Täitmine › Muud täitmisasjad

2 (9)

ja võita nimetatud kinnistu tagasi Ü. L. omandisse. Samuti paluvad hagejad tunnistada kehtetuks A. K. ja A. K.1 vahel 10.03.2015.a. sõlmitud sama kinnistu kinke-, isikliku kasutusõiguse ning asjaõigusleping ja võita nimetatud kinnistu tagasi Ü. Lillo omandisse. Hagejad taotlevad asendada kohtuotsusega kostjate tahteavaldused kinnistu registriosa numbriga xxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx külaxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, kinnistusraamatu kannete muutmiseks kinnistusraamatuseaduse § 34-1 tähenduses. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. 1.1 T. L. ja J. L. on Ü. L. ja T. U. e (hagejate seaduslik esindaja) ühised alaealised lapsed. Ü. L. lt on tsiviilasjas nr 2-14-51235 Tartu Maakohtu otsusega 25.07.2014.a. välja mõistetud elatis perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras igale lapsele ja tagasiulatuvalt elatise võlgnevus summas 1496,60 eurot. Samas tsiviilasjas on hagi tagamise korras tsiviilasja menetluse ajaks kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni välja mõistetud Ü. L. lt hagejate ülalpidamiseks elatis 177.50 eurot kuus ühele lapsele so kokku 355 eurot kuus. Hagejate nõue oli muutunud sissenõutavaks alates 23.04.2014. 1.2 Ü. L. ei täitnud Tartu Maakohtu 23.04.2014.a. hagi tagamise määrusest tulenevat elatise maksmise kohustust. Ü. L. suhtes on algatatud täitemenetlused kohtumääruse sundtäitmiseks 22.05.2014, 16.10.2014 ja 12.12.2014, kusjuures 16.10.2014.a. algatatud täiteasjas arestis kohtutäitur pangakontod ja töötasu. Ü. L. ei ole täitnud tsiviilasja nr 2-14-51235 25.07.2014.a. kohtuotsust, ei ole tasunud hagejatele elatist. Täitemenetlused kostja I suhtes on kohtuotsuse täitmiseks 2015 algatatud 23.03. ja 12.06.2015. 1.3 Kohtutäituri teatise kohaselt on kohtutäituri poolt täitemenetluse käigus sisse nõutud elatisraha 1674.52 eurot. Seisuga 19.10.2015 on kostja I võlgnevus hagejatele 1606.48 eurot. Kohtutäituri teatisest ilmneb, et arestitud on kostja pangakontod, sissetulekud, kostja I kohtuotsust vabatahtlikult ei täida ja tal puudub vara, mille arvelt elatisnõudeid täita. Ü. L. on teadlik oma kohustusest tasuda hagejatele elatist tsiviilasjas nr 2-14-51235 tehtud 23.04.2014 kohtumääruse ja 25.07.2014 kohtuotsuse alusel, kuid ei ole seda vabatahtlikult teinud. Elatise mittemaksmiseks ja kohustuse sundtäitmisel oma varale sissenõude pööramise vältimiseks sõlmisid Ü. L. ja A. K. (kostja I ja kostja II, kes on Ü. L. tädipoeg) 31.juulil 2014.a. (so kahe aasta jooksul enne käesoleva hagi esitamist) kinnistu registriosa numbriga xxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx külaxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, kinke-, isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu. Tehingu kohaselt kinkis kostja I xxxxx kinnistu kostjale II, kinnistu koormati tasuta eluaegse isikliku kasutusõigusega Ü. L. kasuks. Nimetatud kinke-, isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõigusleping kahjustab oluliselt hagejate kui sissenõudjate huvisid. Kostja I ei ole elatist kunagi nõuetekohaselt tasunud, käesolevaks ajaks on tekkinud võlgnevus üle 1600 euro ja on põhjendatud alus eeldada, et ta ei hakka ka edaspidi seda tegema. Kostjal I puudub vara, mille arvelt saaks kohtuotsust täita. Kinnistusraamatu väljavõttest ilmneb, et kostja II ja kostja III sõlmisid 10.03.2015.a. kinnistu registriosa numbriga xxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx külaxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, kinke,isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu. Säilis Ü. L. isiklik kasutusõigus kinnistule. 1.4 A. K.1 on A. K. ́i poeg, seega lähikondlane ja PankrS § 116 lg 2 ja 3 alusel eeldatakse, et tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud olid temale teada ning TMS § 194 alusel on A. K.1 kostjaks. Hagejad märgivad, et nende seaduslik esindaja (ema) ei ole kunagi olnud töötu, vaid

3 (9)

on sotsiaalkindlustusameti otsusega tunnistatud töövõimetuks, tal on töökoht ja oma teenistusega tagab ta hagejate ülalpidamise, samal aja kui Ü. L. hoiab sellest kõrvale.

Kostja I (Ü. L. ) vastus

4 (9)

5 (9)

ja päraldistega A. K. ile (xxxxx kinnistu, tl 13-16). Kinkelepingus punktis 3 on seatud xxxxx kinnistule isiklik kasutusõigus Ü. L. kasuks. TMS § 189 lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Tulenevalt kohtupraktikast ei ole TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga (vt RKTKo 3-2-1-41-13 p 12). Eeltooduga on tõendatud, et kinkeleping sõlmiti 31.07.2014, kinkelepingu kehtetuks tunnistamise hagi on esitatud 02.11.2015, seega kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamisest.

6 (9)

7 (9)

8 (9)

Kohus, arvestades asjaolu, et hagejad on alaealised ja neil puudub iseseisev sissetulek, peab vajalikuks vabastada nad menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.