Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
21. aprill 2016, kell 16.00, Võru kohtumaja kantselei kaudu 2-15-16348
Tsiviilasi
T. L. ja J. L. hagi Ü. L. ja A. K. ja A. K.1 vastu vara tagasivõitmiseks täitemenetluses.
Tsiviiasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja T. L. , isikukood: xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; Hageja J. L. , isikukood: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, maakond;
elukoht
xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx
Hagejate seaduslik esindaja T. U. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx maakond; Hagejate lepinguline esindaja Irina Mikson; e-post: [email protected] ; Kostja Ü. L. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; e-post: [email protected]; Kostja lepinguline esindaja [email protected];
Vambola
Olli,
Kostja A. K. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Rosma küla, xxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; e-post: [email protected]; Kostja A. K.1 , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Kostjate lepinguline esindaja adv. Kalju Kutsar, e-post: [email protected] Viimase kohtuistungi toimumise 14.märts 2016 aeg
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Tühistada (otsuse jõustumisel) Tartu Maakohtu 04.11.2015 hagi tagamise määrus ja kustutada kinnistusraamatusse kantud keelumärge A. K.1 ́ile, isikukood: xxxxxxxxxxx, kuuluvale kinnistule, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxx, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxx, kinnistu käsutamise keelamiseks T. L. , isikukood: xxxxxxxxxxx ja J. L. , isikukood: xxxxxxxxxxx, kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Vabastada kohustatud pool menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja hageja nõue
1.T. L. ja J. L. (hagejad) esitasid hagiavalduse Ü. L. , A. K. ́i ja A. K.1 ́i vastu vara tagasivõitmiseks täitemenetluses. Hagejad paluvad tunnistada kehtetuks Ü. L. ja A. K. vahel 31.juulil 2014.a. sõlmitud kinnistu registriosa numbriga xxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx külaxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, kinke-,isikliku kasutusõiguse seadmise ning asjaõigusleping
2 (9)
ja võita nimetatud kinnistu tagasi Ü. L. omandisse. Samuti paluvad hagejad tunnistada kehtetuks A. K. ja A. K.1 vahel 10.03.2015.a. sõlmitud sama kinnistu kinke-, isikliku kasutusõiguse ning asjaõigusleping ja võita nimetatud kinnistu tagasi Ü. Lillo omandisse. Hagejad taotlevad asendada kohtuotsusega kostjate tahteavaldused kinnistu registriosa numbriga xxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx külaxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, kinnistusraamatu kannete muutmiseks kinnistusraamatuseaduse § 34-1 tähenduses. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. 1.1 T. L. ja J. L. on Ü. L. ja T. U. e (hagejate seaduslik esindaja) ühised alaealised lapsed. Ü. L. lt on tsiviilasjas nr 2-14-51235 Tartu Maakohtu otsusega 25.07.2014.a. välja mõistetud elatis perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras igale lapsele ja tagasiulatuvalt elatise võlgnevus summas 1496,60 eurot. Samas tsiviilasjas on hagi tagamise korras tsiviilasja menetluse ajaks kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni välja mõistetud Ü. L. lt hagejate ülalpidamiseks elatis 177.50 eurot kuus ühele lapsele so kokku 355 eurot kuus. Hagejate nõue oli muutunud sissenõutavaks alates 23.04.2014. 