Avaldaja II: ZF (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Avaldaja III: AB (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Avaldajate I-III lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello Avaldaja IV: RR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Puudutatud isik:
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
hooldaja
RM
(isikukood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 11.01.2018 määrus jätta läbi vaatamata osas, milles kaebaja palub jätkata tsiviilasja menetlust, kohustada pärandvara hooldajat esitama nõuetekohane hooldaja aruanne ning anda selleks pärandvara hooldajale tähtaeg.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta RR kanda.
4.Rahuldada GF, ZF ja AB avaldus määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks.
5.Määrata kindlaks ning mõista RR-lt GF, ZF ja AB kasuks solidaarselt välja määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulu 810 eurot.
6.Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (810 eurolt) tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (tsiviilkohtumenetluse seadustik § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.GF, ZF ja AB (avaldajad I-III) esitasid 07.01.2014 Harju Maakohtule avalduse JF (surnud 22.08.2013) pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks ja hooldaja määramiseks ning 27.01.2014 täpsustatud avalduse. Avalduse kohaselt tegi JF enne oma surma Iisraelis 11.08.2013 testamendi, mille kohaselt jättis kogu oma vara võrdselt oma neljale lapsele – avaldajad ja RR. 11.10.2013 on algatatud Eestis pärimismenetlus 26.05.2009 testamendi osas, mille kohaselt on RR JF ainupärija. Avaldajate hinnangul on 11.08.2013 testament kehtiv ning testamendi üle peetava vaidluse ajal kahjustab RR pärandvara. Seetõttu on vajalik pärandaja hooldaja määramine, et saada selge ülevaade pärandvarast, tagada pärandvara säilimine ja hooldamine ning hoida ära RR poolt pärandvara kahjustamine
2.Harju Maakohtu 04.02.2014 määrusega algatati menetlus JF pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks ja hooldaja määramiseks TsMS § 475 lg 1 p 9, § 476 lg 1 ja pärimisseaduse (PärS) § 110 lg 1 p 3 alusel.
3.RR (avaldaja IV) esitas 12.03.2014 avalduse pärandvara valitsemise korraldamiseks ning palus määrata pärandvara hooldajaks avaldaja IV või alternatiivselt SL. Avalduse kohaselt tegi JF 26.05.2009 notariaalse testamendi, millega määras kogu oma vara ainupärijaks avaldaja IV. Seetõttu esitas avaldaja 10.10.2013 notarile avalduse pärimismenetluse algatamiseks. 27.10.2013 selgus avaldajale, et pärandaja olevat väidetavalt surivoodil 11.08.2013 teinud uue suulise testamendi. Avaldaja on 11.08.2013 suulise testamendi vaidlustanud ning vaidlus on Iisraeli kohtu menetluses. Kuni eeltoodud vaidluse lõppemiseni tuleb määrata pärandvarale hooldaja.
4.Harju Maakohtu 04.07.2014 määrusega määrati JF pärandvara hooldajaks RM (PärS § 111 lg-d 1, 4 ja 5). Maakohus andis RM hooldusele kogu pärandvara, mis asub Eestis, sõltumata, kelle käes ja kus see Eestis asub. Kohus arvestas hooldaja määramisel asjaolu, et hooldaja oleks varasemate kogemustega isik, kelle suhtes on kohtul usaldus.
5.Harju Maakohtu 22.09.2014 määrusega rahuldati avaldaja IV taotlus 04.07.2014 määruse täiendamiseks ning täiendati 04.07.2014 määrust menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise osas. Maakohus määras, et kuna kõik avaldajad on taotlenud pärandvara
hooldust, siis on avaldus esitatud kõigi huvides ning menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda (TsMS § 172 lg 1). Maakohus määras, et Eestis pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivad kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta (TsMS § 174 lg 4).
6.29.11.2017 teatas avaldaja IV, et Iisraeli kohtus on lõppenud kohtuvaidlus 11.08.2013 suulise testamendi kehtivuse üle. Iisraeli kohtud tegid lahendid, millega on tunnistanud pärandaja suulise testamendi kehtetuks. Seega ei vaja pärandvara enam hooldamist, sest avaldaja IV on ainupärija ning puuduvad PärS-s toodud põhjused pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks (PärS § 115 lg 1).
