XXX(XXX) seatud eestkoste jätkumise vajalikkuse otsustamine ja talle määratud eestkostja ametiaja pikendamine kohtu algatusel
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita asjas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik: XXX (isikukood XXX, elukoht Sääse 9-19, Tallinn); Puudutatud isik: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isiku XXX elukohajärgne kohalik omavalitsus: Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Tammsaare tee 135, 12913 Tallinn); Puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Imbi Seimar (Niguliste Advokaadibüroo Osaühing, registrikood 10383918, asukoht Tartu mnt 16B-19, 10117 Tallinn).
RESOLUTSIOON
1.Tuvastada, et eestkoste jätkumine XXX (isikukood XXX) üle tema kõigi asjade ajamiseks on eestkostetava huvide kaitseks vajalik.
2.Pikendada XXX määratud eestkostja XXX (isikukood XXX) ametiaega.
3.Kohus kontrollib, kas eestkoste jätkumine XXX üle on XXX huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada hiljemalt 29.04.2021.
5.XXX ei saa piisavalt aru abielu sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
6.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
7.XXX ülesanneteks on XXX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti XXX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.
8.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara
valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 15. juunil. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele.
9.Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi XXX varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
10.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest.
11.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Menetluskulude jaotamine
12.Jätta XXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest isik, kellele eestkostja määramist menetleti; isik, kes eestkostjaks määrati; isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 531 lõikele 1 kehtib ja kuulub täitmisele kohtumäärus alates kohtumääruse teatavakstegemisest eestkostjale. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses on XXX(XXX) seatud eestkoste jätkumise vajalikkuse otsustamine ja talle määratud eestkostja ametiaja pikendamine kohtu algatusel. Tallinna Linnakohtu 16.10.2001 kohtuotsusega tsiviilasjas 2/4/228-4809/01 tunnistati XXX teosvõimetuks, määrates tema eestkostjaks XXX. Harju Maakohtu 14.06.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-11-16292 pikendati XXX üle seatud eestkostet kõigi tema asjade ajamiseks, pikendades tema eestkostja XXX volituste tähtaega 5 (viis) aastat.
2.Harju Maakohus algatas käesoleva hagita asja menetluse oma 04.03.2016 kohtumäärusega, kaasates menetlusse puudutatud isikud XXX, XXX ja Tallinna linna Mustamäe Linnaosa Valitsuse. Samuti määras kohus, juhindudes TsMS § 520 lõike 2 punktist 2, XXX riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabikulusid ning määras XXX suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Riigi õigusabi osutas XXX vandeadvokaat Imbi Seimar.
3.Puudutatud isiku XXX elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu kinnitas oma 16.03.2016 kohtule saadetud seisukohas, et kuivõrd XXX tervislik seisund ei ole paranenud, on eestkoste jätkumine tema suhtes vajalik. Samuti kinnitas Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja, et kuivõrd XXX on XXX eestkostja ülesannetega siiani hästi toime tulnud, tuleks tema eestkostja ametiaega pikendada.
4.Puudutatud isikule XXXriigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar leidis oma 30.03.2016 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et kuivõrd XXX eestkostevajadus ei ole ära langenud, tuleks tema üle seatud eestkostet pikendada. Samuti on põhjendatud XXX eestkostja ametiaja pikendamine, kuna XXX on eestkostja ülesannete täitmisega käesoleva ajani toime tulnud.
5.Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 244 asus ekspert seisukohale, et XXX kannatab sügava vaimse alaarengu all (XXX), mille tõttu ei ole XXX võimeline kestvalt oma tegudest aru saama ja neid juhtima, samuti avaldama oma tahet. Psühhiaatri hinnangul on XXX vaja
eestkoste seada terveks eluks. Psühhiaater märkis, et XXX ei ole võimalik kuulata ära kohtuistungil ega ka tavalises keskkonnas. Seejuures selgitas ekspert, et XXX ei suuda avaldada oma tahet eestkoste pikendamise ega eestkostja isiku suhtes, sest temaga ei ole võimalik saada kontakti. Kohtumääruse põhjendused
6.Vastavalt TsMS § 528 lõikele 1 kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
7.Vastavalt TsMS § 528 lõikele 2 ei pea eestkostja ülesannete muutmisel, uue eestkostja määramisel või eestkostja ametiaja pikendamisel uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama, kui: 1) eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata või 2) eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui 5 (viis) aastat. TsMS § 528 lõike 3 kohaselt ei pea eestkostja ametiaja pikendamisel eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Käesoleval juhul kohus määras XXX suhtes uue kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi.
8.Kohus on seisukohal, et asjaolu, et XXX kannatab sügava vaimse alaarengu all (RHK 10 järgi F73), on tõendatud käesolevas tsiviilasjas läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 244 (t/l 70-72). Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et XXX eestkostevajadus ei ole ära langenud ning XXX on endiselt TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik, mistõttu tuleb asuda, juhindudes PKS § 203 lõikes 4 sätestatust, seisukohale, et eestkoste jätkumine on eestkostetava üle tema huvide kaitseks vajalik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXX huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu.
9.PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohus, nõustudes XXX elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja ja XXXriigi õigusabi korras määratud esindajaga, leiab, et kuivõrd XXX on käesoleva ajani oma eestkostja ülesannetega toime tulnud, tuleb XXX ametiaega XXX eestkostjana pikendada. Samuti on XXX andnud eestkostja ametiaja pikendamise kohta oma nõusoleku. XXX eestkostja ametiaja pikendamiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.
10.Tulenevalt puudutatud isiku XXX psüühilisest seisundist, XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja ja XXX elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et XXX eestkostja ülesanneteks tuleb jätta XXX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku
kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
11.Tulenevalt asjaolust, et XXX tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada XXX ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXX ei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
12.TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 ja lõike 3 kohaselt märgitakse kohtumääruses tähtaeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, mis ei või olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus iga 5 (viie) aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et kohus on kohustatud kontrollima, kas eestkoste jätkumine XXX üle on XXX huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada hiljemalt 29.04.2021.
13.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXX esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. juunil. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
14.Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks.
Menetluskulude jaotamine
15.TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus asub seisukohale, et XXXriigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulud tuleb jätta täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik