Kohtuotsuse tegemise aeg ja 12.04.2016, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number
2-15-19559
Tsiviilasi
XXXhagi Eesti Vabariigi (Päästeameti kaudu) vastu seadusest tuleneva töölepingu ülesütlemise ettetatamise ajast lühema etteteatamise eest hüvitise väljamõisemiseks
Tsiviilasja hind
2 841,67 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap esindajad Kostja Eesti Vabariik (Päästeameti kaudu) (registrikood 70000585, asukoht Raua 2, Tallinn, Harjumaa), lepinguline esindaja Pille Martin Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagiavaldus rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
Jätta Eesti Vabariigi (Päästeameti kaudu) menetluskulud XXXkanda. Käesolevas tsiviilasjas puuduvad Eesti Vabariigil (Päästeameti kaudu) menetluskulud, mida kohus saaks rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (12.04.2016). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.XXX(hageja) esitas 09.11.2015 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Eesti Vabariigi (Päästeameti kaudu) (kostja) vastu seadusest tuleneva töölepingu ülesütlemise etteteatamise ajast lühema etteteatamise eest hüvitise nõudes. Hageja palus mõista kostjalt välja hüvitis töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 5 alusel. TVK jättis 08.12.2015 otsusega hageja avalduse rahuldamata.
2.Hageja esitas 30.12.2015 hagiavalduse kostja vastu seadusest tuleneva töölepingu ülesütlemise etteteatamise ajast lühema etteteatamise eest hüvitise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.11.2002 töölepingu, mille alusel töötas hageja I grupi päästjana. Ajavahemikus 09.04.2015 - 23.06.2015 viibis hageja töövõimetuslehel seoses puusaliigese operatsiooniga. Hageja läbis 17.09.2015 tervisekontrolli, mille alusel hinnati hageja mittesobivaks töötama I grupi päästjana. 30.09.2015 esitas kostja hagejale 2 päevase etteteatamisega töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, millega tööleping lõppes 02.10.2015 seisuga. Hageja ei vaidle asjaolu üle, et tema tervislik seisund ei võimaldanud töötada päästja ametikohal. Kostja teavitas hagejat töölepingu erakorralisest ülesütlemisest 2 päeva ette. Hageja hinnangul oli kostja kohustatud teatama hagejale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette 90 päeva tulenevalt TLS § 97 lg 2 p-st 4 ning selle järgimata jätmise tõttu peab tasuma hagejale hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel. Kostja ei ole põhjendanud ülesütlemisest vähem etteteavitatud aja eest hüvitise maksmata jätmist. Kuigi tööleping hagejaga öeldi üles päästeteenistuse seaduse (PäästeTS) §-i 104 alusel on tegemist sisuliselt samasuguse ülesütlemise alusega nagu sätestatud TLS § 88 lg-s 1. Hageja hinnangul puudusid TLS § 88 lg 1 kohaldamise eeldused. Hageja lisab, et pärast töövõimetuse lõppu täitis hageja oma töölepingujärgseid kohustusi üle kolme kuu. Lisaks on hageja ametijuhendis sellised kohustused (nt päästevarustuse ning –tehnika hooldamine, pisiremondi tegemine ja testimine jne), mida hageja oleks saanud täita etteteavitamise tähtaja jooksul vaatamata tema terviseseisundile ja millised ei kujutanud ohtu hageja tervisele. Hageja palub mõista kostjalt välja hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel summas 2 583,04 eurot ja viivis nõudelt alates 03.10.2015 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt peavad I gruppi kuuluvad päästeteenistujad vastama Siseministri 15.02.2011 määruse nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse –ja tervisenõuded“ (edaspidi Siseministri 15.02.2011 määrus)
sätestatud tervisenõuetele ning määruse lisa nr 1 sätestab päästeteenistujale pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu. Absoluutse meditsiinilise vastunäidustusena, mille puhul ei sobi isik I grupi päästeteenistuja teenistusse on loetelus nimetatud põlveliigese või puusaliigese proteesi, aga ka puusaliigese, põlveliigese või hüppeliigese liikuvusulatuse märgatavat piiratust. Hagejal opereeriti puusaliigest ja paigaldati puusaliigese protees. Seega on hageja terviseseisundi puhul tegemist absoluutse vastunäidustusega, mis ei võimalda töötada I grupi päästjana, mistõttu oli kostja kohustatud määrusest tulenevate nõuete alusel hageja teenistusest vabastama. Hagejaga sõlmitud tööleping öeldi üles PäästeTS § 104 alusel põhjusel, kuna hageja ei sobinud töötama I grupi päästjana ning kostjal ei olnud hageja terviseseisundile sobivat tööd pakkuda. Seega oli töölepingu ülesütlemine tingitud hageja tervise mittevastavusest kehtestatud tervisenõuetele. Hageja võis töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata TLS § 97 lg 3 alusel. Arvestades hageja töö eripära oli kostjal kohustus hageja teenistusest vabastada, kuivõrd teenistuskohustuste jätkamisel ning hageja võimaliku tervisekahju tekkimisel jäänuks täies ulatuses vastutavaks tööandja. Kostja lisab, et arvestades hageja tervislikku seisundit, ei olnud kostjal võimalik etteteatamistähtaega rakendada, kuivõrd kostja tervis ei võimaldanud tööülesandeid päästjana jätkata. Eelnimetatud otsust arvestamata jättes ning etteteatamistähtaega rakendades (90 päeva) olnuks kostja puhul tegemist seaduserikkumisega ning hageja tervise ohtu seadmisega, kuivõrd teenistusest vabastamise kohustus tuleneb päästeteenistuse seadusest. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja ametijuhendist tulenevalt oli hagejal võimalik täita sellised töökohustused (nt päästevarustuse ning –tehnika hooldamine, pisiremondi tegemine ja testimine jne), mida ei kujutanud ohtu hageja tervisele. Hageja toodud tegevused on sellised, mida täidetakse siis, kui ei ole parasjagu päästetööd. Kostja lisab, et Päästeameti ja Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu vahel 19.12.2013 sõlmitud kollektiivleping ei näe ette töötaja õigust saada hüvitist erakorralisel töölepingu lõpetamisel päästeteenistuja tervisest tingitud asjaoludel. Olukorras, kus töötajal või tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt ilma etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, ei kuulu TLS § 100 lg 5 kohaldamisele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
5.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 12.11.2002 töölepingu, mille alusel töötas hageja kostja juures I grupi päästjana (lk 8 – 12). 09.04.2015 – 23.06.2015 viibis hageja töövõimetuslehel seoses puusaliigese operatsiooniga, mille käigus paigaldati hagejale puusaliigese protees. Hageja läbis 17.09.2015 tervisekontrolli, mille alusel hinnati hageja mittesobivaks töötama I grupi päästjana (TVK toimiku lk 24 – 26). Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles 30.09.2015 PäästeTS § 104 alusel, sest hageja ei sobi töötama I grupi päästjana terviseseisundi tõttu (lk 13). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja pidi järgima töölepingu erakorralisel ülesütlemisel TLS § 90 lg 2 p 4 nõuet ja teatama erakorralisest ülesütlemisest vähemalt 90 kalendripäeva ette ning kui kostja rikkus TLS § 90 lg 2 p 4, siis kas tema peab maksma hagejale hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel.
6.PäästeTS § 1 lg 3 sätestab, et päästetöötajatele laienevad töölepingu seadus ja teised töösuhteid reguleerivad seadused käesolevast seadusest tulenevate erisustega. PäästeTS § 7 lgst nähtub, et päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Siseministri 15.02.2011 määruse § 13 näeb ette I grupi päästeteenistuja tervisenõuded. Sama määruse § 131 sätestab, et I ja II grupi päästeteenistujatele pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu on sätestatud käesoleva määruse lisas 1. Siseministri 15.02.2011 määruse lisas 1 märgitakse absoluutse vastunäidustusena, mille esinemisel ei sobi päästeteenistuja teenistusse põlveliigese või puusaliigese proteesi ja puusaliigese, põlveliigese või hüppeliigese liikuvusualutse märgatavat piiratust. PäästeTS § 104 sätestab, et päästeteenistuja võib teenistusest vabastada, kui tema terviseseisund ei vasta käesoleva seaduse § 7 lõike 4 alusel sätestatule. Kuivõrd hagejale tehti puusaliigese operatsioon, mille käigus paigaldati protees, esineb hagejal tervisehäire, mis on absoluutseks vastunäidustuseks päästeteenistujale pandud kohustuste täitmiseks Siseministri 15.02.2011 määruse ja selle lisa 1 mõttes, mistõttu ei vastanud hageja tervis PäästeTS § 7 lg 4 alusel päästeteenistuja tervisele esitatavatele nõuetele. Seda kinnitab ka arsti arvamus (TVK toimiku lk 24 – 26). Seega oli kostjal õigus lõpetada hagejaga sõlmitud tööleping PäästeTS § 104 alusel. Kohtu hinnangul on PäästeTS § 104 tõlgendatav erinormina TLS 88 suhtes, kuna mõlemad sätted reguleerivad sarnast olukord, st töösuhete lõpetamist töötajast tuleneval põhjusel ning PäästeTS § 1 lg-st 3 tulenevalt võis kostja lõpetada hagejaga sõlmitud töölepingu PäästeTS § 104 alusel ja ei pidanud seejuures juhinduma TLS §-st 88 (mh kaaluma hagejale teise töökoha pakkumist TLS § 88 lg 2 alusel või tegema hagejale hoiatust TLS § 88 lg 3 alusel). Kuid vaatamata sellele ja nähtuvalt 24.09.2015 teenistusest vabastamise teatisest (TVK toimiku lk 8) kaalus kostja kooskõlas TLS § 88 lg-ga 2 võimalust pakkuda hagejale teist tema terviseseisundile vastavat tööd või muuta hageja teenistustingimusi, mida ei osutunud võimalikuks. Asjaolu, et kosja ei saanud pakkuda hagejale lihtsamat töökohta kinnitas ka kosja esindaja töövaidluskomisjoni istungil (TVK toimiku lk 6).
7.Kuivõrd päästeteenistuse seadus ei näe ette, kas päästeteenistujaga sõlmitud töölepingu erakorralisel ülesütlemisel peab tööandja järgima ülesütlemisest etteteatamise tähtaegu, tuleb selles osas juhinduda töölepingu seaduses sätestatust. Kohtu hinnangul kohaldub päästeteenistujaga sõlmitud töölepingu erakorralisel ülesütlemisel TLS § 97. Hageja on töötanud kostja juures rohkem kui 10 aastat. TLS § 97 lg 2 p 4 sätestab, et erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva. Samas näeb TLS § 97 lg 3 töölepingu erakorralisest ülesütlemise tähtaja järgmise nõudest erandi. TLS § 97 lg 3 sätestab, et käesoleva seaduse § 88 lg-s 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kuigi kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et PäästeTS § 104 on erinorm TLS § 88 suhtes, tuleb juhul, kui tööleping öeldakse erakorraliselt üles PäästeTS § 104 alusel ülesütlemisest etteteatamise tähtaja mittejärgmist hinnata TLS § 97 lg-t 3 kohaldades. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-172-14 p-s 12 väljendanud seisukohta, et TLS § 97 lg 3 alusel etteteatamistähtaja järgimata jätmine ja selle põhjendatuse hindamine on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve. Töölepingu etteteatamistähtaega järgimata ülesütlemine eeldab kõigi asjaolude ja mõlema poole huvi arvestamist ja poolte huvide kaalumist.
Kohus leiab, et töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaeg on ülesütlemist pehmendav abinõu, mille eesmärgiks on anda töötajale teada töösuhte lõppemisest ja võimaldada talle aega uue töö otsimiseks. Kohtu hinnangul ei kinnita poolte töösuhte pikkus hageja ülekaalukat huvi saada ülesütlemisest teada 90 kalendripäeva ette. Hageja ei ole välja toonud muud ülekaalukat huvi saada töölepingu erakorralisest ülesütlemisest teada seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et käesoleval juhul kaalus tööandja huve lõpetada tööleping üles erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata töötaja huve saada töölepingu lõpetamisest teada seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt. Nõuded I grupi päästeteenistuja tervisele sätestab PäästeTS § 14 lg 1, mille kohaselt peab I grupi päästeteenistuja terviseseisund võimaldama töötada muuhulgas järgmistes tingimustes: füüsiliselt raske töö (p 1), kõrge ja madal temperatuur, kiire temperatuuri vaheldumine (p 2) jt. Hageja töö eesmärgi sätestab kutsestandard (lk 85), mille kohaselt on päästja töö eesmärk teha päästetööd, kaitsta inimeste tervist, elu, vara ja keskkonda ning abistada neid operatiivselt ja professionaalselt õnnetuste korral. Päästja töö sisu on tulekustutustööde ja tehnilise päästetöö tegemine ning ohtlike ainetega toimunud päästesündmuste likvideerimine. Päästja teenistuskohustused on sätestatud ametijuhendis (lk 90), millest üheks olulisemaks on kohtu hinnangul päästetööl ja muude sündmuste lahendamisel osalemine. Eeltoodust nähtuvalt peab päästeteenistuja terviseseisund vastama rangetele nõuetele ja võimaldama päästjal teha füüsiliselt rasket tööd. Kohus nõustub kostjaga, et temal oli kohustus hageja teenistusest vabastada, kuivõrd teenistuskohustuse jätkamisel esineks oht, et hageja ei suuda nõuetekohaselt täita päästeteenistuja ülesandeid, millega võivad kaasneda rasked tagajärjed kolmandate isikute varale või elule või hageja enda elule või keskkonnale. Ekspertarvamusest päästeteenistujatele esitatud minimaalsete tervisenõuete kohta (lk 42 - 63) nähtub, et päästetöötajatega toimub kõige rohkem päästetööl komistamise ja kukkumisega seotud tööõnnetusi (lk 44). Hagejale tehti puusaliigese operatsioon, mis võis mõjutada tema liikumisvõimet ja soodustada seega õnnetusjuhtumi toimumist tööülesannete täitmise ajal. Lisaks rikuks kostja seadust, kui lubanuks hagejal, kellel esineb absoluutne meditsiiniline vastunäidustus I grupi päästeteenistuja töökohustuste täitmisele, tööülesandeid täita. Seega oli kostjal õigus öelda hagejaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles seaduses sätestatud etteteatamistähtaega järgimata TLS § 97 lg 3 alusel.
8.Kohtu eeltoodud seisukohta ei muuda asjaolu, et pärast operatsiooni täitis hageja tööülesandeid üle kolme kuu. Töövaidluskomisjoni istungil selgitas kostja esindaja, et hagejat ei saadetud koheselt pärast töövõimetuslehe lõppemist arstlikule järelevaatusele, kuna tööandja ei olnud teadlik probleemist ning hageja tervise mittevastavus I grupi päästeteenistuja tervisenõuetele selgus korralise arstliku kontrolli käigus.
9.Asjaolu, et hageja ametijuhendi kohaselt on hagejal olnud sellised tööülesanded (nt teenistusliku dokumentatsiooni täitmine, päästevarustuse ning –tehnika hooldamine jne), mida hageja saanuks täita etteteatamistähtaja jooksul vaatamata tema terviseseisundile, ei anna alust asuda seisukohale, et kostja pidi järgima töölepingu erakorralise ülesütlemise tähtaega. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et päästja töö eesmärgiks on eelkõige teha päästetööd, kaitsta inimeste tervist, elu, vara ja keskkonda ning abistada neid operatiivselt ja professionaalselt õnnetuse korral. Päästja töö sisu on tulekustutustööde ja tehnilise päästetöö tegemine ning ohtlike ainetega toimunud päästesündmuste likvideerimine. Hageja puhul esines tema terviseseisundist tingitud absoluutne vastunäidustus eeltoodud päästeteenistujale pandud töökohustuste täitmisele. Seega oli kostja õigustatud ütlema töölepingu erakorraliselt üles etteteatamistähtaega järgimata. Lisaks kaalus kostja hagejale teise tema tervislikule seisundile
vastava töökoha pakkumist ja hageja teenistustingimuste muutmist, mida ei osutunud võimalikuks (TVK toimiku lk 8).
10.Kuivõrd kostjal oli õigus öelda tööleping erakorraliselt üles seaduses sätestatud etteteatamistähtaega järgimata TLS § 97 lg 3 alusel, puudub kostjal kohustus maksta hagejale hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel. Hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad hageja kanda, ei analüüsi kohus hageja menetluskulud. Kohus andis 08.03.2016 kirjaga pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Seega käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja kandnud menetluskulusid, mida kohus saaks rahaliselt kindlaks määrata.
(digitaalselt allkirjastatud) Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.