AS XXXhagi XXXvastu töölepingu rikkumisega tekitatud kahju ja leppetrahvi väljamõistmiseks 513.270.- eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS XXX(rk XXX, asukoht XXX) Hageja lepingulised esindajad advokaadid Vahur Ambos ja Martin Männik (Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi, asukoht Kentmanni 4, Tallinn 10116) Kostja XXX (ik XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja XXX (asukoht XXX)
Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 10.03.2016.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata AS XXXhagi XXXvastu leppetrahvi väljamõistmiseks summas 19.000.- eurot, XXXeest tasutud sotsiaalmaksust tuleneva kahju hüvitamiseks summas 6270.- eurot ja töölepingu rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 488.000.- eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
Välja mõista AS-lt XXX XXXkasuks 2916.- eurot menetluskulude katteks.
Edasikaebamise kord.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
1.Hageja ja kostja vahel sõlmiti 19.10.2011.a. tööleping, mille kohaselt töötas kostja hageja juures projektijuhi ametikohal ning täitis oma tööülesandeid XXX laevatehases XXX, sest AS XXXja XXXlaevatehase vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning hageja töövõtjana remontis ning hooldas nimetatud laevatehases laevu.
2.Töölepingu p-s 7.1. leppisid pooled kokku, et töötaja kohustub hoidma ja mitte avaldama teistele isikutele, kaasaarvatud töötaja perekonna liikmetele, tööandja äri- ja tootmissaladusi, kusjuures töölepingu p 7.2. alapunktides loetleti mis on tööandja ärija tootmissaladused. Lisaks nimetatule leppisid pooled töölepingu p-s 7.4. kokku, et töötaja kohustub käesoleva lepingu kehtivuse ajal ja 2 aastat pärast töölepingu lõpetamist hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning tööandja kirjaliku loata mitte töötama tööandja konkurendi juures ning mitte osalema tööandja konkurentide juhtimises.
3.Hageja väidetel maksis tööandja kostjale töölepingu p-des 7.1. ja 7.4. kokkulepitud piirangute eest igakuist kompensatsiooni 300.- eurot kuus.
4.XXX ütles tööandjale töölepingu üles 10.03.2015.a. TLS § 91 lg 3 alusel.
5.Hageja väidetel töötab kostja alates 23.03.2015.a. samas XXXlaevatehases XXX, kuid nüüd OÜ XXXkaudu, kusjuures äriühingu juhatajaks ja ainuomanikuks on kostja abikaasa XXX.
6.Nimetatuga rikub kostja hageja väidetel poolte vahelist töölepingut ning hageja nõuab kostjalt pärast nõude suurendamise avalduse esitamist - leppetrahvi väljamõistmist summas 19.000.- eurot perioodi november 2011.a. kuni märts 2012.a. eest, mis seisneb kostjale makstud igakuises lisatasus (I kd t/l 101); - kostja eest tasutud sotsiaalmaksust tuleneva kahju hüvitamist summas 6270.eurot (I kd t/l 102) ja - töölepingu rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 488.000.eurot, mis hagejal on tekkinud tema käibe ja kasumi langusega XXXlaevatehases XXX.
7.Hageja on seisukohal, et kostjapoolne töölepingu rikkumine on tahtlik ja ettekavatsetud, sest ta pidas läbirääkimisi konkurendi juurde tööle asumiseks juba ajal kui ta töötas hageja juures. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja kogu hagejale tekkinud kahju eest.
Lk (10)
8.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte vahel 19.10.2011.a. sõlmitud töölepingu, hageja käskkirja nr 12 kostjaga töölepingu lõpetamise kohta, krediidiinfo väljavõtte hageja registriandmate kohta, hageja müügikäive ja kasumiprognoosi 2015.a. kohta, hageja majandustulemused kuude lõikes XXX laevatehases, XXXseletuskirja AS XXXjuhatusele, hageja ettepaneku kostjale lisatasu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks, hagejale tasutud listasude pealt sotsiaalmaksude arvestuse perioodil 13.03.2012.a. - 31.03.2105.a., Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsioonid perioodil 2012.a. - 2015.a. kostjale tehtud väljamaksete ja nendelt arvestatud maksude kohta ning väljavõte hageja ja XXXostujuhi XXX`i 27.11.2015.a. e-kirjavahetusest, XXX seletuskirja hagejale, väljamakstud sotsiaalmaksu arvestuse ning XXX ja XXX kirjavahetuse. Hageja taotles ka tõendite kogumist Eesti Vabariigi pankadest, millise taotluse kohus rahuldas osaliselt ning kohustas pankasid esitama kohtule informatsiooni asjaolude kohta, kas XXX omab või on omanud arveldusarvet pankades ajaperioodil 10.03.2015.a. - 01.12.2015.a., ning kui on, siis kas nimetatud ajavahemikul on tema arvele laekunud raha Eesti äriühingult XXXOÜ (registrikood XXX) või XXXäriühingult XXXning juhul kui on, palus kohus saata kohtule kostja pangakonto väljavõtte. Hageja taotles kohtus üle kuulata tunnistajatena ka XXX, XXX ja XXX.
Kostja vastuväited ja nende põhjendused. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
9.Kostja vastuväidete kohaselt töötab ta alates 17.03.2015, s.o. pärast hagejaga töölepingu lõppemist, XXXAS-is logistikuna, tema tööülesanneteks on veotellimuste käsitlemine, laotoimingute haldamine, logistikateenuste ostmine ja müümine ning klienditeenindus ning ta ei tööta ega ole ka töötanud perioodil 16.03.2015 kuni 08.07.2015 ei XXX laevatehases ega ka OÜ-s XXXja selle kaudu nimetatud laevatehases. Nimetatust tulenevalt ei ole ta saanud sealt ka mingisugust hüvitist ega tasu. Seega ei ole kostja rikkunud poolte vahel töölepingus kokku lepitud äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustust nagu hageja seda väidab, rääkimata siis töölepingu tahtlikust ja ettekavatsetud rikkumisest. Asjaolu, et hageja projektijuht XXX nägi kostjat XXX tehases ei tõenda seda, et kostja rikub konkurentskeelu kokkulepet.
10.Kostja sõnul kehtib aga TLS § 24 lõikes 1 sätestatud konkurentsipiirangu kokkulepe pärast töölepingu lõppemist üksnes juhul, kui see vastab TLS § 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele, st on sõlmitud kirjalikult, selle eest makstakse hüvitist vastavalt TLS § 24 lõikele 3 ning kui piirang on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 4.2. kohaselt kohustus tööandja tasuma kostjale igakuist kompensatsiooni äri- ja tootmissaladuste hoidmise ning konkurentsikeelu nõuete järgimise eest summas 300.- eurot. Seega ei sisaldu poolte vahel sõlmitud töölepingus töösuhte lõppemise järgset konkurentsipiirangu kokkulepet, mis vastaks TLS § 24 lg 1 nõuetele ning hageja ei ole maksnud kostjale ka igakuist kompensatsiooni äri- ja tootmissaladuste hoidmise ning konkurentsikeelu nõuete järgimise eest lepingu lõpetamise päeval ja/või peale töölepingu lõpetamist. Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel sõlmitud töölepingu punktis 7.4. sisalduv
Lk (10)
töösuhte järgne konkurentsipiirangu kokkulepe tühine. Lisaks eelpooltoodule on kostja arvates hageja poolt töölepingu p-s 7.4 kehtestatud konkurentsipiirang liiga lai, sest hageja loeb oma konkurentideks kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kelle tegevusalad täielikult või osaliselt kattuvad tööandja tegevusaladega, ehk laevaehitus ja remondiettevõtted. Selline piirang eeldaks kostja ümberspetsialiseerumist või uue kutse omandamist.
11.Kostja leiab ka, et tulenevalt TLS § 24 lg 3 sätestatust peab tööandja maksma töötajale pärast töölepingu lõppemist konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest igakuist mõistlikku hüvitist, mis tähendab, et hüvitis peab olema selline mis võimaldab töötajal ära elada olukorras, kus töötaja konkurentsipiirangust tulenevalt tööd teha ei saa. Kostja hinnangul töölepingu p-s 4.2 kokku lepitud maksmisele kuuluv 300.- euro suurune lisatasu ei ole mõistlik tasu. Kostja väidetel hageja talle tegelikult eritasu konkurentsipiirangu eest ei maksnudki, kostja seda ka hagejalt ei nõudnud, mistõttu puudus kostjal ka konkurentsikeelust tulenev kohustus.
12.Kostja peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et XXX laevatehas on suurettevõte, mis on remonditööde tellimuste tarnija erinevate töövõtjate vahel, sealhulgas hagejalt töö tellija, millest tulenevalt ei saa nimetatud laevatehas olla konkureeriv ettevõte hageja suhtes.
13.XXXsõnul ei ole ta rikkunud ja töölepingu p-s 7.1. kokku lepitud konfidentsiaalsuskohustust nagu hageja väidab, sest tema tööülesanded hageja ja praeguse tööandja juures töötamisel erinevad üksteisest täielikult.
14.Kostja on ka seisukohal, et töölepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse ja konkurentsikeelu tingimused on vaadeldavad tüüptingimustena, sest identseid lepingutingimusi on samal ajavahemikul kasutanud veel teiste töötajaga sõlmitud töölepingutes. VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi on tüüptingimus tühine osas, mis kohustab kostjat tagastama äri- ja tootmissaladuse hoidmise ning konkurentsikeelu nõuete täitmise eest saadud lisatasu. VÕS § 35 lõiget 2 arvestades tuleb eeldada, et tüüptingimust ei ole eraldi läbi räägitud. Töölepingu p 7.4 alusel on hagejale konkurentsi osutamiseks loetav tegevus ja hageja konkurentideks peetavate isikute ring määratud liiga laialt. Arvestades laevaehitus- ja laevaremonditeenuse spetsiifilisust, eeldaks selline piirang kostja ümberspetsialiseerumist või uue kutse omandamist. Keelu järgimise eest makstav hüvitis peab olema igal juhul õiglane ja kompenseerima mõistlikult töötaja töökohavaliku piirangut. Arvestades kostja palka hageja juures, mis 2013.a. oli 3710,64 eurot kuus, 2014.a. oli 4632,23 eurot kuus ja 2015.a. oli 5441,22 eurot kuus ning kostjale konkurentsikeelu järgimise eest väidetavalt makstud eritasu 235,20 eurot kuus, ei saa konkurentsikeelu ulatust ja intensiivsust arvestades olla õiglane. Kuna kostjale makstud hüvitis ei olnud piisav, ei tekkinud kostjal konkurentsi osutamisest hoidumise kohustust.
15.Hageja nõude osas välja mõista kostjalt varaline kahju, mis ületab hagetavat leppetrahvi summas 12.000.- eurot ja seisneb kostja poolt hagejale väidetavalt tekitatud kahjus saamata jäänud tulu näol, märgib kostja, et hageja nõue on põhjendamata ja tõendamata. Hageja poolt 2015.a alguses koostatud müügikäive ja kasumi prognoos, mille kohaselt pidi hageja 2015. aasta prognoositav kasum XXX tehases ulatuma 2015.a. 900 000,00 euroni ning hageja väide, mille kohaselt tõi kostja poolne konkurentsi osutamine talle kaasa käibe ja kasumi languse vähemalt 500.000.eurot, on paljasõnaline ja tõendamata. Kõigepealt on hageja poolt esitatud prognoositav kasum XXX tehases ekslik ja ümber lükatud tehase juhatuse vastusega
08.juulist 2015.a. kostjale, milles kinnitati, et tehase tellimused esitatakse alltöövõtjatele ainult üksikprojektide täitmiseks, kusjuures alltöövõtjate valik teostatakse kvaliteedi, ohutusalase tulemuslikkuse, täitmise aja ja hindade alusel, mis
Lk (10)
tähendab, et mingeid eellepinguid laevatehaste poolt ei sõlmita, vaid iga projekti puhul teeb tehas eraldi valiku kellega ta töövõtulepingu sõlmib, mistõttu mingit eeldatavat kasumit planeerida ei ole võimalik. Käibe langust ei saa aga käsitleda hageja saamata jäänud tuluna, nagu hageja ekslikult leiab. Pealegi peab lepingulist kohustust rikkunud pool hüvitama VÕS § 127 lõikes 3 kohaselt üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja ei saanud ette näha hagejal saamata jäänud tulu tekkimist, pealegi ei ole hageja tõendanud asjaolu, et ta on teavitanud kostjat sellest, et XXX tehasega on sõlmitud lepingud ning kostja töölepingu lõpetamine ja/või mittetäitmine toob hagejale kaasa kahjulikud tagajärjed.
16.Viimasena märgib kostja, et saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks pidi hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada, mida hageja aga teinud ei ole. Hageja poolt koostatud prognoos 2015.a. kasumi kohta nimetatud asjaolu ei tõenda.
17.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: XXXAS laiendatud registrikaardi, XXXAS-i väljavõtte e-maksuametist, töölepingu nr 7, mis on sõlmitud XXX ja XXXAS vahel, XXXAS ametijuhendi, XXX tehase juhatuse 08.07.2015 vastuse kostja teabenõudele, OÜ XXX22.06.2015 tõendi, OÜ XXX arveldusarve väljavõtte, kostja arveldusarve väljavõtte perioodil 12.07.2013 kuni 12.07.2015, töölepingu nr 63/12 hageja ja XXX vahel, XXX käskkirja nr 2 , 27.03.2015 ja XXXOÜ ja XXX vahel sõlmitud leping-tellimuse nr 2503-15 25.03.2015.a., XXX vastuse kostjale ja tööaja tabelid XXX ning XXXkohta. Kohtuotsuse põhjendused.
18.Pooled ei vaidle selle üle, et: -
-
-
-
hageja ja kostja vahel sõlmiti 19.10.2011.a. tööleping, mille kohaselt töötas kostja hageja juures projektijuhi ametikohal ning täitis oma tööülesandeid XXXlaevatehases XXX, sest AS XXX ja XXX laevatehase vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning hageja töövõtjana remontis ning hooldas nimetatud laevatehases laevu; töölepingu p-s 7.1. leppisid pooled kokku, et töötaja kohustub hoidma ja mitte avaldama teistele isikutele, kaasaarvatud töötaja perekonna liikmetele, tööandja äri- ja tootmissaladusi, kusjuures töölepingu p 7.2. alapunktides loetleti mis on tööandja ärija tootmissaladused. Lisaks nimetatule leppisid pooled töölepingu p-s 7.4. kokku, et töötaja kohustub käesoleva lepingu kehtivuse ajal ja 2 aastat pärast töölepingu lõpetamist hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning tööandja kirjaliku loata mitte töötama tööandja konkurendi juures ning mitte osalema tööandja konkurentide juhtimises. XXX ütles tööandjale töölepingu üles 10.03.2015.a. TLS § 91 lg 3 alusel; lepingu p 7.4 kolmandas lõigus leppisid pooled kokku, et töötaja poolt punktis 7.4 sätestatud äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustuse rikkumisel või konkurentsikeelu rikkumisel on töötaja kohustatud tagastama tööandjale äri- ja tootmissaladuse hoidmise ning konkurentsikeelu nõuete täitmise eest saadud lisatasu täies ulatuses ning hüvitama tööandjale rikkumisega tekitatud kahju täies ulatuses; AS XXX tegevusalaks on muude tegevusalade hulgas ka laevade ja paatide remont ja hooldus.
Pooled vaidlevad selle üle:
Lk (10)
-
-
kas kostja rikkus poolte vahel sõlmitud töölepingu punktides 7.1. ja 7.4. sätestatud kohustusi ja asus tööle hageja konkurendi juurde pärast hagejaga töölepingu lõpetamist; kas hagejal on õigus nõuda tulenevalt kostjapoolsest lepingu rikkumisest leppetrahvi, mis seisneb kostjale makstud igakuises lisatasus; kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, mis seisneb kostja eest riigile tasutud sotsiaalmaksus; kas hagejal on õigus nõuda kostjalt töölepingu rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamist, mis hagejal on tekkinud tema käibe ja kasumi langusega XXX laevatehases XXX.
19.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus materiaalõigusliku alusena TLS §-st 24 lg 1, mis sätestab konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivuse pärast töölepingu lõppemist, sest just selles hageja kostjat süüdistabki. Osundatud seadusesätte kohaselt kehtib pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe üksnes juhul, kui see: 1) vastab sama seaduse § 23 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustele; 2) on sõlmitud kirjalikult; 3) selle eest makstakse hüvitist vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 ja 4) see on sõlmitud kuni üheks aastaks pärast töölepingu lõppemist. TLS § 24 lõike 3 kohaselt peab tööandja maksma töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist.
20.Kohus asub seisukohale, et poolte vahel töölepingus kokku lepitud konkurentsipiirang, mille kohaselt piirati kostja õigust konkurendi juures kaks aastat pärast töölepingu lõpetamist töötada, on tühine, sest see ei vasta TLS § 24 lõikes 1 sätestatud tingimustele. TLS 23 lg 3 järgi peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Osundatu on seaduses sätestatud seetõttu, et konkurentsipiirang on oluline töötaja õigusi kitsendav piirang, mistõttu tuleb selle tingimused sätestada võimalikult täpselt. Kohus leiab, et töölepingu p-s 7.4. märgitu, mille kohaselt on tööandja konkurendid sisuliselt kõik laevaehitus- ja remondiettevõtted, on liiga lai, ning tegevusvaldkond milles hagejal on keelatud töötada, on sisuliselt määratlemata ehk siis hagejal on nimetatud lepingu järgi keelatud sisuliselt ükskõik millisel tegevusalal töötamine kui see on seotud laevade ehitamise või remontimisega. Kohtu hinnangul ei ole selline töölepingus kokku lepitud piirang esemeliselt mõistlik ega vasta seetõttu TLS § 23 lg 3 sätestatule.
21.Kohus on seisukohal, et töölepingu p-s 7.4 märgitud 2- aastane piirang ei ole samuti kooskõlas seadusega, sest TLS § 24 lg 4 kohaselt võib konkurentsipiirang olla sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõpetamisest.
22.Peale kõige eelpool mainitu ei ole lepingust arusaadav, et konkurentsipiirangu järgimise eest makstakse tasu ka pärast töölepingu lõppemist. Sellist tingimust tööleping ei sisalda, mistõttu ei saanud töötaja seda ka eeldada ning tegelikult ei ole tööandja pärast töölepingu lõppemist konkurentsipiirangust kinnipidamiseks hagejale ka mõistlikku tasu maksnud nagu sätestab TLS § 24 lg 3. Tulenevalt kõigest eeltoodust ning sellest, et tööandja maksis hagejale lisatasu konkurentsipiirangu eest kinnipidamiseks poolte vahel lepingu kehtimise ajal, mis nähtub ka poolte vahel sõlmitud töölepingu p-st 4.2, ning ka töölepingu lõpetamise käskkirjas ei märgita midagi sellest, et konkurentsipiirangu eest tasu maksmine jätkub pärast töölepingu lõppemist, tuleb poolte vahelist kokkulepet tõlgendada selliselt, et tasu konkurentsipiiranguks oli kokku lepitud üksnes lepingu kehtimise ajaks. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud konkurentsipiirang
Lk (10)
kehtis samuti üksnes töölepingu kehtivuse ajal ja mitte pärast seda ning on pärast poolte vahel sõlmitud töölepingu lõppemist tühine ning hageja nõue kostja vastu leppetrahvi väljamõistmiseks konkurentsipiirangu rikkumise eest tuleb jätta rahuldamata.
23.Kohus on seisukohal, et kui ka konkurentsipiirang poolte vahel oleks kehtinud ka pärast töölepingu lõppemist nende vahel, ei ole tõendatud, et kostja töötas hageja konkurendi juures pärast poolte vahel töölepingu lõppemist, sest hageja poolt kohtule esitatud tõendid nimetatut ei tõenda ja on ümber lükatud kostja esitatud tõenditega. Hageja väidetel asus kostja alates 23.03.2015.a. tööle XXX laevatehasesse XXX OÜ XXX kaudu, kusjuures äriühingu juhatajaks ja ainuomanikuks on kostja abikaasa XXX. Hageja poolt taotletud ja kohtu abil kogutud tõendid AS-ist SEB Pank, Swedbank AS-i, AS-i Eesti Krediidipank, Danske Bank A/S Eesti filiaali, Nordea Bank AB Eesti filiaali, AS-i DNB Pank, Tallinna Äripank, AS Citadele banka Eesti filiaali, AS-i LHV Pank, Svenska Haldelsbanken AB Eesti filiaali, Versobank AS-i, Pohjola Bank plc Eesti nimetatud asjaolu ei kinnita (II kd t/l 5-48). Vastupidiselt hageja poolt väidetule on kostja esitanud kohtule XXX kinnituse selle kohta, et temal ei ole olnud ega ole kostjaga töölepingulist suhet (I kd t/l 67). Samuti on kostja esitanud kohtule tõendi selle kota, et ta ei tööta ega ole kunagi töötanud ka OÜ-s XXX(I kd t/l 68), vaid töötab alates 17.03.2015.a. XXXAS-s logistikuna (I kd t/l 58A-61), mis tegeleb äriregistrikaardi kohaselt hoopis keemiatoodete hulgimüügiga (I kd t/l 57) ega saa juba üksnes seetõttu olla hageja konkurent. Ka on kostja tööülesanded nimetatud äriühingus logistikuna töötades sootuks erinevad kui hageja juures töötamise ajal, mida tõendab kostja tööleping ja tema ametijuhend. Kohus on seisukohal, et nimetatud dokumentaalsete tõenditega tõendatut ei lükka ümber ka tunnistajate XXX, XXX ja XXX ütlused, kes küll nägid väidetavalt kostjat XXX laevatehases ka pärast poolte töösuhte lõppemist, kuid tunnistajad ei kinnitanud hageja väidet, et kostja töötas nimetatud laevatehases kas siis otse laevatehase töötajana või OÜ XXX töötajana nagu hageja väidab. Ka XXX seletuskiri hagejale
28.aprillist 2015.a (I kd, t/l 21) ei lükka ümber teisi asjas kogutud tõendeid, mis tõendavad, et kostja XXX laevatehases pärast hagejaga töösuhte lõppemist ei töötanud. Pealegi andis tema ülemus XXX ütluste kohaselt talle trükitud kirja, tõlkis selle suuliselt ära ja palus alla kirjutada, mis muudab tõendi ebausaldusväärseks, sest seda pole kirjutanud sellele allakirjutanu ise.
24.Kohus leiab, et kostja poolt esitatud töölähetuse käskkiri 27.03.2015.a. tõendab, et ta oli XXXAS poolt lähetatud töölähetusse perioodil 30.03.2015 kuni 29.04.2015 Slovakkiasse, Sloveeniasse ja Hollandisse (I kd, t/l 125) ning 25.03.2015 XXX OÜ ja XXXASi vahel sõlmitud lepingust on näha, et XXXAS osutas teenust alumiiniumkonstruktsiooni vedamiseks XXX (I kd t/l 126). Seega võis ka kostja viibida töölähetuse raames XXX tehase territooriumil, nagu väitsid ka tunnistajad näinud olevat, kuid nimetatu ei tähenda, et ta seal töötas ja poolte vahel töölepingus kokku lepitud konkurentsipiirangut rikkus.
25.Kohus nõustub kostjaga ka selles, et XXX käsitlemine hageja konkurendina ei ole õige, sest viimati nimetatud laevatehas tellib laevade remonditöid ja hageja oli laevatehasega töövõtulepingust tulenevas lepingulises suhtes töövõtjana.
26.Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et ka juhul kui poolte vahel sõlmitud töölepingus kokku lepitud konkurentsipiirang oleks kehtiv, ei kuuluks hageja konkurentsipiirangu rikkumisest tulenev nõue rahuldamisele selle põhjendamatuse tõttu.