7.13.12.2017 seisukohas märkis pärandvara hooldaja, et ära on langenud vaidlus suulise testamendi kehtivuse üle ja pärandvara ei vaja enam hooldamist. Pärandi hooldaja on esimesel võimalusel valmis pärandvara pärima õigustatud isikule üle andma. Hooldaja on lisanud seisukohale ka pärandvara hooldaja aruande.
8.20.12.2017 seisukohas nõustuvad avaldajad I-III pärandvara hooldaja ja avaldaja IV seisukohtadega ning leiavad, et jääb kohtu otsustada, kas pärandvara hoiumeetmete rakendamise alus on ära langenud või mitte. Esimese astme kohtu määrus
9.Harju Maakohtu 11.01.2018 määrusega lõpetati JF pärandvara valitsemine ning pärandvara hoiumeetmete rakendamise menetlus ning vabastati RM pärandi hooldaja ametist.
10.Hinnates avaldaja IV 29.11.2017 teadet koos lisadega, sh 08.01.2018 kohtule esitatud tõlkeid, hooldaja ja teiste avaldajate seisukohti, leidis kohus, et ära on langenud pärandvara hoiumeetmete rakendamise eeldused ning vajadused PärS § 115 lg 1 ja TsMS § 590 lg 3 järgi. Avaldajad ega hooldaja ei ole esile toonud asjaolusid pärandi hoolduse jätkamiseks. Samuti on kohtule esitatud Iisraeli kohtu otsus, millega on Iisraeli kohus jätnud hagi surivoodil tehtud testamendi kinnitamiseks rahuldamata, seega pärandaja poolt tehtud suuline testament ei ole kehtiv. Eeltoodust tulenevalt on pärija välja selgitatud, mistõttu on hoolduse vajadus ära langenud. Pärandi hooldaja poolt esitatud aruanne on põhjendatud, ka avaldajad ei ole vastuväited aruande osas kohtule esitanud. Eeltoodu alusel tuleb lõpetada JF pärandvara valitsemine, lõpetada pärandvara hooldus ning vabastada hooldaja RM pärandi hooldaja kohustuste täitmisest.
11.Pärandvara hooldaja tasu on kohus kindlaks määranud 23.12.2014, 20.05.2015 ja 09.02.2016 määrustega (PärS § 114). Kuivõrd hooldaja ei ole esitanud täiendavat tasunõuet, siis ei määra kohus kindlaks tasu 13.12.2017 esitatud aruandes nimetatud hoolduse eest.
12.Menetluskulude ja pärandi hoolduse kulude jaotuse on maakohus käesolevas tsiviilasjas kindlaks määranud 22.09.2014 määrusega. Määruskaebus
13.Avaldaja IV palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätkata tsiviilasja menetlust, kohustada RM esitama nõuetekohane pärandvara hooldaja aruanne ning määrata selleks tähtaeg; jätta kõik menetluskulud ja pärandi hoolduse kulud solidaarselt avaldajate I-III kanda; mõista avaldajatelt I-III solidaarselt välja pärandvara hoolduse kulud vastavalt pärandvara hooldaja aruannetele. Avaldaja IV palub kindlaks määrata enda menetluskulude rahalise suurus summas 12 786,89 eurot ning mõista vastav kulu ning viivis menetluskuludelt ja pärandvara hoolduse kuludelt avaldajatelt I-III solidaarselt välja. Avaldaja IV palus jätta määruskaebemenetluse kulud solidaarselt avaldajate I-III kanda.
14.RM ei ole võimalik hooldaja ametist vabastada, kuivõrd tema poolt esitatud aruanne ei vasta TsMS § 590 nõuetele. Maakohus leidis ebaõigesti, et aruanne on põhjendatud ning et avaldajad ei ole aruande osas kohtule vastuväiteid esitanud. Maakohus ei andnud
avaldajatele tähtaega aruande osas seisukoha esitamiseks. Aruandest ei nähtu pärandvara esialgne koosseis, pärandvarast tehtud väljamaksed ja sissetulekud tulutoovast pärandvarast (TsMS § 590 lg 2). Aruanne peaks sisaldama pärandvara koosseisu ka hooldamise lõpus. Aruanne on vajalik selleks, et kaebaja saaks kontrollida, kas pärandvara hooldaja on oma ülesandeid nõuetekohaselt täitnud.
15.Maakohus on märkinud, et menetluskulude jaotus on kindlaks määratud juba 22.09.2014 määrusega, mis ei ole aga menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 mõttes. Seega on maakohus määranud menetluskulude jaotuse kindlaks viiteliselt.
16.Kaebaja ei nõustu maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude jaotusega. Tulenevalt TsMS § 172 lg-st 1 on õiglane jätta menetluskulud solidaarselt avaldajate I-III kanda, kuivõrd nad esitasid alusetuid väiteid selle kohta, et on olemas suuline testament. Avaldajate tegevuse tõttu on alustatud mitmeid põhjendamatuid tsiviilasju nii Eestis kui Iisraelis.
17.Pärandvara hoolduse kulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 alusel avaldajate I-III kanda. Praegusel juhul ei ole õiglane lähtuda TsMS § 172 lg-st 4 ja PärS §-st 114. Kaebaja on pärandvara hooldajaks palunud määrata enda või alternatiivselt SL, sellisel juhul oleksid ka hooldaja kulud ära jäänud. Lisaks on RM pärandvara arvel osutanud õigusabi avaldajatele, seoses nende isiklike asjadega 8 h ulatuses. Ebaõiglane on olukord, kus pärandvara väärtus on vähenenud, sest avaldajad I-III on alusetult väitnud, et nad on õigustatud pärima, avaldajad on soovinud vandeadvokaadist pärandvara hooldaja määramist, avaldajad ei ole hooldaja kuludele vastu vaielnud, avaldajad on pärandvara arvel tasunud pärandvara hooldajalt saadud õigusabi eest, avaldajate peamine eesmärk on pärandvara väärtuse vähendamine.
18.Kaebaja palub kohtumäärusega kindlaks määrata summa, mille võrra pärandvara on vähenenud ja mõista see summa avaldajatelt pärija kasuks välja.
19.Kui kohus leiab, et TsMS § 172 lg 4 kuulub igal juhul kohaldamisele, palub kaebaja selle jätta kohaldamata vastuolu tõttu põhiseadusega. Käesoleval juhul oleks TsMS § 172 lg 4 kohaldamine eelkõige vastuolus PS §-dega 25 ja 32. Menetluse edasine käik
20.Avaldajad I-III ja pärandvara hooldaja RM palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
21.Maakohus edastas kooskõlas TsMS § 663 lg-ga 5 Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks määruskaebused. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
23.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata osas, milles kaebaja palub jätkata tsiviilasja menetlust ja kohustada RM esitama nõuetekohane pärandvara hooldaja aruanne. Kolleegium leiab, et TsMS § 590 lg 4 võimaldab pärandvara hooldamise lõpetamist vaidlustada juhul, kui kaebaja leiab, et pärandi hooldamise alused ei ole ära langenud. Käesoleval juhul ei ole kaebaja aga selliseid aluseid esile toonud (PärS §s 115 välja toodud eeldused). Rahulolematus hooldaja aruandega ei anna alust maakohtu määruse vaidlustamiseks TsMS § 590 lg 4 alusel. Kaebaja etteheidetele seoses hooldaja aruandega on hooldaja 09.02.2018 vastuses määruskaebusele vastanud ja esitanud ka pärandvaraga seotud dokumendid (sh pärandvara nimekiri, maksudeklaratsioonid, tulude ja kulude arvestuse, üüritabel, pangakonto väljavõtted). Muuhulgas on pärandvara hooldaja selgitanud, et kaebajal on olnud vastavaid andmeid võimalik hooldajalt alati ka varem pärida ja saada. Samuti on hooldaja esitanud varasemad aruanded koos hoolduse tasu taotlustega ning on valmis andma pärandvara hoolduse lõppemisel aktiga üle kõik hooldaja otseses valduses olevad pärandvara hooldust puudutavad dokumendid ja hoonete ning
ruumide kaudse valduse (tl 1, VI kd). 27.03.2018 kirjas palus ringkonnakohus, arvestades RM 09.02.2018 vastuses esitatut, kaebajal selgitada, kas ta jääb endiselt seisukohale, et pärandvara hooldaja aruanne ei vasta TsMS § 590 nõuetele. Kaebaja ringkonnakohtule ei vastanud.
