Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta OÜ Aktiva Finants menetluskuludest 87% Kristina Mitrauskase ja 13% OÜ Aktiva Finants kanda ning Kristina Mitrauskase menetluskulud tema enda kanda.
7.Välja mõista Kristina Mitrauskaselt riigilõivust 195,75 eurot ning põhjendatud ja vajalikust õigusabikulust 60,90 eurot, kokku menetluskulu 256,65 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
8.Kristina Mitrauskasel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
Kaja esitamine
9.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
11.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants (hageja) hagi Kristina Mitrauskase (kostja) vastu põhivõla 967,85 eurot ja viivise 967,80 eurot väljamõistmiseks (tlk 27-30, 74). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 15.03.2013 liitumislepingud nr 2393099 ja 2393111 ning järelmaksuga vara müügilepingud nr 2393105 ja 2393113. Kostja kohustus saadud telekommunikatsiooniteenuste ning kauba eest vastavalt esitatud arvetele tasuma, kuid ei teinud seda nõuetekohaselt. Kostjal on tasumata telekommunikatsiooniteenuste eest 70,11 eurot, järelmaksu osamaksed 769,92 eurot ning käsitlustasu 127,82 eurot. 02.12.2014 loovutas Elisa Eesti AS nõude kostja vastu hagejale. Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingule 0,15% päevas ning vähendab viivisenõude põhivõla summani.
2.Hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg-te 1, 3 p 2 alusel 31.03.2016 – kohus saatis kostjale menetlusdokumendid 24.03.2016 e-posti aadressil XXXX (tlk 76). Kostjale saadeti nimetatud e-posti aadressil teavitus ka maksekäsu kiirmenetluses ning kostja vastas maksekäsu kiirmenetluses samalt aadressilt (tlk 17). Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
2/4
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
3.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh tüüptingimuste tühisuse alustega (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Elisa Eesti AS ja kostja vahelised lepingud on sõlmitutud tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagiavalduse järgi oli kostja järelmaksuga müügilepingute tingimuste kohaselt kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingute lõpetamine kas kostja või Elisa Eesti AS poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasud (tlk 28). Mõlemad järelmaksuga vara müügilepingud näevad ette, et kui klient peatab või lõpetab Elisaga sõlmitud liitumislepingu järelmaksuga vara müügilepingus fikseeritud järelmaksu summade tasumise perioodi vältel või liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu või klient lõpetab kohustusliku lisateenuse, on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise, peatamise või kohustusliku lisateenuse sulgemisega seotud kulude katteks käsitlustasu 63,91 eurot ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi järelmaksu summade korraga tasumist. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärgiks on kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamine ning võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele (vt nt Riigikohtu 14.06.2005 otsus kohtuasjas nr 3-21-66-05, p-d 13, 17 ). Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Kohtu hinnangul on käsitlustasu puhul sisuliselt tegemist leppetrahviga, mille eesmärgiks on katta Elisa Eesti AS-le liitumislepingu lõpetamise, peatamise või kohustusliku lisateenuse sulgemisega tekkinud kulu ning motiveerida võlgnikku olema Elisa Eesti AS klient järelmaksu perioodi vältel. Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud
3/4
suuruses hüvitist ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Käsitlustasu 63,91 eurot on ebamõistlikult suur, lähtudes teenuse eest tavapäraselt makstavast tasust (minimaalselt 4,8 eurot) ning arvestades, et käsitlustasu ei ole seotud hageja tegelike kuludega ja lisaks on hagejal õigus nõuda viivist. Klient kohustus järelmaksu perioodi kestel mitte muutma kasutatavat kõnepaketti/teenuspaketti väiksema miinimumarve/kuutasuga paketi vastu kui 4,8 eurot kuus. Kohtule esitatust ei nähtu, milles seisneb lepingu lõpetamise, peatamise ja lisateenuse sulgemise kulu ning et käsitlustasu oleks seotud tegelike kuludega. Puudub mõistlik põhjus arvata, et minimaalse kuutasuga 4,8 eurot lepingu lõpetamise jms kulu võiks olla ligilähedanegi 63,91 eurole. Samuti tagaks ka tunduvalt väiksem leppetrahv mõistliku kliendi poolt lepingu täitmise. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et käsitlustasu ette nägev lepingutingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõlg 127,82 eurot (2*63,91). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 840,03 eurot (967,85-127,82 eurot). Arvestades, et hagiavalduse järgi ei esita hageja viivisenõuet põhivõlast suuremas osas, tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 840,03 eurot ning hageja viivisenõue jätta rahuldamata 127,77 eurot (967,80-840,03) ulatuses.
4.TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja menetluskuludest 87% kostja kanda ja 13% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.
5.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulud nimekirja järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulu 639,12 eurot (tlk 31). Arvestades hagihinda, tasus hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi õigesti riigilõivu 225 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 195,75 eurot. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu 70 eurot (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 60,90 eurot. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 256,65 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.