1.2 Ü. L. ei täitnud Tartu Maakohtu 23.04.2014.a. hagi tagamise määrusest tulenevat elatise maksmise kohustust. Ü. L. suhtes on algatatud täitemenetlused kohtumääruse sundtäitmiseks 22.05.2014, 16.10.2014 ja 12.12.2014, kusjuures 16.10.2014.a. algatatud täiteasjas arestis kohtutäitur pangakontod ja töötasu. Ü. L. ei ole täitnud tsiviilasja nr 2-14-51235 25.07.2014.a. kohtuotsust, ei ole tasunud hagejatele elatist. Täitemenetlused kostja I suhtes on kohtuotsuse täitmiseks 2015 algatatud 23.03. ja 12.06.2015. 1.3 Kohtutäituri teatise kohaselt on kohtutäituri poolt täitemenetluse käigus sisse nõutud elatisraha 1674.52 eurot. Seisuga 19.10.2015 on kostja I võlgnevus hagejatele 1606.48 eurot. Kohtutäituri teatisest ilmneb, et arestitud on kostja pangakontod, sissetulekud, kostja I kohtuotsust vabatahtlikult ei täida ja tal puudub vara, mille arvelt elatisnõudeid täita. Ü. L. on teadlik oma kohustusest tasuda hagejatele elatist tsiviilasjas nr 2-14-51235 tehtud 23.04.2014 kohtumääruse ja 25.07.2014 kohtuotsuse alusel, kuid ei ole seda vabatahtlikult teinud. Elatise mittemaksmiseks ja kohustuse sundtäitmisel oma varale sissenõude pööramise vältimiseks sõlmisid Ü. L. ja A. K. (kostja I ja kostja II, kes on Ü. L. tädipoeg) 31.juulil 2014.a. (so kahe aasta jooksul enne käesoleva hagi esitamist) kinnistu registriosa numbriga xxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx külaxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, kinke-, isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu. Tehingu kohaselt kinkis kostja I xxxxx kinnistu kostjale II, kinnistu koormati tasuta eluaegse isikliku kasutusõigusega Ü. L. kasuks. Nimetatud kinke-, isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõigusleping kahjustab oluliselt hagejate kui sissenõudjate huvisid. Kostja I ei ole elatist kunagi nõuetekohaselt tasunud, käesolevaks ajaks on tekkinud võlgnevus üle 1600 euro ja on põhjendatud alus eeldada, et ta ei hakka ka edaspidi seda tegema. Kostjal I puudub vara, mille arvelt saaks kohtuotsust täita. Kinnistusraamatu väljavõttest ilmneb, et kostja II ja kostja III sõlmisid 10.03.2015.a. kinnistu registriosa numbriga xxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx külaxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, kinke,isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu. Säilis Ü. L. isiklik kasutusõigus kinnistule. 1.4 A. K.1 on A. K. ́i poeg, seega lähikondlane ja PankrS § 116 lg 2 ja 3 alusel eeldatakse, et tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud olid temale teada ning TMS § 194 alusel on A. K.1 kostjaks. Hagejad märgivad, et nende seaduslik esindaja (ema) ei ole kunagi olnud töötu, vaid
3 (9)
on sotsiaalkindlustusameti otsusega tunnistatud töövõimetuks, tal on töökoht ja oma teenistusega tagab ta hagejate ülalpidamise, samal aja kui Ü. L. hoiab sellest kõrvale.
Kostja I (Ü. L. ) vastus
2.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostjalt on elatis välja mõistetud, ta pole elatise maksmisest kõrvale hoidnud. Kostja on püüdnud säilitada töökohta, et lastele elatist maksta, kuid hagejate seaduslik esindaja ei ole pikemat aega töötanud, püüdnud endale töökohta leida ja seega käitunud vastutustundetult. xxxxx kinnistu kinkimisega ei ole kahjustatud hagejate huve ja see väide on hagejate poolt tõendamata. Abielu purunes hagejate esindaja käitumise tõttu ja pärast abielu purunemist sattus kostja raskesse majanduslikku olukorda. xxxxx kinnistul paiknenud hooned on lagunenud ja elamiskõlbmatud, asuvad eraldi ning juurdepääs neile on raskendatud, millele viitab ka küla nimi „xxxxxxxx“. Kinke põhjuseks oli asjaolu, et Ü. L. l endal ei olnud võimalust hooneid remontida ja need oleksid lihtsalt kokku kukkunud ja A. K. lubas tagada hiljem Ü. L. ́le eluaseme. A. K. ei ole Ü. L. lähisugulane, polnud teadlik tema perekonna purunemisest. Kuna hooned on xxxxx kinnistul jätkuvalt elamiskõlbmatud, siis leidis kostja ajutiselt eluruumi tuttava juures Tsolgo külas. Kostja II (A. K.1 ́i) vastus
3.Kostja esitatud hagi ei tunnista ja leiab, et isalt seaduslikult ostetud xxxxx kinnistu on vastavalt Põhiseadusele tema isiklik omand ja puutumatu. Kostjal ei ole praktiliselt mingeid sidemeid Ü. L. ga. A. K. ́ilt (isalt) ostis kinnistu seetõttu, et isa tervis halvenes järsult ja ta leidis, et on otstarbekas kinnistu pojale müüa, kes oleks füüsiliselt võimeline ka seal remonti tegema. A. K. on viibinud Tšernobõlis peale plahvatust ja temal on õigus 5 aastat varem pensionile saada. Pärast on kinnistu ostu on koos isaga remontinud kinnistul paiknevaid hooneid, paigaldanud uued katused hoonete säilimiseks ja kandnud kulutusi. Kostjale on hagejate seadusliku esindaja nõudmised arusaamatud. Esialgu ei soovi esitada vastuhagi, kuid kaalub seda. Kostja III (A. K. ́i) vastus
4.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostjal polnud vähimatki teavet Ü. L. pereelust ega kohtus väljamõistetud elatisest. Külla aga on ka varem Ü. L. kurtnud rahalisi raskusi seoses töökoha kaotusega. Kinkimisega ei ole kahjustatud laste huve ja selline väide on kostjale ka solvav. Kostja nõustus tehinguga seetõttu, et Ü. L. annab oma panuse hoonete taastamisele ja selleks oli säilitatud ka eluaegne kasutusõigus. Kostja sooviks oli pensionile jäädes ise xxxxx tallu elama asuda, kuna temale ei meeldi külaelu külg-külje kõrval. Hagi esitamine kostja kui täiesti võõra vastu on mingi arusaamatus. Kostja arvates on hagejate seaduslikku esindajat selleks kallutanud uus elukaaslane, kes on töötu ja loodab selliselt kasu lõigata. Hagi rahuldamine purustaks isa laste suhted. Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud kohtuistungile ilmunud poolte esindajad ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus märgib, et TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudes.
4 (9)
6.Hagejad on esitanud nõude Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-de 189 lg-te 1 ja 2; 187 ja 194 järgi. TMS § 187 lg 1 järgi võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. Viidatud sätte lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et TMS § 188 on üldsäte kõigi tehingute tagasivõitmiseks ja see säte on kohaldatav ka kinkelepingutele (vt RKTKo 3-2-1-41-13 p-d 6, 13). Hagejatel tuleb TMS § 188 järgi tõendada: 1) tehing kahjustab sissenõudja huvisid; 2) sissenõudjal on olemas täitedokument; 3) nõue on muutunud sissenõutavaks; 4) sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alus eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni; 5) tehing on tehtud kolme aasta jooksul enne hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks ja teine pool teadis või pidi teadma sellest tehingust, võlgniku lähikondlase korral eeldatakse võlausaldaja huvide kahjustamisest teadmist (vt. samas).
7.Hagejad on täitedokumendina esitanud 23.aprilli 2014 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-14-51235, millega on rahuldatud hagejate T. L. ja J. L. taotlus hagi tagamiseks ja kohustatud Ü. L. t maksma hagejatele ülalpidamiseks igakuiselt elatist 177.50 ühe lapse kohta (tl 7-8). Samuti on täitedokumendiks 25.juuli 2014 kohtuotsus samas tsiviilasjas, millega on Ü. L. ́lt välja mõistetud elatis T. L. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni, õppimise korral kuni 21-aastaseks saamiseni ja J. L. kasuks samuti tema täisealiseks saamiseni või õppimise korral kuni 21-aastaseks saamiseni (tl 4-6). Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et hagejatel on olemas täitedokument. Kohtutäituri 19.10.2015 ülevaatest täitemenetluses nähtub, et täitemenetluses on elatisraha võlgnevus seisuga 31.07.2015, kohtutäituri vahendusel on elatisraha katteks sisse mõistetud 1674.52 eurot, seisuga 19.10.2015 kuulub tasumisele 1606,48 eurot (tl 11). Kohtutäituri 11.02.2016 tõendist nähtuvalt on elatisraha võlgnevus perioodi 01.04.2015 – 29.02.2016 eest summas 4370 eurot, sisse nõutud elatisraha katteks 828,32 eurot, seisuga 11.02.2016 kuulub tasumisele 3541,68 eurot (tl 121). Kohtutäitur Aive Kolsar ́i 02.03.2016 õiendist nähtuvalt on seisuga 29.01.2016 Ü. L. elatisraha võlgnevus 3541.68 eurot (tl 141). Eeltooduga on tõendatud, et hagejatel olemasolev täitedokumendi nõude osas viiakse läbi täitemenetlust ja hagejate nõue on muutunud sissenõutavaks.
8.Hagejad taotlevad Ü. L. ja A. K. ́i vahel 31.07.2014 sõlmitud kinkelepinguga üleantud vara so xxxxx kinnistu tagasivõitmist ja selle kandmist Ü. L. nimele. xxxxx notar Kaire Salomon ́i poolt on 31.07.2014 koostatud ja tõestatud kinnistu kinke-, isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõigusleping (kinkeleping). Kinkelepingu kohaselt kingib Ü. L. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Võru kinnistusjaoskonna kinnistusregistriossa number xxxxxx sissekantud kinnistu aadressil xxxxxxxxxxxxxxx külaxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, koos selle oluliste osade
5 (9)
ja päraldistega A. K. ile (xxxxx kinnistu, tl 13-16). Kinkelepingus punktis 3 on seatud xxxxx kinnistule isiklik kasutusõigus Ü. L. kasuks. TMS § 189 lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Tulenevalt kohtupraktikast ei ole TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga (vt RKTKo 3-2-1-41-13 p 12). Eeltooduga on tõendatud, et kinkeleping sõlmiti 31.07.2014, kinkelepingu kehtetuks tunnistamise hagi on esitatud 02.11.2015, seega kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamisest.
9.Kohus leiab, et ka TMS § 189 lg 1 kohaldamisel peab hageja tõendama, et sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alus eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Kohtutäitur Aive Kolsar ́i 22.10.2015 teatest nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-14-51235 alustatud järgmised täiteasjad: täiteasi nr 170/2014/718, alustatud 22.05.2014, nõude suurus 227 eurot, lõpetatud 01.07.2014 seoses nõude vabatahtliku tasumisega; täiteasi nr 170/2014/1345, alustatud 16.10.2014, nõude suurus 731,50 eurot, pööratud sissenõue võlgniku pangakontodele ja töötasule OÜ ́s Z. V. , täitemenetlus lõpetatud 17.12.2014 seoses nõude rahuldamisega; täiteasi 170/2014/1522, alustatud 12.12.2014, nõude suurus 710 eurot, nõue tasutud vabatahtlikult 30.12.2014, täitemenetlus lõpetatud 06.01.2015; täiteasi nr 170/2015/83, alustatud 15.01.2015, nõude suurus 355 eurot, võlgnik tasus nõude vabatahtlikult 02.02.2015, menetlus lõpetatud 03.02.2015 (tl 9). Kostja Ü. L. on esitanud töölepingu nr 69, sõlmitud 04.04.2014 xxxxx, mille kohaselt töötab ta Z. V.1 OÜ-s autojuht-remondilukksepa ametikohal (tl 137-139). Z. V.1 OÜ 12.02.2016 tõendi kohaselt on tööandja poolt kohtutäiturile kinni peetud 2557,5 eurot (tl 140). Kohus möönab, et kuigi hageja ei ole esitanud xxxxx kinnistu rahalise väärtuse kohta kirjalikke tõendeid, ei anna see asjaolu alust väita, et kinnistu oleks väärtusetu. Seda isegi juhul, kui kinnistu asub tõepoolest kostjate väidete kohaselt äärealas ja seal asuvad hooned on lagunenud. Samas ei ole hageja tõendanud, et toimuvas täitemenetluses ei suudaks Ü. L. oma kohustust täita. Ü. L. omab töökohta, tema arvele laekub töötasu ja töötasu arvelt toimub ka elatise kinnipidamine ja kohustuse täitmine. Kohtutäituri ja ka Ü. L. tööandja tõendist nähtuvalt on Ü. L. l seisuga 29.01.2016 elatise võlgnevus hagejate ees 3541.68 eurot, mis aga kohtu arvates ei viita asjaolule, et Ü. L. töötasule sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Elatise, kui kohustuse täitmine toimubki üldjuhul igakuiselt, seega pikema perioodi jooksul. Hagejate poolt esitatud tõenditest so kohtutäituri poolt alustatud ja seoses vabatahtliku tasumisega lõpetatud täiteasjad viitavad kohtu arvates pigem sellele, et Ü. L. suudab oma kohustust täita. Hageja ei ole tõendanud, et just kinkelepingu sõlmimise järel on Ü. L. ́l jäänud elatis maksmata või ta oleks muutunud maksejõuetuks. Ü. L. on esitanud kohtule töölepingu, samuti andmed töötasust kinnipeetud elatise suuruse kohta, mis viitab üheselt kohustuse täitmisele.
6 (9)
10.Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata hagejate taotluse Ü. L. ja A. K. i vahel 31.07.2014 sõlmitud kinkelepingu kehtetuks tunnistamises ja xxxxx kinnistu tagasivõitmiseks Ü. L. nimele.
11.Hagejad on esitanud nõude tunnistada kehtetuks A. K. i ja A. K.1 i vahel 10.03.2015 sõlmitud xxxxx kinnistu müügi- ja asjaõigusleping. Kinnistu müügi – ja asjaõiguslepingu kohaselt on A. K. müünud ja A. K.1 ostnud xxxxx kinnistu hinnaga 500 eurot (tl 131-134). Hagejad tuginevad siinjuures TMS § 194 sätestatule. TMS § 194 järgi võib tagasivõitmise hagi esitada ka võlgnikuga tehingu teinud isiku õigusjärglase suhtes pankrotiseaduse §-s 116 kehtestatud korras. Asjas puudub vaidlus, et A. K. on A. K.1 i isa ja seega on poolte vahel õigusjärglus. PankrS § 116 lg 2 võib võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu võib esitada tagasivõitmise nõude, kui: 1) eriõigusjärglasele olid omandamise ajal teada võlgniku tehingu või toimingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud; 2) eriõigusjärglane omandas saadu tasuta.
12.Kohus märgib, et ka eelnimetatud nõude rahuldamiseks tuleb hagejal tõendada TMS § 188 märgitud tagasivõitmise üldised alused. Riigikohtu seisukohast tulenevalt TMS § 188 lg 2 järgi ei eeldata, et võlgniku lähikondlasega tehtud tehinguga kahjustatakse võlausaldaja huvisid, vaid seda peab tõendama hageja (vt RKTKo 3-2-1-41-13 p 15). Hagejate väidete kohaselt on nende huvisid kahjustatud sellega, et Ü. L. ́l on elatise võlgnevus hagejate ees ja temal puudub vara, millele saaks pöörata sissenõuet. Kostjate vastuväidete kohaselt sõlmitud tehingud ei kahjusta võlausaldajate huvisid. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et hagejad ei ole tõendanud, et A. K. i ja A. K.1 i vahel 10.03.2015 sõlmitud xxxxx kinnistu müügi- ja asjaõigusleping kahjustaks võlausaldajate huvisid. Hagejate esitatud seisukohtadest ei nähtu, kuidas sõlmitud müügileping takistaks või välistaks Ü. L. elatise maksmise kohustuse täitmist. Ainuüksi väide, et Ü. L. ́l on elatise võlgnevus, seda asjaolu ei tõenda. A. K. on vande all antud ütlustes selgitanud, et Ü. L. on tema tädipoeg, vaidlusalusel kinnistul elasid vanavanemad, kui Ü. ema ära suri, kinkis Ü. kinnistus temale, tervise halvenedes kinkis ta kinnistu edasi oma pojale Aivole. T. Ü. rahaprobleemidest, Ü. võttis kogu aeg tema käest võlgu, tagasi ei maksnud, maja ei korrastanud ja siis oligi jutuks, et kingi kinnistu tagasi. Ü. L. elatise võlgnevusest ei teadnud midagi, teadis laste olemasolust, Ü. midagi ei rääkinud, nende pereelu läks lahku pärast seda, kui Ü. laenu ei saanud. A. K.1 on esitatud vastuses viidanud asjaolule, et isiklik omand on vastavalt põhiseadusele puutumatu ja tema poolt xxxxx kinnistu ostmine oma isalt oli seaduslik. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 561 lg 1 järgi kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. Riigikohus on selgitanud, et heauskne omandamine on lõplik ega ole üldjuhul tagasipööratav (erand nt VÕS § 1040), (vt RKTKo 3-2-1147-14 p 15). Hagejad ei ole esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest kohus saaks järeldada, et A. K.1 ei olnud kinnistut ostes heauskne. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt A. K. kantud xxxxx kinnistu omanikuna 31.07.2014 ja A. K.1 10.03.2015 (tl 52). Hagejad on küll kohtuvaidlustes esile toonud asjaolu, et toimunud tehingu hind, so müük 500 euro eest on väike, kuid kuna selline väide on esitatud alles kohtuvaidlustes, jätab kohus selle tähelepanuta.
7 (9)
13.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuna hagejad ei ole tõendanud TMS § 188 nimetatud tagasivõitmise alused, jätab kohus esitatud hagi rahuldamata.
14.Tartu Maakohtu 04.11.2015 kohtumäärusega on rahuldatud hagejate taotlus hagi tagamiseks ja kinnistusraamatusse on kantud keelumärge A. K.1 ́ile kuuluvale xxxxx kinnistule (tl 46-47). TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb kohtuotsuse jõustumisel hagi tagamise määrus tühistada. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna kohus jätab esitatud hagi rahuldamata, tuleks kostjate esindajate kulud välja mõista hagejatelt. Hagejate esindaja on esile toonud asjaolu, et hagejateks on alaealised lapsed, kellel iseseisev sissetulek puudub. Kohus nõustub hagejate esindaja seisukohaga ja leiab, et hagejatelt kostjate menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane ja ka ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Tartu Maakohtu 02.12.2015 määrusega rahuldas kohus hagejate taotlused riigipoolse menetlusabi saamiseks menetluskulude kandmisel. Kohus vabastas T. L. ja J. L. täielikult riigilõivu tasumise kohustamisest hagi tagamise taotluse ja hagiavalduse esitamisel Ü. L. , A. K.2 ja A. K.1 i vastu vara tagasivõitmiseks täitemenetluses ilma hilisema hüvitamiskohustuseta. Samuti jättis kohus nõudmata T. L. lt ja J. L. lt tagatise hagis Ü. L. , A. K. ja A. K.1 vastu vara tagasivõitmiseks täitemenetluses kostjatele hagi tagamisega tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
8 (9)
Kohus, arvestades asjaolu, et hagejad on alaealised ja neil puudub iseseisev sissetulek, peab vajalikuks vabastada nad menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.