24.Muus osas jätab ringkonnakohus kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus ei pea menetlusnormide rikkumiseks seda, kui maakohus määras menetluskulude jaotuse kindlaks 22.09.2014 määrusega ning viitas vaidlustatavas määruses menetluskulude jaotuse osas sellele määrusele. Just kaebaja oli see, kes juhtis kohtu tähelepanu sellele, et avalduste lahendamisel tuli kindlaks määrata ka menetluskulude jaotus. 14.07.2014 esitas kaebaja taotluse täiendava määruse tegemiseks, mille palus määrata kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis 22.09.2014 määrusega avaldajate menetluskulud nende endi kanda (TsMS § 172 lg 1) ning Eestis pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivad kulud pärijate kanda (TsMS § 172 lg 4). Maakohtu määrus on jõustunud. Kuivõrd käesoleva tsiviilasja menetluskulude jaotus ja pärandvara hoolduse tasu ja kulude jaotus on jõustunud kohtulahendiga kindlaks määratud, siis puudub ringkonnakohtul võimalus selles osas teistsuguse otsustuse tegemiseks.
25.Kaebaja taotlus jätta käesolevas asjas kohaldamata TsMS § 172 lg 4 ja tunnistada see põhiseadusevastaseks ei ole protsessuaalne taotlus, vaid õiguse kohaldamise küsimus, mis on kohtu enda ülesanne (RKTKo nr 3-2-1-13-06, p 46). Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul analoogia korras kohaldatav Riigikohtu seisukoht, mille kohaselt peab kohus põhistama otsustust jätta põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus rahuldamata või läbi vaatamata ning sellise põhistamiskohustuse ulatus sõltub väga suurel määral konkreetse juhtumi eripärast ja taotluse sisust. Kohtul on õigus hinnata kohtumenetluse poole taotluses tõstatatud põhiseadusliku probleemi õiguslikku kaalukust ja tähendust konkreetse kohtuasja lahendamise seisukohalt ning sellest lähtudes valida põhjalikkuse aste, millega põhistada taotluse rahuldamata või läbi vaatamata jätmist. Kui vaidlustatud norm on ilmselgelt asjassepuutumatu või kohtumenetluse poole väide normi põhiseadusvastasuse kohta konkreetse kohtuasja kontekstis ilmselgelt põhjendamatu, võib kohus otsuses või määruses erandina piirduda üksnes selle järelduse äramärkimisega (RKKKm nr 3-1-1-48-12, p 16.3.2). Käesoleval juhul ei ole kaebaja oma taotlust põhistanud ning ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja väide TsMS § 172 lg 4 põhiseadusvastasuse kohta konkreetse kohtuasja kontekstis ilmselgelt põhjendamatu, kuivõrd TsMS § 172 lg 4 ei riku kaebaja poolt välja toodud põhiseaduse normides (PS § 25, § 32) sätestatud põhiõigusi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks ka määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulude rahalise suuruse.
27.27.03.2018 on avaldajad I-III esitanud määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulude nimekirja. Esitatud nimekirja kohaselt on avaldajate I-III esindaja õigusabitoimingud seoses määruskaebemenetlusega järgmised: 31.01.2018 e-toimikus määruskaebuse kättesaamine ja sellega tutvumine – 25 min; 01.02.2018 telefoninõupidamine määruskaebuse vastuse osas – 10 min; 13.02.2018 e-toimikus kohtumääruse kättesaamine ja sellega tutvumine – 20 min; 13.02.2018 R Maisvee ekirjadega tutvumine ja edastamine – 20 min; 13.02.2018 määruskaebuse seisukoha koostamine – 3 h ja 5 min; 15.02.2018 e-toimikus kirja kättesaamine ja sellega tutvumine – 5 min; 23.03.2018 e-toimikus kohtu kirja kättesaamine ja sellega tutvumine – 5 min. Avaldajatele I-III on osutatud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks). Avaldajate I-III menetluskulud on seega kokku 810 eurot (4,5 h x 150 eurot/h + käibemaks 135 eurot). Avaldajad I-III kinnitasid, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse
kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning et nad ei ole käibemaksukohuslased.
28.Kaebaja lepinguline esindaja Indrek Leppik on menetluskulude nimekirja kätte saanud 28.03.2018, kuid vastuväidet menetluskulude nimekirjale ei esitanud.
29.Ringkonnakohus, tutvunud avaldajate
I-III
avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirjaga, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ning menetluskulu 810 eurot kaebajalt solidaarselt avaldajate I-III kasuks väljamõistmisele. Ringkonnakohus leiab, et avaldajate I-III esindaja teostatud toimingud (kokku 4,5 h) on tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalikud. Ka avaldajate I-III vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 150 eurot (lisandub käibemaks) võib arvestades esindaja kvalifikatsiooni ja osutatud õigusabitoimingut, pidada põhjendatud tasuks, mis ei ole üleliia kõrge. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.