Kuivõrd XXX ei saa piisavalt aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, ei või ta iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid.
6.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. XXX`i ülesanneteks on XXX`i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXX`i esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.
7.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku nimekirja XXX`i vara kohta seisuga 12.04.2016. Nimekirjas tuleb esitada teave XXX`i varalise olukorra kohta talle eestkoste seadmise aja seisuga ning see tuleb esitada koos vara tõendavate dokumentidega. Nimekiri tuleb esitada Harju Maakohtule
1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva määruse tegemisest.
8.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 12. aprillil. Esimene aruanne tuleb esitada 12.04.2017. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele.
9.Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi XXX`i varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
10.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest.
11.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Menetluskulude jaotamine
13.Jätta XXX`ile riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja XXX`i ekspertiisi eksperdikulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest isik, kellele eestkostja määramist menetleti; isik, kes eestkostjaks määrati; isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Käesolev kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 531 lõikele 1 alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik
1.Avaldaja XXX esitas 04.03.2016 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule XXX`ile eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt ei ole XXX, kes ei orienteeru ajas ega kohas, võimeline iseseisvalt toime tulema ega kaitsma oma õigusi ega huve. XXX kinnitas avalduses, et ta on nõus hakkama oma ema, XXX`i, eestkostjaks.
2.Kohus võttis oma 16.03.2016 kohtumäärusega käesoleva hagita asja menetlusse, määras puudutatud isiku XXX`i suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ning andis XXX`ile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabikulusid. Riigi õigusabi osutas XXX`ile vandeadvokaat Ilja Santašev.
3.Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 190 asus psühhiaater Madis Mandre seisukohale, et XXX kannatab XXX, mille tõttu ei ole XXX võimeline kestvalt oma tegudest aru saama ega neid juhtima. Psühhiaater leidis, et XXX, kes eeldatavasti vajab eestkostet terve oma elu, vaimne seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid, samuti teostada valimisõigust. Psühhiaatri sõnul võib XXX`i ärakuulamine kahjustada tema tervislikku seisundit. Samuti ei ole võimalik teda ära kuulata, kuna tal esineb afaasia.
4.Puudutatud isikule XXX`ile riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev leidis oma 07.04.2016 kohtule esitatud kirjalikus seisukohtas, et XXX vajab eestkoste seadmist. Esindaja sõnul vastab eestkoste seadmine XXX`i huvidele, kuna XXX ei ole võimeline iseseisvalt tehinguid tegema ega kaitsma oma õigusi. Seejuures kinnitas XXX`ile riigi õigusabi korras määratud esindaja, et XXX, kes on XXX`i eestkostjaks
hakkamise kohta andnud ka oma nõusoleku, on sobiv isik täitmaks XXX`i eestkostja ülesandeid ning tema määramine XXX`i eestkostjaks ei ole vastuolus eestkostetava huvidega.
5.Puudutatud isiku XXX`i elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu asus samuti oma 28.03.2016 kohtule esitatud arvamuses seisukohale, et XXX ei ole võimeline iseseisvalt toime tulema ega kaitsma oma isiklikke ega varalisi õigusi ning huve. Seejuures oli Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja seisukohal, et XXX on XXX`i eestkostjaks sobiv isik.
6.Harju Maakohus kuulas 06.04.2016 TsMS § 525 lõike 3 järgi isiklikult telefoni teel ära XXX`i, kelle sõnul ta hooldab oma ema XXX`i, kellel oli insult, 24 (kakskümmend neli) tundi ööpäevas. Kohtumääruse põhjendused
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
8.Kohus on seisukohal, et asjaolu, et XXX kannatab XXX, on tõendatud käesolevas tsiviilasjas läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 190 (t/l 41-43). Eeltoodust tulenevalt on XXX TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXX`i huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste.
9.PKS § 203 lõige 1 sätestab, et juhul kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Kohus on seisukohal, et avaldus XXX`ile eestkoste seadmiseks on põhjendatud, sest kohtumääruse punktis 8 jõudis kohus järeldusele, et XXX on piiratud teovõimega isik tulenevalt dementsusest, mis on kindlaks tehtud kohtupsühhiaatriaekspertiisiga.
10.PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. XXX`i eestkostjaks määramist taotleb tema eest hoolt kandev tütar XXX. Avalduse kohaselt on XXX`i määramisega XXX`i eestkostjaks nõus ka XXX`i poeg XXX, kes oma seisukohta avalduse osas kohtule ei esitanud. Kohus leiab, et XXX`i eestkostjaks tuleb määrata XXX, kes on oma ema asju ajanud ka siiani ja andnud eestkostjaks hakkamise kohta ka oma kirjaliku nõusoleku (t/l 5-6). XXX`i eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.
11.Tulenevalt XXX`i psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, XXX`ile riigi õigusabi korras määratud esindaja ja XXX`i elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna PõhjaTallinna Valitsuse esindaja seisukohtadest, kohtule esitatud avaldusest ja sellele lisatud
tõenditest, asub kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõikide XXX`i asjade ajamine, tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelvalve ja ülalpidamise tagamine. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
12.Tulenevalt asjaolust, et XXX`ile tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada XXX ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXX ei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
13.TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus iga 5 (viie) aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et kohus on kohustatud otsustama XXX`ile seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 12.04.2021.
14.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka XXX`i vara tõendavad dokumendid. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXX`i esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 12. aprillil. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele.
15.Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt
PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Menetluskulude jaotamine
16.TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avalduse esitamisel tasutud riigilõivu avaldaja XXX`i kanda ning puudutatud isikule XXX`ile riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja XXX`i psühhiaatrilise ekspertiisi eksperdikulud Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik