lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-17024/33

Tööõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-17024/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.03.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2468
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTLS § 1 lg 1, 2Töölepingu mõisteTsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTLS § 100 lg 1Ülesütlemise hüvitisTLS § 28 lg 2Tööandja kohustusedTLS § 55PõhipuhkusTLS § 68 lg 2Põhipuhkuse andmineTLS § 70 lg 1PuhkusetasuTLS § 71

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.03.2025 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-17024

Tsiviilasi

Z Š hagi OSAÜHING AKUANT vastu töötasu, hüvitiste ja viivise nõudes 4480,64 eurot Hageja Z Š (isikukood xxx), lepinguline esindaja T K

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja OSAÜHING AKUANT (registrikood 10651388), seaduslik esindaja A Š Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 05.02.2025

RESOLUTSIOON

1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista OSAÜHING AKUANT Z Š kasuks saamata jäänud töötasu 2 709,27 eurot (bruto) ja seisuga 06.02.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 200 eurot.
3.Välja mõista OSAÜHING AKUANT Z Š kasuks hüvitis TLS § 100 lg 1 alusel 654 eurot (bruto) ja seisuga 06.02.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 41 eurot.
4.Välja mõista OSAÜHING AKUANT Z Š kasuks puhkusetasu 654 eurot (bruto) ja seisuga 06.02.2023 viivis summas 41 eurot.
5.Välja mõista OSAÜHING AKUANT Z Š kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 4017,27 eurot alates 07.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kasutamata puhkuse hüvitamine
TLS § 84 lg 1Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemisel
TLS § 89 lg 1Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 232 lg 1Tõendite hindamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsÜS § 89Näilik tehing
VÕS § 94Intress võlasuhtes
6.Jätta menetluskulud kostja OSAÜHING AKUANT kanda.
7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Z Š (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi OSAÜHING AKUANT (kostja) vastu töötasu, hüvitiste ja viivise nõudes.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 654,00 eurot (bruto) ja seisuga 06.02.2023 viivis summas 41,00; kasutamata 28 kalendripäevase põhipuhkuse hüvitis 654 eurot (bruto) ja seisuga 06.02.2023 viivis summas 41,00 eurot; töötasu jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli ja mai eest summas 2709,27 eurot (bruto) ja seisuga 06.02.2023 viivis summas 200,00 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis seadusjärgses määras arvestatuna tähtaegselt tasumata nõudelt 4017,27 eurot kindla summana hagi esitamisest (06.02.2023) kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1) arvestatuna tähtaegselt tasumata põhinõudelt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning kohustada kostjat tasuma hageja menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.04.2000 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja tööle kontoriabilise ametikohal xxx. Tööleping lõpetati 04.05.2022. Alates 01.01.2022 on töötaja töötasu 654,00 (bruto) eurot kuus ning töötajale makstakse töötasu üks kord kuus kuu 10. kuupäeval töötaja pangaarvele. Hageja täitis oma kohustused korrektselt ja õigeaegselt ning tööandja maksis igakuiselt töötasu. Esimesed probleemid tekkisid juulis 2021 ning avaldaja oli sunnitud pöörduma Töövaidluskomisjoni poole. Tööandja tunnistas rikkumist ja menetluse käigus pooled sõlmisid kompromissi. Lähtudes sõlmitud kompromissist hakkas kostja alates 25.02.2022 maksma raha summas 518,00 eurot, aga ei maksnud töötasu. Hageja sai 03.02.2022 ülesütlemisavalduse, mille kohaselt kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles TLS § 89 lg 1 alusel ning viimane tööpäev on 04.05.2022. Käesoleva ajani ei ole kostja välja maksnud töötasu perioodi 10.02.2022 (jaanuari eest) kuni 05.04.2022 summas 2 709.27 eurot (654 eurot x 4 (jaanuar, veebruar, märts, aprill) + 93.27 (mai)) ja kasutamata põhipuhkuse hüvitist summas 654,00 eurot (28 päeva) ja hüvitise summas 654 eurot TLS § 100 lg 1 alusel.
4.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et ainult tööandja teeb kande töötamise registris. Töölepingu võib sõlmida kas kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Hageja sai 03.02.2022 tööandjalt ülesütlemisavalduse. Samuti edastas tööandaja digitaalselt allkirjastatud ülesütlemisavalduse e-posti teel 13.05.2023. töötamise registris on tööleping lõpetatud 04.05.2022 TLS § 89 lg 1 alusel. Poolte abielu lahutati xxx Harju Maakohtu otsuse alusel, aga töösuhe lõpetati 04.05.2022.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

2(6)

5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled ei ole sõlminud töölepingut. Hageja ei ole tõendanud milliseid tööülesandeid on tema väidetavalt täitnud. Samuti õige ei ole ja on vastuolus hageja enda EMTA väljatrükkiga hageja väide nagu oleks tööstaaž alanud alates 06.04.2000 aastast. Vastavalt lisale 2 on kande loomise ajaks 30.06.2014. Kostjale jääb täiesti arusaamatuks kust tuleneb pooltevaheline kokkulepe väidetava töötasumäära ja kuupäeva kohta. Kostja kinnitab, et hagejale ei ole kordagi töötasu makstud. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et töötasu tasuti tema pangaarvele. Kostja märgib, et hagejat ei ole kunagi tööle lubatud ja hageja ei ole isegi kunagi kostja juurde tööle asunud. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja ei ole tõendanud millal on tema kostja juurde tööle asunud, millist tööd konkreetselt on tema kostja kasuks teinud, millise graafiku alusel, millised olid hageja nn tööülesanded, kus oli hageja väidetav töö tegemise koht (aadress), kus tema väidetavalt on alates 2000 aastast kuni käesoleva hetkeni tööd teinud, millised palgatingimused olid, ei ole tõendatud muu hulgas mis ajal on tööd tehtud, kes oli hageja otsene juht ja ülesannete andja ehk siis hageja avaldusest ei nähtu ühtegi seadusega nõutud tõendit, mis kinnitaks hageja ja kostja vahel töölepingulise suhte olemasolu. Muuhulgas ei ole hageja töölepingulise suhte tuvastamist kohtult taotlenud.
6.Töölepingulise suhte olemasolu hageja ja kostja vahel ei tõenda ka hageja avalduse lisana esitatud kompromiss. Kostja seaduslik esindaja/hageja endine abikaasa sõlmis oma endise abikaasaga kompromissi tundes oma teo eest (A Š jättis hageja maha, tema oli abielusuhete initsiaator) tõsist vastutust hageja ees. Kompromissi sõlmimisel ei soovinud kostja seaduslik esindaja oma endise naisega vaielda ja vaatamata sellele, et hagejal puudus täielikult mistahes alus kostjalt raha saada, heast tahtest sõlmis kostja esindaja hagejaga kompromissi. Kompromiss ei asenda töölepingut ega ei tõenda poolte vahel töölepingulisi suhteid, see on neutraalne kokkulepe, mis ei ole üldse antud vaidluse puhul siduv ega määrav. Kompromissi alusel tasutud summad ei ole töötasu.
7.Vastavalt ülesütlemisavaldusele ütles tööandja töölepingu erakorraliselt üles TLS § 89 lg 1 alusel ning viimane tööpäev on 04.05.2022. Kostja ei ole kunagi hagejale mistahes teateid esitanud. Kostja märgib, et hageja väidetud töölepingu näol on tegemist algusest peale näiliku tehinguga TsÜS § 89 mõistes. Kostja seaduslik esindaja ja hageja olid abielusuhetes (lähedased inimesed) ja kuna hagejal puudus haigekassa kindlustus, siis on tehtud näilikult hagejale töötasu ülekandeid. Hageja ei ole kunagi kostja juures töötanud, samas pärast abielulahutust kostja seadusliku esindajaga nn kättemaksu nimel soovib kostjalt pahatahtlikult olematule töölepingule tuginedes raha saada.
8.Hageja oli enda abikaasa (kostja seaduslik esindaja) täielikul ülalpidamisel ning seetõttu puudus hagejal õigus riigi poolt tagatavatele sotsiaalsetele tagatistele. Pärast abielu lahutamist pakkus kostja seaduslik esindaja hagejale võimalusena jätkata näiliku tehingu raames (hageja eest makstakse palka ilma, et hageja teeks selle saamiseks tööd) tasude tasumist ja selle arvelt vähendada oma abielulahutuse hüvitise kohustust hageja ees.

KOHTU PÕHJENDUSED

9.Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, rahuldab hagi.
10.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). 3(6)

TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Otsuse tegemisel hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kogumis ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta ja otsustab, millised asjaolud on tuvastatud (TsMS § 232 lg 1, TsMS § 438 lg 1).

11.Töövaidluskomisjoni (TVK) 10.10.2022 otsusega rahuldati hageja nõuded ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja töötasu 2022. aasta jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli ja mai eest summas 2709,27 eurot ja seisuga 13.07.2022 viivis summas 65 eurot; koondamishüvitis 654 eurot ja seisuga 13.07.2022 viivis summas 10,07 eurot; puhkusehüvitis summas 654 eurot ja seisuga 13.07.2022 viivis summas 10,07 eurot ning tasumata jäetud töötasult, puhkusehüvitiselt ja koondamishüvitiselt kogusummas 4017,27 eurot viivis alates 14.07.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni vastavalt VÕS § 94 ja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määrale. Kohus lahendab käesolevas asjas hageja nõudeid, mille on menetlusse võtnud, so neid nõudeid millised TVK oma otsusega rahuldas. 12. Pooled vaidlevad selle üle kas poolte vahel on sõlmitud tööleping. Vaidlus puudub, et kirjalikku töölepingut poolte vahel sõlmitud ei ole.
13.Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). 14. Kohus on seisukohal, et poolevaheline töösuhe on tõendatud töötamise registri väljavõttega, mille kohaselt töötas hageja kostja juures perioodil 06.04.2000 kuni 04.05.2022 (tl 30). Töötamise registri väljavõtte kohaselt lõppes tööleping TLS 89 lg 1 alusel. Tõendamist on leidnud, et kostja tasus hagejale igakuiselt töötasu (tl 49-53). Kostja on deklareerinud hageja töötasu Maksu-ja Tolliametis ning tasunud kõik seaduses sätestatud maksud ja maksed (tl 54-57). Kostja töötasu ja maksude tasumist ei vaidlusta. Kostja esitas hagejale 04.05.2022 töölepingu lõpetamise avalduse TLS § 89 lg 1 alusel (tl 58). Samuti tõendab töösuhte olemasolu varasem kompromissi sõlmimine (tl 32-32 pöördel). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kompromiss ei tõenda poolte vahel töölepingulisi suhteid ning kompromissi alusel tasutud summad ei ole töötasu. Vastasel korral ei oleks pooled kompromissi sõlmimisel rääkinud töötasust. Kompromissist nähtuvalt tunnistab kostja töötasu võlgnevust, mis koosneb saamata jäänud töötasust ja viivisest (tl 32). Kohus ei pea eluliselt usutavaks olukorda kus pooled sõlmivad kompromissi töötasu võlgnevuse tasumiseks olukorras, kus poolte vahel tegelikult ei olegi töösuhet. 15. Kostja ei ole tõendanud enda väidet, et hageja ei töötanud reaalselt kostja juures. Pooltevahelised lähedased perekondlikud suhted ei tõenda nn fiktiivse töölepingu (töötasu maksmine ilma tööd tegemata) sõlmimist abikaasade vahel. Kostja väide selle kohta, et töösuhet ei lõpetatud pärast abielulahutust seetõttu, et kostja tasus töötasuna hagejale ühisvara jagamise eest hüvitist olemasoleva fiktiivse töölepingu alusel, on tõendamata. TLS § 1 lg-s 2 on sätestatud eeldus, mille kohaselt kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Lähtuvalt eeldusest tuleneb ka tõendamiskoormus, s.o kostja ülesanne on tõendada, et tegemist ei olnud töösuhtega. Kostja nimetatut tõendanud ei ole. Riigikohus on 20.05.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-6908 (p 11) leidnud, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse TLS § 1 lg 2 järgi, et

4(6)

tegemist on töölepinguga. Seega tuleb eeldada töölepingut, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest. Üksnes siis, kui on ilmne, et pooled ei olnud töösuhtes, tuleb sõltumata poolte väidetest lugeda tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut.

16.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates pooltevahelise töösuhte tõendatuks.
17.Töölepingu lõppemisega muutuvad sissenõutavaks kõik töötaja rahalised nõuded (TLS § 84 lg 1). Vaidlus puudub, et kostja ei ole tasunud hagejale perioodil 10.02.2022 kuni 04.05.2022 töötasu. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Tööandja kohustuseks on maksta töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (TLS § 28 lg 2 p 2). Hageja tõi 17.04.2024 toiminud istungil välja, et hageja töötas osalise tööajaga ning töötasu suuruseks on 654 eurot. Hageja väitel tegi ta tööd kuni aprill 2022 kostja kontoris kontoriabilisena (tegeles dokumentidega), aadressil xxx) (tl 71 pöördel). Hagejal andis sel ajal tööülesandeid hageja juhatuse liige. Kostja on tõendanud, et kostja asukoha aadressiks olev hooneosa müüdi 06.01.2022 (tl 88-89). Samas ei tõenda see seda, et kostja asukoht ei ole enam xxx. Kostja poolt esitatud äriregistri väljavõtte kohaselt on kostja asukoha aadressiks jätkuvalt xxx. Samuti maksis kostja hageja eest riigile makse. Samuti on oluline see, et tööleping lõpetati alles mais 2022 koondamise tõttu. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja tegi vaidlusalusel perioodil tööd ja kostja jättis hagejale töötasu maksmata. Eeltoodust tulenevalt tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu2 709,27 eurot (bruto) ja seisuga 06.02.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 200 eurot VÕS § 113 alusel.
18.Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas (TLS § 71). Hageja nõudis lisaks töötasule puhkusehüvitist. Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti (TLS § 55). Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg ja puhkuse aeg (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg) (TLS § 68 lg 2). Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse alusel keskmise töötasu alusel (TLS § 70 lg 1). Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust (kord § 2 lg 2 ls 3). Hageja töötas kostja juures alates 06.04.2000 kuni 04.05.2022. Kostja ei ole tõendanud et, ta oleks tasunud puhkusetasu perioodi mai 2021 kuni mai 2022 eest. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja puhkusetasu 654 eurot. Tulenevalt põhinõude rahuldamisest kuulub rahuldamisele ka viivisenõue VÕS § 113 alusel summas 41 eurot.
19.Hageja palus välja mõista töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu hüvitis TLS § 100 lg 1 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, summas 654 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt pooltevahelise töösuhte olemasolu. Kohtule esitatud töölepingu 06.04.2000 lõpetamise avalduse kohaselt lõppes poolte vahel sõlmitud tööleping 04.05.2022 TLS § 89 lg 1 alusel (tl 58-59). Nimetatud avaldus on allkirjastatud digitaalselt 13.03.2022. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine) (TLS § 89 lg 1). Töölepingu ülesütlemisel

5(6)

koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 1). Seega on tõendatud töölepingu ülesütlemine koondamise tõttu. Vaidlus puudub, et kostja hagejale koondamishüvitist maksnud ei ole. Vastavalt kuulub hageja nõue koondamise tõttu hüvitise väljamõistmiseks ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, so summas 654 eurot rahuldamisele. Tulenevalt põhinõude rahuldamisest kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel sissenõutavaks muutunud viivisenõue 41 eurot.

20.Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis seadusjärgses määras arvestatuna tähtaegselt tasumata nõudelt 4017,27 eurot kindla summana hagi esitamisest (06.02.2023) kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1) arvestatuna tähtaegselt tasumata põhinõudelt. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Tulenevalt põhinõuete rahuldamisest kuulub väljamõistmisele põhinõude kogusummalt 4017,27 eurot viivis alates 07.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt sellest, et sissenõutavad viivised arvestati mh 06.02.2023 seisuga, tuleb jooksev viivis välja mõista alates 07.02.2023.
21.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi tervikuna.
22.Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus kohtuotsuses ei käsitlenud, ei oma kohtu hinnangul lõpplahenduse osas tähtsust.

MENETLUSKULUD

23.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus rahuldab hagi. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
24.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).
25.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus