2.Jätta XXXkaebus Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus abi Viljo Konsap’i 05.10.2015.a. otsusele täiteasjades nr. 022/2015/3092 ja nr. 022/2015/4307 rahuldamata.
3.Jätta kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv. Asjaolud
Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus (edaspidi kohtutäitur) menetluses on täiteasjad nr. 022/2015/3092 ja nr. 022/2015/4307, milles Osaühing XXX (edaspidi sissenõudja) on esitanud 20.05.2015.a. ja 07.07.2015.a. täiturile täitmisavaldused ja täitedokumendid täitemenetluste läbiviimiseks. XXX(edaspidi avaldaja) esitas 11.09.2015.a., 18.09.2015.a. ja 25.09.2015.a. kaebused kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur Elin Vilippus abi Viljo Konsap jättis avaldaja kaebused 05.10.2015.a. otsusega rahuldamata. Avaldaja nõue ja põhjendused
2.Avaldaja esitas kohtule kaebuse Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus abi Viljo Konsapi 05.10.2015.a. otsusele ja palub tühistada Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus abi Viljo Konsapi 05.10.2015.a. otsus täiteasjades nr. 022/2015/3092 ja nr. 022/2015/4307. Avalduse kohaselt takistab kohtutäitur relvade arestimisega avaldajal jäägerteenuse osutamist. TMS § 66 lg 5 kohaselt ei või arestida füüsilise isiku majandus- või kutsetegevuse või teenistussuhte jätkamiseks hädavajalikke esemeid. Avaldaja on relvad soetanud laenatud rahaga selleks, et osutada jäägriteenust ja sellega teenida omale elatist. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused
3.Sissenõudja leiab, et esitatud kaebus rahuldamisele ei kuulu. Avaldaja ei ole tõendanud, et ta osutab jäägri teenust enda majandus- või kutsetegevuses ja selline tegevus on tema sissetulekuallikas. Kui peaks selguma, et avaldaja osutab jäägri teenust XXX OÜ-s ja saab sellise tegevuse eest regulaarset tasu, jääb arusaamatuks, kuidas takistab enda isiklike jahirelvade puudumine jäägri teenuse osutamist. Jäägri teenuse osutamist ei takista relvade vastavasse registrisse kantud käsutamise keelumärked, kuivõrd avaldajal on võimalik relvi kasutada tavapärasel viisil. Avaldaja ei ole põhistanud asjaõigusseaduse rikkumist ja arusaamatuks jääb kuidas käsipandilepingute vaidlustamine kohtutäituri poolt ja asjaolu, et pandipidaja on relvad enda valdusesse võtnud, on heade kommetega vastuolus. 18.11.2012.a. sõlmitud laenulepingu ja pandi seadmise kokkuleppe kui ka 14.10.2014.a. sõlmitud lisa 1 järgi andis avaldaja relvade valduse pandipidajale üle juba lepingute sõlmimise kuupäeval. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
4.Kohtutäitur jääb oma 05.10.2015.a. otsuses kaebusele väljendatud seisukohtade juurde. Võlgnik tugineb kohtule esitatud kaebuses TMS § 66 lg 1 p 12 sätestatule ning märgib, et arestida ega täitemenetluses müüa ei või asju, mille arestimine on vastuolus seadusega või heade kommetega. Antud küsimustes ei ole läbitud TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohtutäitur märgib, et võlgnikule kuuluvate tsiviilrelvade kasutamine majandus- või kutsetegevuses või töö- või teenistussuhtes ei ole tõendatud. Võlgnik on korduvalt kohtutäiturile kinnitanud, et kõik talle kuuluvad relvad on panditud XXX kasuks ning relvade valdus on üle antud pandipidajale. Kuna võlgniku kinnitusel on relvad pandipidaja valduses ning relvade kasutamist pandipidaja ei võimalda, jääb kohtutäiturile arusaamatuks, milliseid võlgniku nimele registreeritud tsiviilrelvi töökohustuste täitmiseks kasutatakse. Maksu-ja Tolliameti andmetel on alates 15.09.2015.a. sõlmitud OÜ XXX ja XXX vahel tööleping. XXX OÜ on kohtutäiturile kinnitanud, et XXX tööülesandeks on jäägerteenuse osutamine ning teenust osutatakse võlgnikule kuuluvate tsiviilrelvadega, kuid jäägerteenuse osutamist tõendavad dokumente ja lepinguid ei ole kohtutäiturile esitatud. Arvestades eelpooltoodut, on võlgniku viide majandus- või kutsetegevuse või töö- või teenistussuhte takistamisele paljasõnaline ja õiguslikult põhistamata. Samuti on ekslik võlgniku väide, mille kohaselt kasutatakse püstolit ja revolvrit nii suure kui väikse uluki surmamiseks. Jahiseaduse § 26 lg 2 on üheselt sätestatud, et püstolit ja revolvrit võib kasutada püütud väikeuluki surmamiseks. Kohtutäitur palub menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele,
kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, sissenõudja ja kohtutäituri kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikutega nr. 022/2015/3092 ja nr. 022/2015/4307 ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus abi Viljo Konsapi 05.10.2015.a. otsusele täiteasjades nr. 022/2015/3092 ja nr. 022/2015/4307 (I köide t/l 11-14). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja 11.09.2015.a., 18.09.2015.a. ja 25.09.2015.a. kaebused (I köide t/l 26, 45, II köide t/l 101, 164).
