lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-128668/5

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 22.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-128668/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1485
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 407 lg 1, 6Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 436 lg 7

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Priks

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

22. aprill 2016, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Valdis Varese vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja number

2-15-128668

Tsiviilasja hind

813,81 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja: OÜ Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn), lepinguline esindaja: Kadri Timuska (e-post [email protected]) kostja: Valdis Vares (ik XXXX; elukoht XXXX; epost XXXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Valdis Vareselt põhivõlg 343,02 eurot ja viivis 343,02 eurot, kokku 686,04 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
3.Jätta hagi rahuldamata käsitlustasu 63,91 eurot ja viivise 63,86 eurot osas.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-15924/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
VÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõiste
5.
Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta OÜ Aktiva Finants menetluskuludest 84% Valdis Varese ja 16% OÜ Aktiva Finants kanda ning Valdis Varese menetluskulud tema enda kanda.
7.Välja mõista Valdis Vareselt riigilõivust 147 eurot ning põhjendatud ja vajalikust õigusabikulust 58,80 eurot, kokku menetluskulu 205,80 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
8.Valdis Varesel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

9.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
11.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1.Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants (hageja) hagi Valdis Varese (kostja) vastu põhivõla 406,93 eurot ja viivise 406,88 eurot väljamõistmiseks (tlk 20-23, 58). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 31.10.2011 liitumislepingu nr 1417502 ja soodushinnaga müügilepingu nr 1417506 ning 16.07.2016 liitumislepingu nr 1887676 ja järelmaksuga vara müügilepingu nr 1887694. Kostja kohustus saadud telekommunikatsiooniteenuste ning kauba eest vastavalt esitatud arvetele tasuma, kuid ei teinud seda 18.11.2012 kuni 17.01.2013 nõuetekohaselt. Kostjal on tasumata telekommunikatsiooniteenuste eest 53,02 eurot, järelmaksu osamaksed 240 eurot ning käsitlustasu 113,91 eurot. 02.12.2014 loovutas Elisa Eesti AS nõude kostja vastu hagejale. Hageja on arvestanud viivist lepingus kokkulepitud määras 0,15% päevas ning vähendab viivisenõude põhivõla summani.
2.Hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel 30.03.2016 – aadressil XXXX võttis menetlusdokumendid vastu kostja ema S.V.. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

2/4

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh tüüptingimuste tühisuse alustega (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Elisa Eesti AS ja kostja vahelised lepingud on sõlmitutud tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagiavalduse järgi tuleneb käsitlustasude sissenõudmise õigus järelmaksuga müügilepingust ja soodushinnaga müügilepingust. Müügilepingute tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingute lõpetamine kas kostja või Elisa Eesti AS poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasud, mis on märgitud arvel nr 2005917492 (tlk 21). Järelmaksuga vara müügileping näeb ette, et kui klient peatab või lõpetab Elisaga sõlmitud liitumislepingu või liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu või järelmaksuga vara müügilepingus märgitud mobiiltelefoninumbriga seotud SIM-kaart suletakse või klient muudab kasutatavat kõnepaketti väiksema miinimumtasuga kõnepaketi vastu kui seda on 4,8 eurot järelmaksuga vara müügilepingus fikseeritud järelmaksu summade tasumise perioodi vältel, on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemisega ja/või kõnepaketi vahetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 63,91 eurot ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi järelmaksu summade korraga tasumist. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärgiks on kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamine ning võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele (vt nt Riigikohtu 14.06.2005 otsus kohtuasjas nr 3-21-66-05, p-d 13, 17 ). Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Kohtu hinnangul on järelmaksuga vara müügilepingus sätestatud käsitlustasu puhul sisuliselt tegemist leppetrahviga, mille eesmärgiks on katta Elisa Eesti AS-le liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemise ja/või kõnepaketi vahetamisega tekkinud kulu ning motiveerida võlgnikku olema Elisa Eesti AS klient

3/4

järelmaksu perioodi vältel. Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses hüvitist ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Käsitlustasu 63,91 eurot on ebamõistlikult suur, lähtudes teenuse eest tavapäraselt makstavast tasust (minimaalselt 4,8 eurot) ning arvestades, et käsitlustasu ei ole seotud hageja tegelike kuludega ja lisaks on hagejal õigus nõuda viivist. Kohtule esitatust ei nähtu, milles seisneb lepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemise ja/või kõnepaketi vahetamise kulu ning et käsitlustasu oleks seotud tegelike kuludega. Puudub mõistlik põhjus arvata, et minimaalse kuutasuga 4,8 eurot lepingu lõpetamise jms kulu võiks olla ligilähedanegi 63,91 eurole. Samuti tagaks ka tunduvalt väiksem leppetrahv mõistliku kliendi poolt lepingu täitmise. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et järelmaksuga vara müügilepingus käsitlustasu ette nägev lepingutingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõlg 63,91 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 343,02 eurot (406,93-63,91 eurot). Arvestades, et hagiavalduse järgi ei esita hageja viivisenõuet põhivõlast suuremas ulatuses, tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 343,02 eurot ning jätta hageja viivisenõue rahuldamata 63,86 euro (406,88-343,02) ulatuses.

4.TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja menetluskuludest 84% kostja kanda ja 16% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.
5.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulud nimekirja järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 287,60 eurot (tlk 24). Arvestades hagihinda, tasus hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi õigesti riigilõivu 175 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 147 eurot. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu 70 eurot (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 58,80 eurot. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 205,80 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-7120/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja