Ainar Savi hagi Lea Aunisoni, Hannes Freibergi, Tõnu Potteri, Urmo Jürisalu, Ekke Toodingi, Sirje Toodingi, Ljubov Reppo, Ave Niinepi, Sigrid Kukke, Tõnu Kukke, Sirle Alekandi, Toomas Varblase (Varblane), Andres Lehese, Anti Lepiku, Kadi Lepiku ja Sergei Põlme vastu ebaseadusliku olukorra likvideerimiseks, kaasomandi lõpetamiseks ja kasutuskorra kindlaksmääramiseks
4.Tagastada Ainar Savile tema poolt tasutud rahatrahv summas 250 eurot. Saata määrus selles osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.
ASJAOLUD
1.Ainar Savi esitas 22.05.2015. a hagi Lea Aunisoni, Hannes Freibergi, Tõnu Potteri, Urmo Jürisalu, Ekke Toodingi, Sirje Toodingi, Ljubov Reppo, Ave Niinepi, Sigrid Kukke, Tõnu Kukke, Sirle Alekandi, Toomas Varblase (Varblane), Andres Lehese, Anti Lepiku, Kadi Lepiku ja Sergei Põlme vastu ebaseadusliku olukorra likvideerimiseks, kaasomandi lõpetamiseks ja kasutuskorra kindlaksmääramiseks.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus määras 22.01.2016. a määrusega Ainar Savile rahatrahvi 250 eurot kohtu loata kohtuistungi helisalvestamise eest. Tartu Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas 2-15-8342 on kostjate esindaja 06.01.2016. a kohtule edastanud poolte kirjavahetuse võimaliku kompromissi saavutamiseks tsiviilasjas nr 2-14-61669, millest nähtub, et Ainar Savi on rikkunud TsMS § 42 lg-s 1 sätestatut ning on kohtu loata 15.12.2015. a toimunud kohtuistungit salvestanud. Kohus palus 06.01.2016. a Ainar Savil selgitada, kas ta helisalvestas istungit või mitte. Kohtule saadetud vastuses on Ainar Savi selgitanud, et poolte kompromissiläbirääkimiste käigus on ta leidnud, et kaasaomanikud ei ole olnud täielikult informeeritud istungil toimunust ja selleks, et saada Sergei Põlmet rääkima tõde teistele kaasomanikele, väitis ta, et tal on olemas helisalvestus istungist. Ainar Savi oli seisukohal, et kõik kohtu ja üldse tähtsamad koosolekud võiks olla salvestatud. Kohus leidis, et menetlusosalised on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Asjaolu, et Ainar Savi kasutab väljamõeldist lindistusest, pole kogu kirjavahetuse sisu arvestades usaldusväärne. TsMS § 7 alusel on tsiviilasjades pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Vastaspoolel ja kohtul on õigus eeldada, et kohtuistungil järgitakse kohtuistungi korda ja keegi salaja salvestusi ei tee. TsMS § 200 lg-te 1 ja 2 alusel on
menetlusosalised kohustatud kasutama oma õigusi heauskselt ja kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Mingite „helisalvestusnippide“ kasutamine Ainar Savi poolt pole kooskõlas hea usu põhimõttega, on menetlusõigusi kuritarvitav ning kohut ja vastaspoolt äärmiselt eksitav. Kohus lähtus Ainar Savi enda kinnitusest kostja esindajale, et ta on kohtuistungit helisalvestanud ja pidas neid asjaolusid arvestades vajalikuks hagejat trahvida. TsMS § 46 lg 1 näeb ette, et kui kohtul on TsMS-is sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni 3200 eurot ulatuses, kui TsMS-is ei ole ette nähtud teisiti. Trahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid. TsMS § 46 lg 2 järgi võib isikule trahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, välja arvatud juhul, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik. Kohus on menetlusosaliste õigusi ja kohustusi TsMS §-de 199 ja 200 alusel 15.12. 2015. a protokollis selgitanud. Menetlusosalise heauskne käitumine ei ole salaja teiste menetlusosaliste seletuste helisalvestamine. Kohus pidas vajalikus määrata trahvi suuruseks 250 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Ainar Savi esitas 11.02.2016. a määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Hageja palub tagastada tasutud trahvi summas 250 eurot ja määruskaebuselt tasutud riigilõivu summas 50 eurot. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt valetas hageja, et tal on kohtuistungist olemas helisalvestus. Hagejal ei ole kohtuistungist helisalvestust. Tegemist oli hädavalega, millega hageja tuli esile seetõttu, et Grete Lüüs ja Sergei Põlme lõpetaksid teistele kaasomanikele valetamise kohtuistungil toimumise kohta ja annaksid võimaluse jõuda hagejal kõigi kostjatega kompromisskokkuleppele.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Vastustajad vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei pea vastustajad eeldama, et tegemist on määruskaebuse esitaja „lapsiku mänguga“ ning leiavad, et isegi kui määruskaebuse esitaja kasutas sellist väidet lihtsalt „nipina“, siis on see tegelikkuses kohtu kui institutsiooni mitteaustamise väljendus ning seega lubamatu. Vastustajad nõustuvad täielikult kohtu seisukohaga, mille kohaselt on lubamatu menetlusosaliste õiguste kuritarvitamine ja kohtu eksitamine.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2016. a määruse.
