitamist.
45.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti kostja kanda. Hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus on 0 eurot.
46.Harju Maakohus määras hagejale 22.09.2015 riigi õigusabi korras esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi osutajaks määrati vandeadvokaat Veljo Viilol, kes esindas hagejat ka apellatsioonimenetluses.
47.Vandeadvokaat Veljo Viilol esitas ringkonnakohtule 06.09.2016 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 600 eurot (sh käibemaks). Taotluse kohaselt kulus esindajal maakohtu otsusega esmasele tutvumisele õigusabi edasiseks kujundamiseks ja õigusabi saajale tutvustamiseks 10.05.2016 1 tund; õigusabi saajale kohtuotsuse tutvustamisele, konsultatsioonile kohtuotsuse õiguslikest tagajärgedest ja sellega seonduvatest võimalikest toimingutest oma õiguste realiseerimiseks kohtuotsuse jõustumisel 13.05.2016 (selgituse kohaselt osutus toiming õigusabi saaja eakusest tulenevalt tavalisest mahukamaks) 1 tund ja 30 minutit; apellatsioonkaebusega tutvumisele, tsiviilasja materjalide põhjenduste võrdlevale õiguslikule analüüsile apellatsioonkaebuse põhjenduste ja maakohtu otsuse põhjendustega, sh analüüsi tulemusel täiendava tõendi kogumiseks 14.06.2016 5 tundi; apellatsioonkaebusele õiguslikult mahuka
vastuse koostamisele, õigusabi saajaga tema soovil kohtumisele, vastuse õiguslike ja sisusliste seisukohtade selgitamisele ning konsultatsioonile 21.06.2016 2 tundi ja 5 minutit. Kuna toimingu maht osutus kordades mahukamaks, palub esindaja viimasele toimingule kulunud aja tasu suurendada 100% võrra.
48.RÕS § 22 lg-s 7 sätestatu kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Ringkonnakohus leiab, et esindaja taotlus tuleb rahuldada osaliselt.
49.Kuna ringkonnakohus määrab kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (TsMS § 174 lg 3), ei kuulu esindaja kulud 10.05.2016 ja 13.05.2016 tehtud toimingute eest hüvitamisele. Apellatsioonimenetlus algas kaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmisega 01.06.2016. Seetõttu jääb taotlus kokku 2 tunni ja 30 minuti ulatuses rahuldamata.
50.Esindaja 16.06.2016 ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumisele ja tsiviilasja materjalide analüüsile, sh täiendava tõendi kogumisele, ei ole taotletud 5 tunni ulatuses põhjendatud. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt oli esindaja menetluses esitatud seisukohti juba maakohtus põhjalikult analüüsinud ning pidi olema asjaolude ja poolte väidetega kursis. Ringkonnakohus loeb vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebusega tutvumisele ja tsiviilasja materjalide analüüsile, arvestades kaebuse mahtu ja põhjendusi, 2 tundi ja 30 minutit.
51.Esindaja 21.06.2016 kulu apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele ja kliendiga kohtumisele 2 tundi ja 30 minutit on täies ulatuses põhjendatud, arvestades kaebuse ja vastuse mahtu ning vajadust anda kliendile tema soovil ülevaade tsiviilasja menetlusest. Esindaja taotlus 21.06.2016 tehtud toimingute tasumäära suurendamiseks 100% on samuti põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
52.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 381 kohaselt kohaldatakse esindaja tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramisele käesoleval juhul 01.08.2016 jõustunud määrust riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste (edaspidi: kord) kohta. Korra § 10 lg 3 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 400 euro ühes kohtuastmes. Esindaja taotlus kuulub seega rahuldamisele (5x20+5x40) 300 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 60 eurot – kokku 360 eurot, mis tuleb kostjal TsMS § 179 lg 1 alusel riigile hüvitada. TsMS § 179 lg 5 järgi tuleb lahend selles osas täita 15 päeva jooksul ja tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda TsMS § 179 lg 9 alusel viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
53.Ringkonnakohus ei võta tõendina asja juurde apellatsiooniastmes hageja poolt esitatud Tartu Maakohtu 14.03.2016 määrust nr 10024253, millega kohustati kostjat viima põhikiri vastavusse hooneühistuseadusega. Nimetatud dokumendil ei ole asja lahendamisel, sh seaduse kohaldamisel tähtsust. Reet Allikvere