TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-11-11617 oma huvides.

ASJAOLUD

Tallinna Linnakohtu 26.02.2001 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2/5/230-9196/00 määrati XXX eestkostjaks tema ema XXX tähtajatult. Tsiviilasjas 2-11-11617 rahuldas Harju Maakohus Tallinna linna avalduse. Kohus pikendas XXX määratud eestkostja XXX ametiaega viis aastat. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 27.06.2016. Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu on seisukohal, et eestkoste pikendamine XXX suhtes on vajalik ning XXX on sobiv isik jätkama eestkostja ülesannete täitmist. XXXRÕA korras määratud esindaja on arvamusel, et XXX üle seatud eestkoste jätkamine on tema huvides, kuna vahetu mulje põhjal on ilmne, et XXX on psüühikahäire, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Advokaadi hinnangul on XXXsobiv isik täitma oma tütre XXX eestkostja ülesandeid. Esmamulje järgi on XXX rahuliku iseloomuga, tegus ja tütrest hooliv ema. Advokaadile ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid XXX sobivuse teostamaks oma tütre eestkostja ülesandeid. 12.04.2016 esitas XXXkohtule kirjaliku avalduse, milles märkis, et XXXon psüühikahäire, mis on seotud sellega, et XXXoli raske sünnitus (sünnitrauma). XXXon tema eestkostja olnud ja jääb selleks ka edaspidi, kuna nad on mõlemad sellega igati nõus. Kohtu poolt pole XXX vaja üle kuulata, kuna see häiriks tema tervist. See oleks talle arusaamatu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA JÄRELDUS

Kohus, tutvunud kohtule esitatud eestkosteasutuse, eksperdiarvamuse, XXX ning XXX esindaja seisukohaga, leiab, et on põhjendatud pikendada XXX üle seatud eestkostet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

2-11-11617 (TsMS) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Tallinna Linnakohtu 26.02.2001 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2/5/230-9196/00 määrati XXX eestkostjaks tema ema XXX tähtajatult. Tsiviilasjas 2-11-11617 rahuldas Harju Maakohus Tallinna linna avalduse. Kohus pikendas XXX määratud eestkostja XXX ametiaega viis aastat. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 27.06.2016. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 24.03.2016 aktist nr 176 (ekspert ) nähtub, et XXX kannatab nõrgamõistuslikkuse (raske vaimne alaareng, XXX) all, mis väljendub temal raskes kognitiivsete võimete puudes. XXX ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, ta pole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama. XXX ei ole oma vaimse seisundi tõttu võimeline langetama otsuseid, tegema tehinguid (sh. perekonnaõiguslikke tehinguid) ja teostama valimisõigust. XXX ei ole oma vaimse seisundi tõttu võimeline osalema kohtuistungil, kuid tema kohtu poolt ärakuulamine tavapärastes tingimustes tõenäoliselt ei kahjusta tema tervist. XXX vajab eestkostja määramist. XXX ei ole võimeline andma seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas, kuna ta ei mõista eestkoste olemust. XXX vajab eestkostjat eluaegselt, kuna tema haiguslik seisund on püsiv ja pole alust prognoosida selle paranemist. Eeskostja ülesandeks on tagada XXX huvide ja õiguste kaitse ning vajadusel ööpäevaringne hooldus ja järelevalve. Ekspertiisiaktist nr. XXX nähtuvalt kannatab XXX nõrgamõistuslikkuse (raske vaimne alaareng, XXX) all, mis väljendub temal raskes kognitiivsete võimete puudes. Samuti on ekspert märkinud, et XXX ei ole võimeline andma seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas, kuna ta ei mõista eestkoste olemust. Kohus on esitatud materjalide põhjal veendunud, et XXX ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama talle eestkoste seadmise küsimuses (TsMS § 524 lg 5 p 2). Lähtudes eeltoodust ja arvestades XXX psüühilist seisundit, leiab kohus, et XXX eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Seega tuleb eestkoste aega pikendada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXXhuve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Tulenevalt puudutatud isiku XXX psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, XXXriigi õigusabi korras määratud esindaja, XXX ja Tallinna linna (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et XXX eestkostja ülesanneteks tuleb jätta jätkuvalt XXX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Tulenevalt asjaolust, et XXX üle eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks on XXX huvide kaitseks endiselt vajalik, on XXX endiselt teovõimetu ka valimisõiguse tähenduses. Kohus on ka seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXXei ole jätkuvalt ka võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Käesoleva ajani on XXXeestkostja ülesandeid täitnud tema ema XXX, kes on siiani täitnud eestkostja ülesandeid kohusetundlikult ja eestkostetava huvides. Kohtu hinnangul on põhjendatud pikendada XXX volitusi XXXeestkostjana. Samuti on XXX andnud eestkostja ametiaja

2-11-11617 pikendamise kohta oma nõusoleku. XXX eestkostja ametiaja pikendamiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXX tuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 27.06.2021. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab Aili Silda esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. juunil. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Kohus leiab, et käesolev määrus tuleb tunnistada täidetavaks alates 27.06.2016, kuna selle päevani kehtib varasem, 27.06.2011 välja antud kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-11617, millega rahuldati Tallinna linna avaldus ja pikendati XXX määratud eestkostja XXX ametiaega viis aastat.

2-11-11617 Kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, teatab kohus TsMS § 531 lg-st 6 tulenevalt sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.