6.Maakohus määras 22.01.2016. a määrusega hagejale rahatrahvi summas 250 eurot kohtu loata 15.12.2015. a toimunud kohtuistungi helisalvestamise eest. Maakohus leidis, et hageja on rikkunud TsMS § 42 lg-s 1 sätestatut ning salvestanud kohtuistungi ilma kohtu loata. Maakohus võttis aluseks hageja ja kostja esindaja vahel toimunud e-kirjavahetuse, kus hageja märgib, et ta võib saata helisalvestuse kohtuistungist. Ringkonnakohus leiab, et hageja ja kostja esindaja vahel toimunud emotsionaalne e-kirjavahetus ei ole piisav tõendamaks, et hageja 15.12.2015. a kohtuistungi salvestas. Maakohus küsis hagejalt 06.01.2016. a saadetud e-kirjas, kas hageja salvestas kohtuistungi. Hageja vastas maakohtule 07.01.2016. a e-kirjas, et tegelikult ta ei ole kohtuistungit salvestanud. Hageja esitas samas kirjas põhjendused, miks ta väitis vastaspoolele, et ta kohtuistungi salvestas. Hageja väitel oli tegemist nö hädavalega.
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole pooltevaheline e-kirjavahetus ka väga usutav, kuna mõlemad pooled on e-kirjavahetuses esitanud selliseid väiteid kohtuistungil toimunu kohta, mida 15.12.2015. a kohtuistungi protokoll ei kinnita. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja rikkunud hea usu põhimõtet, kuna mõlemad pooled väidavad, et kohtuistungil toimus midagi, mida protokoll ei kajasta. Välistatud ei ole, et kohtuistungi protokoll ei kajasta kõike, mis kohtuistungil väideti. TsMS § 42 lg-st 1 tuleneb, et avalikul kohtuistungil on helisalvestamine lubatud, kui selleks eelnevalt kohtu luba taotletakse. Käesolevast asjast ei nähtu, et kohus oleks seda võimalust pooltele selgitanud. Kui helisalvestamise saaks lugeda tõendatuks, siis oleks kohus pidanud kaaluma rikkumise olulisust ja TsMS § 42 lg-st 1 tuleneva eesmärgi riivet.
7.Hageja palub tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 eurot. Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja määruskaebuse, siis tuleb tasutud riigilõiv summas 50 eurot TsMS § 150 lg 1 p-i 5 alusel tagastada.
8.Hageja palub tagastada tasutud rahatrahvi summas 250 eurot. Hageja on määruskaebusele lisanud väljavõtte maksekorraldusest, mille kohaselt on hageja tasunud 05.02.2016. a Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE502200221014193355 rahatrahvi 250 eurot, selgitusega: „menetluslik trahv tsiviilasjas nr 2-15-8342, Ainar Savi vaidlustab trahvi Tartu Ringkonnakohtus. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab maakohtu trahvi määramise määruse, siis tuleb tasutud trahv hagejale tagastada. Ringkonnakohus saadab määruse selles osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
9.Käesolev määrus ei ole edasikaevatav TsMS § 48 kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.