GF, Z-IF, A-IB ja RR avaldused JF pärandi hoiumeetmete rakendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.02.2016 määrus pärandvara hooldaja tasu ja kulude määramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RR määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja / puudutatud
XXXXXXXXXXX)
isik
1:
GF
(isikukood
Avaldaja / puudutatud
XXXXXXXXXX)
isik
2:
Z-IF
(isikukood
Avaldaja / puudutatud
XXXXXXXXX)
isik
3:
A-IB
(isikukood
Esindaja vandeadvokaat Senny Pello Avaldaja / puudutatud isik 4: RR (isikukood XXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Puudutatud isik: pärandvara hooldaja Rando Maisvee Menetluse liik
Tühistada Harju Maakohtu 09.02.2016 määrus osas, milles maakohus määras pärandvara hooldaja tasu 3259,94 eurot ületavalt. Muus osas jätta määrus muutmata.
2.2.Määrata JF pärandvara hooldaja Rando Maisvee tasuks perioodi 10.04.201530.12.2015 eest 3259,94 eurot, sh käibemaks.
3.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud
1.07.01.2014 esitasid GF, Z-IF ja A-IB (avaldajad 1-3) Harju Maakohtule avalduse JF Eestis asuvale pärandvarale hooldaja määramiseks. 12.03.2014 esitas RR samasisulise avalduse. Harju Maakohus määras 04.07.2014 pärandvara hooldajaks Rando Maisvee.
2.23.12.2014 määrusega määras maakohus pärandvara hooldaja esialgseks tasuks perioodi 16.07.2014-10.11.2014 eest 16 496,64 eurot. 29.05.2015 määras maakohus hooldaja tasuks perioodi 29.12.2014-22.04.2015 eest 6923,40 eurot.
3.30.12.2015 esitas pärandvara hooldaja maakohtule taotluse tasu määramiseks perioodi 10.04.2015-30.12.2015 eest summas 8276,40 eurot (sh käibemaks). Hooldaja aruande kohaselt on hooldaja taotluses märgitud perioodil hallanud pärandvarasse kuuluvaid kinnisasju Tallinnas ja Tartus, millega seonduvalt on otsinud uusi üürnikke, rääkinud üürnikega läbi üüride tõstmise üle, sõlminud üürilepinguid ja nende muudatusi, suhelnud üürnike ja potentsiaalsete pärijatega ning Tallinna kinnistu kaasomaniku esindajaga ja teenuseosutajatega, lahendanud erinevaid üürisuhetes tekkinud küsimusi (elektrikaod, üürnike käitumine hoonetes, tänava liivatamine, veearvestite paigaldamise küsimused jms), kogunud üüriarvestuseks vajalikke andmeid; teostanud pangamakseid, suhelnud Maksu- ja Tolliametiga, taganud kinnistute koristamise, korrektse raamatupidamise; korraldanud koera hoidmise ja toitmisega seotud kulude kandmist, korraldanud Tobiase 2 asuva hoone katuse ja korstnate remondi, samuti vihmaveetorude asendamise uutega ning uue elektriühenduse loomise. Toimingute ajaline maht kokku 57 tundi ja 35 minutit. Hooldaja osutab teenust käibemaksukohustuslasest advokaadibüroo kaudu. Hooldaja tunnitasu määr on 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
4.GF, Z-IF ja A-IB jätsid taotluse rahuldamise kohtu otsustada.
