29. aprill 2016. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-15-8177
Tsiviilasi
XXX hagi XXXOÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitiste nõudes (sh töövaidlusasi nr 4-1/804)
Tsiviilasja hind
1 717,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilja Sipari Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige XXX
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata kostja 4. aprilli 2016 ja hageja 14. aprilli 2016 taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks. Hagi rahuldada osaliselt. Tuvastada, et hageja XXX(isikukood XXX) ja kostja XXXOÜ (registrikood XXX) vahelise 12. veebruari 2015 töölepingu kostjapoolne 30. märtsi 2015 ülesütlemine on tühine. Lõpetada eelmises lauses viidatud leping töölepingu seaduse § 107 teise lõike alusel alates 31. märtsist 2015. Mõista kostjalt XXXOÜ hageja XXX kasuks välja hüvitis 195 eurot ja jätta ülejäänud osas hüvitise nõuded rahuldamata. Rahuldada hageja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Resolutsiooni punktis 4 kostjalt välja mõistetud hüvitis tuleb tasuda XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXX. Jätta kõik kostja menetluskulud kostja enda kanda ja hageja menetluses osalemisest tingitud kulud Eesti Vabariigi kanda. Määrata kindlaks, et hüvitatavad senise menetluse kulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
2-15-8177 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD
1.XXX(hageja, töötaja) esitas 14. aprillil 2015 Tööinspektsiooni juures tegutsevale töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse XXXOÜ (kostja, tööandja) vastu, mille TVK lahendas 19. mai 2015. aasta otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/804 ja jättis selle rahuldamata. Hageja TVK otsusega ei nõustunud ja esitas 29. mail 2015 kohtule avalduse töövaidluse kohtus läbivaatamiseks. Kohtumenetluses esitas hageja osa senistest ja ühe täiendava nõude. Kohus määras 4. aprilli 2016. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Pooled esitasid kohtu määratud tähtajaks täiendavad seisukohad ja taotlused.
2.Hageja nõuab pooltevahelise 12. veebruari 2015 töölepingu kostjapoolse 30. märtsi 2015 ülesütlemise tühisuse tuvastamist (nõue (1)) ja hüvitise 1 170 eurot maksmist (nõue (2)). Lisaks esitas hageja 31. juuli 2015 hagiavalduses nõude varalise kahju 547,20 eurot hüvitamiseks (nõue (3)). TVK-s on varem lahendatud hageja nõue mittevaralise kahju 280 eurot hüvitamiseks, mille kohtus lahendamist hageja ei soovinud. Hageja taotleb, et kohus määraks kindlaks otsuse täitmise korra ja palub kanda nõutava summa XXX nimel olevale arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX. Hageja põhiväited on järgmised: − pooled sõlmisid tähtajalise töölepingu ja hageja asus kostja juures tööle tasuga 390 eurot kuus; − kostja ütles töölepingu üles katseajal selle ebarahuldava tulemuse tõttu, sest hageja keeldus täitmast kostja antud täiendavat tööülesannet; pooled olid erimeelsed, kas nimetatud ülesande täitmine on hageja kohustus, aga kostja ei teinud hagejale muid etteheiteid tööga toimetuleku osas; − neil asjaoludel on töölepingu katseajal ülesütlemine tühine ja hageja palub töölepingu lõpetada kohtus (nõue (1)); − hageja nõuab hüvitist kolme kuu keskmise töötasu summas (nõue (2)) ja lisaks kostja juures teenitud ning järgneval perioodil (kuni 17. maini 2015) teenitud töötasu vahe hüvitamist (nõue (3)). Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Menetluskulude nimekirja hageja ei esitanud, aga hageja menetluses osalemisest on tekkinud kulu riigi õigusabi tasuna hageja esindajatele.
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et ta lõpetas töölepingu põhjendatult katseajal seetõttu, et hageja keeldus tegemast tööd, mis ametijuhendi järgi oli hageja kohustus. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kostja ei esitanud. 2 (5)
2-15-8177
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi saab rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda ja määrab need kindlaks ka rahaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.
5.TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata kostja 4. aprilli 2016 ja hageja 14. aprilli 2016 taotlused kummaltki ühe täiendava dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks. Kohus jätab need taotlused rahuldamata. Kostja 4. aprilli 2016 taotluse lisas osas ei ole kostja selgitanud, millist vaidlusalust asjaolu see tõendab, mistõttu tuleb jätta tõend TsMS § 238 lg 1 esimese lause ja § 236 lg 1 alusel vastu võtmata. Hageja 14. aprilli 2016 menetlusdokumendi lisa on juba kohtutoimikus olemas (tl 111) ja ka seda ei ole vaja TsMS § 238 lg 1 p 2 mõtte kohaselt vastu võtta. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu ei ole vaja neid pooltele tagastada.
6.Hageja tõi esile järgmised asjaolud, mis kostja võttis omaks ning mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − hageja töötas alates 12. veebruarist 2015 kostja juures töölepingu alusel, mille pooled vormistasid 18. veebruaril 2015 tähtajalisena kehtivusega kuni 31. detsembrini 2015 (TVK tl 29–32); − hageja töökohustustes lepiti lisaks kohtu ametijuhendis (TVK tl 33–35) ja hageja töötasu kostja juures oli 390 eurot kuus; − kostja ütles töölepingu katsaja kestel üles 30. märtsi 2015 avaldusega (TVK tl 36), milles märkis, et hageja ei tule toime tööülesannete täitmisega, ja mille hageja sai kätte
31.märtsil 2015; − TVK on lisaks lahendanud hageja muid nõudeid, sh 31. augusti 2015. aasta otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1194 rahuldanud nõude töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest (tl 105–108).
7.Nõude (1) õiguslik alus on töölepingu seaduse (TLS) § 104 lg 1, mis sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Ülesütlemise aluse esinemise peab esile tooma ja vaidluse korral tõendama pool, kes tugineb ülesütlemise kehtivusele, st käesoleval juhul kostja (vt Riigikohtu 5. aprilli 2000. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-00, põhjenduste viies lõik). Pooled ei vaidle selle üle, et töölepingu ülesütlemine toimus katseajal. Tulenevalt TLS § 6 lg 1 mõttest saab tööandja katseajal öelda töölepingu üles eelkõige põhjustel, et töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused ei vasta tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Eelkõige saab tööandja põhjendada töölepingu katseajal lõpetamist asjaoludega, mis näitavad puudusi töö tegemisega toimetulekul (vrd Riigikohtu 11. juuni 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 12 neljas lõik). Kohus tõlgendab katseaega reguleerivaid õigusnorme lähtudes sellest, et seadusandja soovis anda tööandjale katseajal avaramad võimalused töötaja tööle sobivuse hindamiseks, st paratamatult võib tööandja hinnang jääda teataval määral subjektiivseks. Katseaja eesmärk on muu hulgas anda töösuhte pooltele võimalus veenduda, kas nende arusaamad töötajalt oodatava suhtes olid ühesugused. 3 (5)
2-15-8177 Poolte avaldustest TVK-s ja kohtumenetluses nähtub, et töölepingu ülesütlemise põhjustas erimeelsus hageja tööülesannete ulatuse kohta. Eelkõige ei saanud pooled samal viisil aru sellest, kas hageja pidi lisaks muudele tööülesannetele tegelema ka kett-troppide valmistamisega (lõikamisega). Kostja andis sellekohase tööülesande ja hageja keeldus seda täitmast vähemalt ilma täiendavat tasu saamata. Muudele töölepingu ülesütlemise sisulistele alustele ei ole kostja menetluses tuginenud. Kohus nõustub hagejaga, et sel alusel ei olnud kostjal õigust töölepingut üles öelda katseaja ebarahuldavale tulemusele tuginedes ehk TLS § 86 lg 1 alusel. Kostja esile toodud sisuline põhjus ei viita töö tegemisega toimetulekule ega ühelegi TLS § 6 lg-s 1 märgitud omadusele. Seetõttu on kostja ülesütlemine tühine ja muid hageja esile toodud võimalikke tühisuse aluseid ei ole enam vaja kontrollida.
8.Hageja taotleb töölepingu lõpetamist kohtus. Kohus rahuldab selle taotluse TLS § 107 lg 2 alusel. Pooled ei ole toonud esile lepingu kohtus lõpetamise aega, aga nad on üksmeelsed selles, et leping lõppes tegelikult 31. märtsil 2015, kui hageja sai kätte kostja ülesütlemisavalduse. Võttes arvesse, et TVK 31. augusti 2015. aasta otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1194 on juba rahuldatud hageja nõue kostja vastu lepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest, siis puudub mõistlik põhjus ja vajadus lepingu lõppemise aega kohtus muuta. Kohus leiab, et käesoleva juhtumi asjaoludel ei ole kohane järgida Riigikohtu 10. oktoobri 2012. aasta otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12 p-st 16 tulenevaid seisukohti.