27.Tulenevalt asjaolust, et hageja tugineb oma nõudes kostja vastu ka asjaolule nagu oleks kostja rikkunud poolte vahel töölepingus kokku lepitud p-s 7.1. märgitud
Lk (10)
kohustust hoida tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte avaldama teistele isikutele, kaasa arvatud töötaja perekonna liikmetele, tööandja äri- ja tootmissaladusi, kusjuures lepingu punkti 7.2. alapunktid sätestavad, mida tööandja oma äri- ja tootmissaladuseks loeb, kuid hageja ei ole tõendanud, et kostja on andud infot tööandja poolt teistes äriühingutes ja nende loomise projektides osalemise kohta; andmeid tööandja äripartnerite kohta; tööandja toodetavate toodete ja osutatavate teenuste oma- ja müügihindu; andmeid tööandja teostatavate või kavandatavate tehingute kohta; andmeid tööandja majandusliku seisukorra, raamatupidamisarvestuse, sisemise töökorralduse, asjaajamise, kirjavahetuse, turvasüsteemide ja muude tööandja tegevust puudutavate asjaolude kohta, mille avaldamine võiks kahjustada tööandja majandustegevust ja huve, tööandja omandatavaid info- ja turvasüsteeme ja tarkvara, kusjuures konkurentsikeelu rikkumist ei saa kohtu hinnangul sisustada automaatselt äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustuse rikkumisega, puudub alus ka sellel alusel hageja nõude rahuldamiseks.
28.Tulenevalt asjaolust, et kohus asus kohtuotsuse eelmistes punktides seisukohale, et kostja ei ole rikkunud poolte vahel töölepingu kehtimise ajal kokku lepitud konkurentsipiirangut ning pärast töölepingu lõppemist kehtestatud konkurentsipiirang on kostja suhtes tühine, samuti, et kostja ei ole rikkunud ka poolte vahelises töölepingus kokku lepitud äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustust, millest tulenevalt tuleb hageja nõuded kostja vastu nimetatud rikkumise toimepanemise eest jätta rahuldamata, ei kuulu rahuldamisele ka hageja nõue mõista kostjalt välja ka hageja poolt kostja eest tasutud sotsiaalmaksust tuleneva kahju hüvitamist summas 6270.- eurot ja töölepingu rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue summas 488.000.- eurot, mis hagejal on tekkinud väidetavalt tema käibe ja kasumi langusega XXX laevatehases XXX põhjusel, et kostja rikkus poolte vahel sõlmitud töölepingus kokku lepitud konkurentsipiirangut ja/või ärisaladuse hoidmise piirangut. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja poolt tema enda juhatuse liikme poolt koostatud prognoositavad müügikäibed ja kasumid ning paljasõnalised tabelid väidetava käibe, tulu ja kasu vähenemise kohta 2015.a. (I kd t/l 18-20), ei tõenda hagejal väidetud kahju tekkimist saamata jäänud tulu näol.
29.Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagi jääb rahuldamata eelpool märgitud põhjendustel, puudub vajadus kohtuotsuses võtta seisukoht kostja väidete osas, mille kohaselt on poolte vahel töölepingus kokku lepitud konfidentsiaalsuskohustus ja konkurentsikeeld tüüptingimused ning, et need on tühised tulenevalt VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 sätestatust. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
30.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 sätestatust ning tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda.
31.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja teinud järgmisi õigusabitoiminguid: hagiavalduse vastuse ettevalmistamine 10 tundi 1100.- eurot, kostja 01.12.2015 taotluste ettevalmistamine 2 tundi 220 eurot, kostja 14.12.2015 seisukoha ettevalmistamine 8 tundi 880 eurot, kostja 02.01.2016 seisukoha ettevalmistamine hageja 01.12.2015.a. esitatud tõendite suhtes 6 tundi 660.- eurot, kostja seisukoha ettevalmistamine hageja istungi ettevalmistamise edasilükkamise
Lk (10)
taotluse osas 2 tundi 220.- eurot, kostja 16.02.2016.a. taotluse ettevalmistamine 4 tundi 440.- eurot, kostja 31.03.2016.a. kohtuvaidluse teeside ettevalmistamine 7 tundi 770.- eurot kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil esinemine kokku 6 tundi 660.- eurot. Kokku taotleb kostja õigusabikulude summas 5412.- eurot väljamõistmist koos käibemaksuga. Kostja esindaja tunnihind oli 110.- eurot. Kostja kinnitab, et õigusabikulud on kantud käesolevas menetluses.
32.Hageja esitas vastuväited kostja menetluskuludele hilinenult, s.o. alles 15.04.2016.a., kuigi oleks pidanud seda tegema hiljemalt 08.04.2016.a., sest hageja sai kostja menetluskulude nimekirja kätte 01.04.2016.a. AET-i kaudu ja kohus andis kohtuistungil pooltele aega vastaspoole menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks 7 päeva. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hageja seisukoha kostja menetluskulude osas TsMS § 331 lg 1 alusel tähelepanuta.
33.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kohus mõistab menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja nõutavad õigusabikulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kõigepealt leiab kohus, et piisav aeg hagiavaldusele vastuse koostamiseks on 6 tundi, mitte 10 tundi, nagu kostja esindaja väidab seda teinud olevat, sest nimetatud menetlusdokument on küll oma olemuselt kõige mahukam, mille kostja pidi koostama, kuid ometigi ei saanud selle koostamine võtta kostja esindajalt nii palju aega nagu ta menetluskulude nimekirjas märkinud on. Kostja 02.01.2016.a. kirjaliku seisukoha koostamiseks hageja poolt esitatud tõendite suhtes peab kohus põhjendatuks 2 tunni asemel 1 tunni, kostja 14.12.2015 seisukoha ettevalmistamiseks 4 tundi ja kostja 02.01.2016 seisukoha ettevalmistamiseks hageja 01.12.2015.a. esitatud tõendite osas 3 tundi, sest selleks ajaks oli kostjale teada hageja seisukohad ning nendele vastamine ei saanud võtta nii palju aega nagu kostja oma menetluskulude nimekirjas märgib. Kohtu hinnangul sai kostja esindajal kuluda kostja seisukoha ettevalmistamiseks hageja istungi ettevalmistamise edasilükkamise taotluse osas maksimaalselt 1 tund, kostja 16.02.2016.a. taotluse ettevalmistamiseks 2 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks kokku 6 tundi ning kostja kohtuvaidluse teeside koostamiseks 4 tundi. Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja põhjendatud ajakulu kostja esindamiseks 27 tundi.
34.Kostja esindaja tunnihind oli esitatud menetluskulude kohaselt 110 eurot tund + käibemaks. Kohus on seisukohal, et sarnase õigusteenuse võrdlemisel tuleks arvestada, kas esindaja on advokaat või mitte. Advokaadi puhul võib teine pool ette näha kõrgemat esinduse hinda kui mitteadvokaadi puhul, kuivõrd advokaadile on antud õigusabiteenuse turul esinemiseks riiklik tunnustus, mis võib tõsta tema õigusabiteenuse maksumust. Arvestades asjaoluga, et kostja esindajal ei ole advokaadi kutsetunnistust, on põhjendatud kohtu hinnangul arvestada kostja esindaja tasumääraks 90.- eurot tunnis + käibemaks.
35.Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 2916.(108 x 27) eurot, mis kuuluvad hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Tsiviilasja hinna määramine.
36.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 132 sätestatust, mille kohaselt määratakse hagihind raha maksmisele suunatud hagi puhul nõutava rahasummaga. Kuna hageja esitas kohtusse hagi leppetrahvi väljamõistmiseks summas 19.000.eurot, kostja eest tasutud sotsiaalmaksust tuleneva kahju hüvitamiseks summas 6270.-
Lk (10)
eurot ja töölepingu rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 488.000.eurot, on käesoleva tsiviilasja hind 513.270 (19.000+6270+488.000) eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Lk (10) 10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.