8.Avaldaja on kohtutäiturile 11.09.2015.a., 18.09.2015.a. ja 25.09.2015.a. esitatud kaebustes märkinud, et kohtutäituri poolt relvade arestimisega takistatakse avaldajal jäägriteenuse osutamist. Avaldaja palub lõpetada majandustegevuse takistamine ja tühistada relvade arest (I köide t/l 26, 45).
9.TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas.
10.Täiteasjas nr. 022/2015/3092 on täitedokumendiks on Harju Maakohtu 11.06.2014.a. otsus nr. 2-14-44330 (I köide t/l 113-120). Nõude sisuks on võlg summas 11 255,37 eurot ja lisanduv viivis (I köide t/l 123).
11.Täiteasjas nr. 022/2015/4307 on täitedokumendiks on Harju Maakohtu 25.05.2015.a. otsus nr. 2-14-44330 (II köide t/l 211-216). Nõude sisuks on võlg summas 3 217,50 eurot ja lisanduv viivis (II köide t/l 218).
12.TMS § 8 tulenevalt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi.
13.TMS § 66 lõikes 1 on märgitud vallasasjad, mille arestimine ja müük võlgnevuse katteks on keelatud. TMS § 66 lg 1 p 5 kohaselt ei või arestida füüsilise isiku majandus- või kutsetegevuse või töö- või teenistussuhte jätkamiseks hädavajalikke esemeid.
14.Kohtutäitur on koostanud 04.08.2015.a. täiteasjas nr. 022/2015/3092 Politsei- ja Piirivalveametile keelumärke seadmise avalduse ja teabenõude, millise kohaselt palub kanda teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikku registrisse käsutamise keelumärge avaldajale kuuluvale tsiviilrelvadele ja teatada avaldajale kuuluvate tsiviilrelvade
asukoht (I köide t/l 173-174). Politsei- ja Piirivalveamet on 05.08.2015.a. kirjaga nr. 4.2-1/11066-2 teatanud, et teenistus- ja tsiviilrelva riiklikus registris on kantud käsutamise keelumärge järgmistele relvadele või relva olulisele osale: vintraudne püss XXX, sileraudne püss XXX, vintraudne püstol XXX ümberehitatud XXX ümberehitatud 9mm, vintraudne püss XXX, sileraudne püss XXX, XXX, kombineeritud püss XXX; 7,62x53R, vintraudne püss XXX. Lisaks on märgitud, et XXXomab paralleelrelvaluba nr. XXX, mille alusel võivad olla tema valduses järgmised võlgniku relvad: tehase numbritega 7019559/8039589; 97M5995; 311ZX04479; ЗЯ1230; 1315513391; XXX (I köide t/l 203).
15.Kohtutäitur on täiteasjas nr. 022/2015/3092 arestinud 07.08.2015.a. arestimisaktiga avaldajale kuuluvad järgmised relvad: vintraudne püss XXX, sileraudne püss XXX, vintraudne püstol XXX ümberehitatud 9mm XXX, vintraudne püss XXX, sileraudne püss XXX, XXX, kombineeritud püss XXX; 7,62x53R, vintraudne püss XXX (I köide t/l 209-213). Nimetatud arestimisaktis on kohtutäitur märkinud, et Politsei- ja Piirivalveameti informatsiooni kohaselt on relva XXX-Varmint tehase nr. XXX kohta väljastatud 22.08.2014.a. võõrandamise luba nr. XXX ning relv on käesoleval hetkel müügis tegevusluba omava isiku XXXOÜ kaupluses (I köide t/l 212).
16.Avaldaja on kohtutäiturile 10.08.2015.a. edastatud e-kirjaga teatanud, et arestitud vara ei kuulu avaldajale ning eelpool nimetatud relvad on ostetud laenurahaga ja on pandud tagatiseks (I köide t/l 223). Tõendatud on, et XXX ja avaldaja vahel on sõlmitud 18.11.2012.a. laenuleping ja pandi seadmise kokkuleppe, millise kohaselt annab laenuandja laenu summas 6 000 eurot sihtotstarbelisena relvade XXX, XXX, XXX ja tulevikus soetatud relvadele (I köide t/l 247-249). Samuti on avaldaja ja XXX vahel sõlmitud 14.10.2014.a. laenuleping ja pandi seadmise kokkulepe lisa 1, millise kohaselt annab laenuandja laenu summas 6 000 eurot sihtotstarbelisena relvade XXX, XXX ümberehitatud 9mm XXX, XXX, XXX-Varmint soetamiseks (I köide t/l 244246).
17.Politsei- ja Piirivalveamet on 28.08.2015.a. e-kirja teel teatanud, et avaldaja relvakapis oli 28.08.2015.a. püstol XXX ümberehitatud kal 9 mm XXX nr XXX. Ülejäänud relvi ei olnud, kuue relva kohta oli üleandmis-vastuvõtmise akt kuupäevaga 22.04.2015.a. XXXle ja relvaraua XXX kal 12 nr 8040320 kohta üleandmis-vastuvõtmise akt kuupäevaga 26.08.2015.a. XXXle (I köide t/l 262).
18.Kuivõrd avaldaja on kohtutäiturile varasemalt kinnitanud, et relvade valdus on antud üle XXXle, siis ei ole avaldaja käesoleval juhtumil põhjendanud, kuidas on avaldajal takistatud jäägriteenuse osutamine. Samuti selgitab kohus, et relvadele seatud käsutamise keelumärge ei takista jäägriteenuse osutamist ning avaldajal relvi kasutamast. TMS § 54 lg 1 kohaselt keelatakse keelumärke seadmisega vara käsutamine mitte kasutamine. Käsutamise keelumärkega on piiratud üksnes relvade käsutamine kohtutäituri nõusolekuta. Seda on kohtutäitur vaidlustatud otsuses ka selgitanud (I köide t/l 11-14). Vaata ka selles osas Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2016.a. kohtumäärust tsiviilasjas nr. 2-15-16269.
19.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldus põhjendatud ei ole ning tuleb jätta rahuldamata.
20.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
21.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Avaldaja esitas kohtule 22.10.2015.a.
taotluse, millises palub peatada avaldaja nimel olevate riiklikku registrisse kuuluvate teenistus- ja tsiviilrelvade suhtes toimuv sundtäitmine täitemenetlus nr. 022/2015/3092 ja 022/2015/4307 (I köide t/l 22).
22.Kohus on avaldajal palunud 27.10.2015.a. kohtumääruse p. 2 täpsustada 22.10.2015.a. esitatud taotlust 7 päeva jooksul (I köide t/l 83-84). Avaldaja on küll 05.11.2015.a. esitanud taotluse, millisega on täpsustanud kohtule esitatud kaebust kohtutäituri otsusele (I köide t/l 92-93), kuid on jätnud põhistamata eelpool viidatud taotluses nõutava. Kuivõrd avaldaja ei ole põhistanud kohtule 22.10.2015.a. esitatud taotlust jätab kohus selle kooskõlas TsMS § 381 lg 2 ja § 384 lg 2 rahuldamata.
23.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 10 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
24.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 ja § 174 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
25.Kohus on 27.10.2015.a. kohtumääruse resolutsiooni punktis 9 palunud menetlusosalistel esitada kohtule 14 päeva jooksul menetluskulude nimekiri ja nimekirja tõendavad tõendid (I köide t/l 83).
26.Tulenevalt asjaolust, et kohus ei rahulda esitatud avaldust ning sellest, et kohtutäitur ja sissenõudja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad käesoleva tsiviilasja kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.