5.RR leidis vastuses taotlusele, et tasu pole taotletavas ulatuses põhjendatud, paludes tasu vähendada. Ei ole põhjendatud, et kinnisvara haldamiseks tehtud lihtsad toimingud tehakse vandeadvokaadi poolt isiklikult või tema poolt igakordselt korraldatuna. Ei ole mõistlik igakordselt vandeadvokaadi kaudu korraldada nt elektriühenduse loomist, veelekke likvideerimist, avatud kuuriukse mure lahendamist, tüüpüürilepingute sõlmimist ja nende täitmise kontrollimist, koera toitmist, käsipuu remontimist, töötasude ja maksude maksmist, hädavajalike remonttööde teostamist jne. Vastavat teenust on võimalik kinnisvara haldusteenuse pakkujatelt osta turuhinnaga ja selgelt odavamalt kui 125 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Mõistlikult majandav isik sõlmiks kinnisvarahalduse teenust osutavate isikutega lepingu, mille tulemusena on võimalik teenuse tunnihind kordades odavamaks viia. Samuti langeks sellisel juhul kõrge kvalifikatsiooniga pärandvara hooldaja koormus ja kokkuvõtvalt ka kogu pärandvara hooldamise tasu. Maakohtu lahend
6.09.02.2016 määrusega rahuldas maakohus avalduse ning määras JF pärandvara hooldaja Rando Maisvee tasuks perioodi 10.04.2015-30.12.2015 eest 8276,40 eurot, sh käibemaks. Pärimisseaduse (PärS) § 114 kohaselt pärandvara hooldajal on õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu. Hooldamise tasu suuruse määrab kohus. Hinnates kohtule esitatud aruande lisadest 1 ja 2 nähtuvat hooldaja tehtud töö kogust ja hoolduse aega 10.04.2015-30.12.2015 on märgitud ulatuses töö ja selle tasu määr 120 eurot/h (ilma käibemaksuta) mõistlik ja põhjendatud. RR väide, et tasu määr on ebamõistlikult suur ja et seda tuleb vähendada, sest professionaalsete haldajate keskmised tasud on madalamad kui vandeadvokaadi tasu, ei anna alust hooldaja tasu vähendamiseks. Kohus on määranud hooldajaks R. Maisvee, kes on vandeadvokaat ja kelle puhul sellist tasu määra tuleb lugeda põhjendatuks ka käesoleva pärandi hooldamise menetluses, arvestades käesoleva konkreetse pärandi mahukust ja 2(5)
sellest tulenevate tööde hulka ja eri liiki (vt aruanne ja lisa 1, 2). Seega ei ole võimalik tasu vähendada professionaalse hooldusteenuse osataja väidetava keskmise hinna alusel. Pärijate vahelise vaidluse efektiivne lahendamine osaliste poolt kompromissi korras tagaks ka välisriigis toimuva kohtuvaidluse kiirema lahendamise ning võimaldaks pärandi hoolduse kiiremat lõpetamist koos kulude vähendamisega. Määruskaebus
7.RR palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vähendada pärandavara hooldajale makstavat tasu. Määruskaebuse esitaja ei vaidlusta tegevuste vajalikkust ega tegevustele kulunud aega, vaid üksnes hooldajale määratud tasu suurust. Tasu peaks olema proportsionaalne konkreetse pärimisasja raames tekkivate õiguste ja kohustustega, eelkõige ülesannete iseloomu ja kestusega, ning arvestama nii pärandvara väärtuse kui hooldaja kõrge vastutusega. Kõigi ülesannete täitmiseks ei ole proportsionaalne niivõrd kõrge tunnitasu. Sarnaselt hagimenetluses menetluskulude kindlaksmääramisega peaks kohus lähtuma advokaadi tunnitasu väljamõistmisel sellest, kas nende konkreetsete tegevuste jaoks oli tarvis õigusteadmistega isiku kaasatus. Kohus peaks ise välja selgitama, millised tegevused on põhjendatud 120-eurose tunnitasuga ning millised mitte. Hooldaja poolt avaldusele lisatud tegevuste loetelust tuleneb, et teatud tegevuste jaoks on hooldaja kaasanud raamatupidaja, kellega ta suhtlust on pidanud. On igati arusaadav, et raamatupidamisega ei tegele vandeadvokaat, vaid raamatupidamist õppinud ja seda igapäevaselt tegev isik ning kes teeb seda oluliselt väiksema tasu eest kui vandeadvokaat. Sarnaselt peaks ka mõistlikult majandav isik sõlmima kinnisvarahalduse teenust osutava isikuga lepingu, mille tulemusena on võimalik teenuse tunnihind kordades odavamaks viia. Hooldaja tasu suuruse määramisel on põhjendatud aluseks võtta pankrotiseaduses sätestatud pankrotihalduri tasude arvestamise alused. Õigusteadmisi vajavate tegevuste hüvitamisel peaks lähtuma pankrotiseaduses toodud regulatsioonist. PankrS § 23 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lisaks seab PankrS § 651 halduri tasule piirmäärad. Põhjendatud on, et kohus lähtub pankrotiseaduses toodud ülemmääradest nii tunnitasupõhises arvestuses kui ka arvestab pärandvara suurusega (sarnaselt pankrotivarale), et pärijate vara ei väheneks ebaproportsionaalses ulatuses. Üksnes 120-euro suuruse tunnihinnaga pärandvaraga seotud tegevuste tegemine ei täida PärS § 112 lg 3 p-s 1 toodud pärandvara hooldaja määramise põhieesmärki ehk pärandvara säilimist. Suure tunnihinnaga pärandvara säilimiseks vajalike tegevuste tegemine lõppkokkuvõttes vähendab pärandvara suurust oluliselt. Menetluse edasine käik
8.GF, Z-IF ja A-IB ning pärandvara hooldaja Rando Maisvee vaidlesid määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
3(5)
10.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras pärandvara hooldaja tasu üle 3259,94 euro. Määruskaebuse esitaja on vaidlustanud maakohtu määruse, leides, et pärandvara hooldajale määratud tasu on arvestatud põhjendamatult kõrge tunnihinnaga, kuna mitte kõigi tegevuste nimekirjas toodud hooldustoimingute tegemine ei vaja õigusteadmiste olemasolu ning õigusteadmisi vajavate tegevuste hüvitamisel tuleks lähtuda pankrotihalduri tasude regulatsioonist pankrotiseaduse järgi. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on määranud põhjendamatult kõrge hooldustasu. PärS § 114 järgi on pärandvara hooldajal õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu ja hooldamise tasu suuruse määrab kohus. Seaduse ega muude õigusaktidega ei ole pärandvara hooldamise tasu määramise tingimusi reguleeritud. Seega tuleb maakohtul hooldaja tasu põhimõtteliselt määrata diskretsiooniõiguse alusel. Siiski on kohtupraktikas hooldaja tasu määramisel mõnedel juhtudel lähtutud analoogia alusel ka pankrotihalduri tasu määramise regulatsioonist (vt näiteks Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-09-20543). Ringkonnakohtu hinnangul on üldjuhul põhjendatud pärandvara hooldaja tasu määramine analoogia alusel pankrotihalduri tasu määramise regulatsioonist lähtudes, kuna pankrotihalduri ja pärandvara hooldaja toimingud vastavalt pankrotivara ja pärandvara hooldamiseks on olulises osas sarnased (näiteks vara säilitamisele suunatud toimingud). Seega, määrates pärandvara hooldaja tasu küll diskretsiooniõiguse alusel, oleks maakohtul siiski mõistlik silmas pidada ka pankrotihalduri tasu määramise regulatsiooni (PankrS 65 ja 651). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mõistlikku põhjust, miks peaks pärandvara hooldajale tasu määramisel pankrotimenetlusega sarnaste hooldustoimingute eest tegema seda oluliselt erinevate kriteeriumide alusel ja/või erinevas suuruses võrreldes pankrotihalduri tasu määramisega. Pankrotihaldurile tasu määramisel on Riigikohus leidnud, et kohtu pädevus määrata haldurile tasu sisaldab ka kohtu õigust hinnata tasu määramise aluseks olevaid asjaolusid ja vajadusel taotletavat tasu vähendada (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-11, p 13). Kuigi seaduse järgi on halduri tasu määramisel orientiiriks eelkõige pankrotivara suurus, ei saa haldurile tasu määramisel lähtuda üksnes sellest, vaid eelkõige tuleb lähtuda halduri töö mahust ja keerukusest. Lisaks peab kohus arvestama, et ka tasu alammäär on pigem orienteeruv summa ja kui halduri töömaht ei ole suur ja vara võõrandamisel või tagasivõitmisel ei ole saadud oodatust märksa paremaid tulemusi, siis on alust määrata ka alammäärast väiksem tasu, sest vastasel korral võiks halduri tasu kujuneda ebamõistlikult suureks (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-15, p 29). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul tuleb hooldustasu määramisel lisaks eeltoodule arvestada veel järgmist. Käesolevas pärandvara hooldusasjas on maakohus juba varasemalt määranud hooldajale tasu kahel korral. 23.12.2014 määras maakohus hooldajale esialgseks tasuks 16 496,64 eurot (koos käibemaksuga) ning 29.05.2015 määras maakohus hooldajale täiendava tasu 6923,40 eurot (koos käibemaksuga). Seega on maakohus enne vaidlusaluse määrus tegemist määranud hooldajale tasu kokku 23 420,04 eurot (koos käibemaksuga). 23.12.2014 määruses on maakohus muu hulgas leidnud, et lähtudes tasu suuruse määramisel PankrS § 651 lg-st 1 on käesolevas asjas, s.o 979 337,26 euro suuruse väärtusega pärandvara puhul, hooldaja tasuks 26 679,98 eurot. Seega on maakohus ise eelnevalt tasu määramisel sisuliselt rakendanud pankrotiseaduse sätet analoogia alusel.
4(5)
Lähtudes eeltoodust ei ole ringkonnakohtu hinnangul pärandvara hooldaja poolt perioodi 10.04.2015 - 30.12.2015 eest taotletava summa 8276,40 euro (koos käibemaksuga) täies ulatuses väljamõistmine põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et tasu suuruse määramisel ja väljamõistmisel on põhjendatud lähtuda analoogia alusel PankrS § 65 ja § 651 sätestatust, millest ka maakohus ise lähtus 23.12.2014 ja 29.05.2015 määrustes esialgse ja täiendava tasu määramisel ja väljamõistmisel. Arvestades hooldatava pärandvara väärtust 979 337,26 eurot on PankrS § 651 lg 1 järgi sellise vara puhul tasu alammäär 26 679,98 eurot. Ringkonnakohus leiab, et rakendades analoogia alusel PankrS § 65 lg 5 tuleb pärandvara hooldustasu üldjuhul määratagi PankrS § 651 järgi arvutatuna alammääras, arvestades muu hulgas ka seda, et pärandavara hooldaja toimingud pärandvara valitsemisel piirduvad eelkõige toimingutega, mis on suunatud pärandvara säilitamisele, samal ajal kui pankrotihaldur teeb toiminguid pankrotivaraga oluliselt suuremas mahus (vara tagasivõitmine, vara realiseerimine jne). Ringkonnakohus märgib siiski, et pärandvara hooldajale võib määrata ka PankrS § 651 sätestatud alammäärast suurema tasu, nii nagu pankrotihaldurile PankrS § 65 lg 5 teise lause järgi, kuid käesoleva juhul ringkonnakohus ei näe põhjust suurema tasu määramiseks. Arvestades seda, et hooldajale on juba varem määratud hooldustasu 23 420,04 eurot, ületab käesoleval juhul taotletav täiendav hooldustasu suurus (8276,40 eurot) PankrS § 651 lg 1 järgi arvutatud tasu määra 5016,46 euro võrra (23 420,04 + 8276,40 = 31 696,44 - 26 679,98). Seega on taotlus käesoleval juhul põhjendatud 3259,94 (8276,40 - 5016,46) euro ulatuses. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus määras tasu üle 3259,94 euro ja lugeda määratuks hooldustasu 3259,94 eurot. Lõpptulemusena on pärandvara hooldajale käesolevas pärandvara hooldusasjas kokku määratud tasu 26 679,98 eurot, s.o maksimumtasu. Määruskaebuse esitaja väitel ei ole põhjendatud hooldaja tasu määramine tunnihinnaga 120 eurot. Ringkonnakohus leiab, et väide on iseenesest põhjendatud. Hooldaja taotles hooldustasu määramisel määrata tasu tunnihinnaga 120 eurot lähtudes asjaolust, et hooldaja on vandeadvokaat. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi see, et hooldaja on vandeadvokaat ei anna üldjuhul alust nõuda hooldustasu arvestamist tunnihinnaga 120 eurot. Kohtupraktikas on aktsepteeritud advokaadi poolt teenuse osutamist tunnihinnaga 120 eurot juhul, kui advokaat osutab õigusabi kohtumenetluses lepingulise esindajana. Kui kohtumenetluses lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamine nõuab eelduslikult kõrgtasemel õigusteadmiste olemasolu, siis pärandavara hooldamine ei nõua üldjuhul üldse või vähemalt mitte kõrgtasemel õigusteadmiste olemasolu. Pärandvara tavapärase hooldamisega saab üldjuhul hakkama ka kõrgtasemel õigusteadmisi omamata või üldse neid omamata. Pealegi ei ole PärS § 112 järgi pärandvara hooldaja määramise eelduseks erialasel tasemel õigusteadmiste, s.o juristi kvalifikatsiooni olemasolu. Samas ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukohta pärandvara hooldaja tasu tunnihinna suhtes, sest nagu eespool öeldud, on kohtul hooldaja tasu määramisel võimalik juhinduda analoogia alusel pankrotihalduri tasu määramist reguleerivate pankrotiseaduse sätetest ja sel juhul ei oma hooldaja tunnitasu määr iseenesest tähtsust. Taolisel viisil hooldaja tasu määramine on mõistlik ja kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega.
11.Kuivõrd käesolev lahend ei ole menetlust lõpetav määrus, siis kohus menetluskulude jaotust kindlaks ei määra.
12.Tulenevalt TsMS § 666 lg-test 1 ja 2 vaatas ringkonnakohtus asja läbi ja lahendas üks ringkonnakohtu kohtunik.
/digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.