Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

27.04.2016 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-15-15660

Tsiviilasi

AE hagi GK vastu töötasu väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.01.2016 määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AE määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AE (IK XXXXXXXXXXX) Kostja GK (IK XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta Harju Maakohtu 29.01.2016 määrus tsiviilasjas nr. 2-15-15660 muutmata ja AE määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Asjaolud AE esitas 28.07.2015 töövaidluskomisjonile avalduse GK vastu töötasu 10 000 euro saamiseks. TVK lõpetas avalduse menetlemise 23.09.2015 otsusega töövaidlusasjas nr 41/1608, sest leidis, et poolte vaidlus ei tulene töölepingulisest suhtest. TVK menetluses kostja ei osalenud. Hageja esitas 20.10.2015 Harju Maakohtusse hagiavalduse samas nõudes. Seeläbi vaidlustas hageja TVK otsuse. Hageja leidis, et pooled sõlmisid töölepingu, millega kostja kohustus

tasuma hagejale 10 000 eurot. Hageja pole lubatud tasu saanud. Töö tegemise koht oli Soome Vabariigis. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte Soomes asuval aadressil, mille hageja avaldas hagiavalduses. Kostja aadressil Eestis ei õnnestunud hagi kostjale kätte toimetada. Kostja hagile ei vastanud. Kohus saatis 11.01.2016 pooltele kirja, milles selgitas menetluslikku olukorda, sh kahtlusi küsimuses, kas asi allub rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtutele. Hageja esitas 25.01.2016 oma seisukoha, kostja kohtu kirjale ei vastanud. Maakohtu määrus Harju Maakohus jättis 29.01.2016 määrusega hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. TsMS § 75 lg 1 alusel kontrollib kohus omal algatusel, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Hageja märkis kostja elukohaks muu hulgas Soome ja seal sai kostja hagi kätte. Kohtul puudub alus arvata, et kostja elukoht võiks olla mujal, sh Eestis. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.12.2012 määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud Brüsseli I määrus) art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Nende reeglite järgi tuleks hagi kostja vastu esitada Soome kohtusse. Kuna kohus järeldab hageja avaldatud andmetest ja hagi Soomes kättetoimetamisest, et kostja elukoht on Soomes, siis tuleb kohtualluvus määrata uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse järgi ja selles osas ei kohaldu sisuliselt enam TsMS kohtualluvust reguleerivad normid, sh TsMS § 92. Kui lähtuda hageja käsitlusest, et poolte vahel on tööleping, siis määravad asja kohtualluvuse viidatud uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse 5. jao sätted. Samas peab kohus siiski kontrollima, kas tegemist on töösuhtega Euroopa Liidu õiguse tähenduses (vt selles osas küll varem kehtinud nn Brüsseli I määruse kohta Euroopa Kohtu 10.09.2015. aasta otsus kohtuasjas C-47/14, p-d 36–37 ja seal viidatud varasem kohtupraktika). Töösuhte oluline tunnus on asjaolu, et isik (töötaja) osutab teatava aja jooksul teisele isikule (tööandja) ja tema juhiste alusel teenuseid, mille eest saab tasu (vt sama otsuse p 41 koos varasemate viidetega). Kui eeldada hagis märgitud asjaolude õigsust, siis oli poolte vahel töölepinguline suhe. Uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse art 21 lg 1 punktide a ja b saab hagi kostja vastu esitada ainult Soome kohtusse. Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada. Maakohtu tõlgendus kohtualluvust puudutava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse osas on meelevaldne. TsMS § 79 lg 1 järgi võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi. Rahvastikuregistri andmete järgi on kostja elukoht Eestis. Kuna kostja tegeleb Soomes oleva ehitusobjektiga, märkis hageja kostja asukohaks hagiavalduses ka kostja Soomes asuva kinnisvara aadressi. Hageja soovis, et hagimaterjale oleks kostjale kindlasti võimalik kätte toimetada. Asjaolu, et kostja viibib töö tõttu ajutiselt Soomes või mõnes kolmandas riigis, ei tähenda, et tema alaline elukoht oleks muutunud. Tõendeid selle kohta, et kostja elukoht on mujal kui Eesti vabariigis, ei ole.