9.Hageja nõude (2) õiguslik alus on TLS § 109 lg 1, mis näeb mh ette, et kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja nimetab nõude (3) õigusliku alusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043. Viidatud normi järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1044 lg 2 välistab lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju nõude VÕS 53. ptk-s sätestatud alustel, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab viidatud peatükis sätestatud alusel nõuda siiski juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Kohus leiab, et lepingu väidetava alusetu ülesütlemisega põhjustatud kahju hüvitamist ei saa nõuda lepinguvälise kahjuna, sh VÕS § 1043 alusel. Nimelt hõlmab TLS § 109 lg 1 ka sellise kahju nagu hageja kirjeldab nõude (3) sisuna, st väiksem töötasu pärast töölepingu ülesütlemist (vt TLS § 109 lg 1 alusel hüvitatava kahju ulatuse ja eesmärgi kohta nt Riigikohtu 21. septembri 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-15, p 26, samuti selles viidatud üldkogu 14. mai 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p 32). Hageja valitud õiguslik kvalifikatsioon ei ole kohtule siduv ja kohus saab seega hageja nõuet (3) kontrollida nii iseseisva kahju hüvitamise nõudena sõltumata selle õiguslikust alusest, aga ka hinnata seda taotlusena nõudega (2) soovitava hüvitise vastavas osas suurendamiseks TLS § 109 lg 1 teise lause alusel. Seetõttu tuleb nõudeid (2) ja (3) edaspidi käsitleda koos.
10.Kohus peab kohaseks hüvitiseks töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hageja poole kuu töötasu summat ehk 195 eurot ( = 390 : 2). Ülejäänud osas jäävad nõuded (2) ja (3) rahuldamata. Kohus põhjendab seda järgmiselt. Kohus saab eelmise punkti kolmandas lõigus viidatud juhiseid järgides ja TLS § 109 lg 1 teise lause alusel kaaluda kõiki poolte töösuhte ja selle lõpetamise asjaolusid. Hageja töötas kostja juures lühikest aega ja poolte vaidluste paljususest saab järeldada olulisi probleeme töösuhte 4 (5)
2-15-8177 laabumisel. Sellises olukorras ei saanud kumbki pool mõistlikult eeldada, et töösuhe kestab pikemat aega, sh kokku lepitud tähtaja lõpuni. Lisaks on töövaidlusorganid juba mõistnud välja hageja kasuks erinevaid hüvitisi (vt lisaks eelviidatule tl 119–121) ja kostja on maksnud hagejale välja nõutud täiendava tasu (tl 116). Töölepingu lõppemise põhjustas hageja keeldumine töö tegemisest. Kohus nõustub kostjaga selles, et ametijuhendis ega töölepingus ei pea olema väga täpselt loetletud kõik ülesanded, mida töötaja peab tööandja korralduste järgi täitma. Töö korraldamine on TLS § 1 lg 1 ja § 28 lg 2 p 1 järgi tööandja otsustada. Eelkõige tuleb töötajatel TLS § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 kohaselt täita kõiki neid ülesandeid, mis mõistliku arusaama järgi jäävad nendega kokku lepitud töö piiridesse. Kostja ei andnud hagejale sellist ülesannet, mille täitmist ei saaks hagejalt mõistlikult eeldada või nõuda. Kuigi kostja valis ebaõige aluse töölepingu ülesütlemiseks, siis ei tule sellises olukorras mõista temalt välja suuremat hüvitist. Samuti ei anna alust hüvitise suurendamiseks nõude (3) alusena esile toodud asjaolu, et hageja kaotas töötasus. Pooled leppisid kokku minimaalses töötasu määras ja kostja ei ole põhjustanud asjaolusid, mis tingisid hagejale teataval ajal sellest väiksema töötasu maksmise.
11.Hageja taotlusele otsuse täitmise korra määramiseks ei ole kostja vastuväiteid esitanud ja kohus saab selle TsMS § 445 lg 1 alusel rahuldada.
12.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata käskkirjad (tl 109–110 ning TVK tl 11 ja 37), Konkurentsiameti vastuse (tl 111), hageja elukohta käsitlevad dokumendid (tl 112–113) ning andmed hageja tulu ja puhkusetasu kohta (tl 114– 115 ja 117–118), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.
13.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte vahel selliselt, et need jäävad poolte endi kanda. Hageja menetluses osalemisest tingitud kulud jätab kohus TsMS § 190 lg 7 alusel siiski riigi kanda vastavalt tänastes riigi õigusabi tasu käsitlevates määrustes esitatud põhjendustele. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.