Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
29.aprill 2016.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-9021
Tsiviilasi
OÜ ATKO Ekspedeerimine hagi N B vastu 9970 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 843.76 euro ja lisanduva viivise nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA OÜ ATKO Ekspedeerimine, rk 1119129, asukoht Tallinn, Ahtri 6a; esindaja Kätri Sarapuu KOSTJA N B, ik xxxx, tegelik elukoht teadmata Kirjalik menetlus Hagi hind 11540.11 eurot
hagi rahuldada tagaseljaotsusega
Välja mõista N B`ilt 9970 eurot põhivõla katteks ja 843.76 eurot sissenõutavaks muutunud viivise katteks OÜ ATKO Ekspedeerimine kasuks. Välja mõista N B OÜ ATKO Ekspedeerimine kasuks viivis põhinõudelt- 9970 eurot- alates 16.05.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku, koos sissenõutavaks muutunud viivisega, mitte üle põhinõude suuruse. Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja välja mõista N B OÜ ATKO Ekspedeerimine kasuks riigilõivu katteks 600 eurot ja õigusabikulude katteks 360 eurot. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 15.09.2015, teistkordselt pärast puuduste kõrvaldamist 19.06.2015, esitatud hagi kohaselt töötas kostja hageja juures lepingu nr 106 alsuel kuni 10.04.2014. 15.12.2013 põhjustas kostja bussiga xxxx, reg.nr xxxx xxxx vallas liiklusõnnetuse. Hagejale on kostja süüline tegevus põhjustanud varalise kahju summas 9970 eurot. Tööandja ja AS ATKO Liinid vahel on 10.10.2013 sõlmitud rendileping, mille kohaselt kasutas bussijuht AS-le ATKO Liinid kuuluvat bussi tööülesannete täitmiseks. AS ATKO Liinid on sõlminud If P&C Insuranse ASga sõiduukindlustuse raamlepingu nr 404645155, mille kohaselt on põhivastutuse summa 9970 eurot. Vastavalt rendilepingule vastutab hageja bussile tekkinud igasuguse kahju eest ning kohustub sellest tulenevalt hüvitama rendileandjale kogu tekkinud kahju. 09.04.2014 esitas hageja kostjale avalduse kahju hüvitamiseks, mille kostja on samal päeval allkirjastanud. Avalduses nentis hageja, et tal on kostja vastu sissenõutavaks muutunud rahaline nõue summas 9970 eurot. Nii hageja kui ka politsei- ja piirivalveamet on järeldusel, et kostja põhjustas õnnetuse ettevaatamatusest ehk hooletuse tõttu, mis väljendub asjaolus, et kostja sõitis teeoludele mittevastava kiirusega. Kostjale on kriminaalmenetluses esitatud sellekohane süüdistus, millest tulenevalt hageja leiab, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest täies ulatuses. Hageja hinnangul ei muuda hagi põhjendamatuks ka asjaolu, et Harju Maakohtu 23. novembri 2015 otsusega nr 1-15-1566/ nr 13230201016 /lõpetati N B (kostja) kriminaalasjas menetlus tema süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, kuna puudub kriminaalmenetluse alus. Nimelt leidis Harju Maakohus, et tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-87-15, milles on käsitletud sarnast juhtumit, ei saa kostjale süüks panna KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist ning hinnates kõigi liiklusõnnetuse osaliste süüd, tuleb tõdeda, et kannatanu ise oma tegevusetusega (ei kinnitanud turvavööd) oli süüdi oma hukkumises. Siiski ei ole kriminaalasjas leitud, et kostja ei rikkunud järgmisi liiklusnõudeid: LS § 14 lg 2 (iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist); § 50 lg 3 p 1 ja 2 (juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva
sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; 2) vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb). Nimetatud kriminaalasjas ei analüüsitud seda, kas konkreetsed liiklusnõuete rikkumised põhjustasid avarii või mitte, vaid analüüsiti asjaolu, kas avariile järgnenud asjaolu, inimese hukkumine, saab kostjale omistada. Liiklusõnnetuse puhul vabaneb hoolsuskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik vastutusest näiteks juhul, kui ka kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 2013. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-23-13, p 6). Käesoleval juhul leiti, et kuna kannatanu ise ei kinnitanud turvavööd, on ta süüdi enda hukus, mitte õnnetuse põhjustanud bussijuht ehk kostja. Kriminaalasjas ei tekitanud küsimust asjaolu, kas kostja jättis kohandamata oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ning ei arvestanud sõidukiiruse valikul teeoludega (libe tee), tee seisundiga (lumelörtsine tee), veose iseärasustega (liinibussi reisijad), ilmastikutingimustega (hämar aeg, lumesadu), et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama nagu libedal kurvilisel teel võimalik juhitavuse kadu mootorsõiduki üle, mistõttu kostja ei tulnud bussi juhtimisega kurvis toime, buss läks külglibisemisse, kaldus paremale teelt välja ning vajus paremale küljele. Seega kostja on süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises. Hageja leiab, et kuna kostjat ei mõistetud süüdi KarS § 422 lg 1 nimetatud teo toimepanemises (KarS § 422 lg 1 sätestab järgmist: mootor-, õhu- või veesõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm, – karistatakse kuni viieaastase vangistusega), ei tähenda, et oleks tõendatud, et kostja ei rikkunud liiklusseadusest tulenevaid kohustusi, mistõttu põhjustas liiklusõnnetuse ning kahju hagejale. OÜ-le ATKO Ekspedeerimine on kostja süüline tegevus põhjustanud varalise kahju summas 9970,00 eurot. Hageja on järeldusel, et kostja põhjustas õnnetuse ettevaatamatusest ehk hooletuse tõttu, mis väljendub asjaolus, et kostja sõitis teeoludele mittevastava kiirusega ehk ületas kiirust, mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus. Nimetatud rikkumine on toimunud, olenemata sellest, et kostjale ei omistatud inimese surma põhjustamist liiklusnõuete rikkumise tulemusel, kuna leiti, et ka kannatanu ise põhjustas oma tegevusetusega enda hukkumise. Vastavalt eeltoodule leiab hageja, et kostja on süüdi varalise kahju tekitamises hagejale ning palub kohtul hageja jaoks välja mõista kahjuhüvitis. Kostja ei ole hagejale tasunud liiklusõnnetuse omavastutuse summat ega ole pöördunud hageja poole maksegraafiku koostamiseks. Hagi on esitatud TLS § 72, 16 alusel taotlusega välja mõista kostjalt põhinõudena 9970 eurot ning viivis alates kahju hüvitamise avalduse kostjale esitamisest kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivisena summas 843.76 eurot ja edasi kuni põhinõude kohase täitmiseni seaduses sätestatud määras, kuid mitte üle põhinõude suuruse. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud.
Töölepingu seaduse § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. Töölepingu seaduse § 16 kohaselt töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 77 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule vastava kvaliteediga. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus on kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega kättetoimetanud avaldamisega Ametlikes Teadaennetes 07.03.2016, andes kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks 28 päevase tähtaja ning selgitades, et vastuse tähtajaks mitteesitamisel teeb kohus kohtulahendi teatavaks 28.04.2016. TsMS § 395 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hagi on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja õigusliku põhjendusega. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud 13.07.2015 ning selle kohaselt on tema menetluskuluks 550 eurot riigilõivu katteks ja 360 eurot õigusabikulu katteks. Kohus leiab, et menetluskuluna on riigilõivu kandmine tõendatud summas 600 eurot, mistõttu kohus peab, sõltumata hageja menetluskulude taotluses nimetatud summast, võimalikuks TsMS § 174 lg 1 alusel rahuldada hageja riiglõivu nõude tegelikult tasutud suuruses ehk 600 eurot. Põhjendatud on ka õigusabikulu 360 eurot. Hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.