lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-15660/7

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 29.01.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-15660/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.01.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
950
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2016. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-15660

Tsiviilasi

XXX hagi XXX vastu 10 000 euro nõudes (töövaidlusasi nr 4-1/1608)

Tsiviilasja hind

10 000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX)

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

Jätta läbi vaatamata XXX20. oktoobri 2015 hagi XXX vastu 10 000 euro nõudes. Tööinspektsiooni juures tegutseva töövaidluskomisjoni 23. septembri 2015. aasta otsus töövaidlusasjas nr 4-1/1608 ei jõustu. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et hagejal ei tule hüvitada kostjale menetluskulusid maakohtu menetluses.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.

MENETLUSE KÄIK

1.XXX(hageja) esitas
28.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
juulil 2015 Tööinspektsiooni juures tegutsevale töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse XXX(kostja) vastu töötasu 10 000 eurot nõudes. TVK lõpetas avalduse menetlemise 23. septembri 2015. aasta otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1608, sest leidis, et poolte vaidlus ei tulene töölepingulisest suhtest. TVK menetluses kostja ei osalenud.
2.Hageja esitas 20. oktoobril 2015 kohtule hagiavalduse samas nõudes. Seeläbi vaidlustas hageja TVK otsuse. Hagi alusena märgib hageja, et pooled sõlmisid töölepingu, millega

2-15-15660 kostja kohustus tasuma hagejale 10 000 eurot. Hageja on töö teinud, aga pole lubatud tasu saanud. Töö tegemise koht oli Soome Vabariigis (edaspidi „Soome”). Kohus võttis hagi

5.novembri 2015. aasta määrusega menetlusse ja toimetas kostjale kätte Soomes asuval aadressil, mille hageja avaldas hagiavalduses. Kostja aadressil Eestis ei õnnestunud hagi kostjale kätte toimetada. Kostja hagile ei vastanud. Kohus saatis 11. jaanuaril 2016 pooltele kirja, milles selgitas menetluslikku olukorda, sh kahtlusi küsimuses, kas asi allub rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtutele. Hageja esitas 25. jaanuaril 2016 oma seisukoha, kostja ka kohtu kirjale ei vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kohus tutvus hagiavalduse ja hageja seisukohtadega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahvusvahelise kohtualluvuse sätetest tuleneva kohtu pädevuse puudumise tõttu läbi vaatamata. Kohus otsustab ka menetluskulude jaotuse ja määrab kulud kindlaks rahaliselt ning võtab seisukoha TVK otsuse jõustumise osas.
4.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 sätestab, et TVK otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates TVK otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Hageja pöördus kohtusse tähtaegselt. Muu hulgas juhul, kui TVK jätab avalduse rahuldamata, võib avaldaja ITVS § 24 lg 3 alusel esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Hagi vastab neile tingimustele. ITVS ei reguleeri eraldi olukorda, kui TVK otsuse sisuks oli menetluse lõpetamine, mistõttu tuleb sellisel juhul vaidluse edasise kulgemise osas lähtuda põhimõtteliselt samast korrast nagu avalduse rahuldamata jätmise puhul.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 alusel kontrollib kohus omal algatusel, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Hageja on märkinud kostja elukohaks muu hulgas Soome ja seal sai kostja hagi ka kätte. Kohtul puudub alus arvata, et kostja elukoht võiks olla mujal, sh Eestis. Euroopa Parlamendi ja nõukogu
12.detsembri 2012 määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud Brüsseli I määrus) art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Nende reeglite järgi tuleks hagi kostja vastu esitada Soome kohtusse. Kuna kohus järeldab hageja avaldatud andmetest ja hagi Soomes kättetoimetamisest, et kostja elukoht on Soomes, siis tuleb kohtualluvus määrata uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse järgi ja selles osas ei kohaldu sisuliselt enam TsMS kohtualluvust reguleerivad normid, sh TsMS § 92.
6.Kui lähtuda hageja käsitlusest, et poolte vahel on tööleping, siis määravad asja kohtualluvuse viidatud uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse 5. jao sätted. Samas peab kohus siiski kontrollima, kas tegemist on töösuhtega Euroopa Liidu õiguse tähenduses (vt selles osas küll varem kehtinud nn Brüsseli I määruse kohta Euroopa Kohtu 10. septembri 2015. aasta otsus kohtuasjas C-47/14, p-d 36–37 ja seal viidatud varasem kohtupraktika). Töösuhte oluline tunnus on asjaolu, et isik (töötaja) osutab teatava aja jooksul teisele isikule (tööandja) ja tema juhiste alusel teenuseid, mille eest saab tasu (vt sama otsuse p 41 koos varasemate viidetega). Kui eeldada hagis märgitud asjaolude õigsust, siis oli poolte vahel töölepinguline suhe. Uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse art 21 lg 1 punktide a ja b saab hagi kostja vastu esitada ainult Soome kohtusse. Seega ei ole Eesti kohus pädev vaidlust lahendama. Sellises olukorras peab kohus jätma hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata (Riigikohtu
31.märtsi 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 10).

2 (3)

2-15-15660

7.TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Muu hulgas toob see töövaidluse eripära silmas pidades kaasa tulemusel, et TVK otsus pooltevahelises vaidluses ei jõustu.
8.Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 alusel 10 000 eurot. Hageja on tasunud piisava riigilõivu. Hageja on riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 alusel vabastatud töötasu nõudelt riigilõivu tasumise kohustusest.
9.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 jäävad menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtutoimiku materjalide põhjal ja otsustab, et hagejal ei tule kostja seniseid kulusid hüvitada, sest kostja ei ole menetluses osalenud.
10.TsMS § 427 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva kohtumääruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja