2-15-15571/17 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

2-15-15571 teatavakstegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus lahendada apellatsiooni kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Kostja KV töötab alates 20.01.2015 hageja juures xxxxxxxxxxxxxxx (tl 4-6). 28.09.2015 esitas kostja avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (tl 7). Kostja tugines avalduses TLS § 91 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt. Kostja ebaväärikas kohtlemine seisneb kostja väitel selles, et tööandja alandas ja solvas töötajat korduvalt teiste töötajate ees ja tasus töötajale väiksemat töötasu, kui teistele samadel tingimustel ja sama ametijuhendi järgi töötavatel töötajatel. Hageja leiab, et mõlemad kostja väited on valed ja töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudus alus. Hageja palub tuvastada kostja 28.09.2015 ülesütlemise avalduse tühisus ja lõpetada tööleping alates 28.09.2015 TLS § 107 lg 2 alusel. Vaidlusalusest töötaja avaldusest ei nähtu väidetava alandamise ja solvamise aega ega viisi. Hageja leiab, et kostja selline väide on tõendamata ja väär, kuna hageja ei ole kostjat mingil moel alandanud ega solvanud. Ka ei ole kostja saanud teistest sama tööd tegevatest töötajatest väiksemat tasu. Hageja leiab, et nii kostja eeldus kui järeldus on vale. Väiksema tasu maksmisega ei saaks töötajat vääritult kohelda, kuna töötasu suurus ei väljenda olemuslikult tööandja suhtumist töötaja isikusse. Teiseks on kostja väide väiksema töötasu kohta sisult vale. Oma väite kinnituseks on hageja esitanud tabeli kostja ja sama tööd tegevate teiste töötajate töötasudest perioodil juuli-august 2015 ja sellest nähtub, et kostja brutotasu oli ca 35% suurem kui teiste töötajate töötasu. Täiendavalt on hageja selgitanud, et töötajate põhipalkade ja tulemustasu määrade suurus erineb vastavalt töölepingu sõlmimise ajale ning kostjaga sama põhipalka said ka mitmed teised töötajad. 2013 kuni 2015 suveni sõlmitud lepingutes on töötajate põhipalk 700 eurot ja lisatasu 1,2% personaalsest kuu müügikäibest ning lisatasu ei maksta, kui müüdava m2 hind on alla 1000 eurot. Alates 2015 suvest sõlmitud lepingutes on töötajate põhipalgad 1000 eurot ja lisatasu 1,2% üksnes sellelt müügikäibelt, mis ületab 45 000 eurot, sealjuures lisatasu ei maksta, kui müüdava m2 hind on alla 1200 euro. Hageja juhib tähelepanu, et 700-eurose põhipalga ja soodsama tulemustasu kokkuleppega lepinguid on lisaks kostja lepingule veel mitu. Seega ei ole töötajat koheldud teistega võrreldes ebavõrdselt ei põhipalga ega kogupalga osas. Hageja märgib, et kostja ei ole hagejat kordagi teavitanud, et sooviks kõrgema põhipalgaga ja madalama tulemustasuga süsteemile üle minna. Vastuseks kostja seisukohtadele leiab hageja, et töötasu suurus ei ole olemuslikult ka kriteerium väärika kohtlemise hindamiseks. Töötaja on töölepingu ülesütlemises ebaväärika kohtlemise ebavõrdse kohtlemisega samastanud. Tööandja on selgitanud, et kuna töötajat ei ole töötasu maksmisel ebavõrdselt koheldud, ei ole teda ka ebaväärikalt koheldud. Täiendavalt on hageja juhtinud tähelepanu, et võrdset kohtlemist töölepingu seaduse tähenduses hinnatakse TLS § 3 kohaselt vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele, viidates Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-152-11 p 11. Müügitöötajale väiksema tasu maksmine ei ole olemuslikult sellise olukorraga samastatav. Hageja ei eita, et nimetas kostjat „sitamagnetiks“ ja nendib, et on nimetatud väljendit kasutanud eesmärgiga kirjeldada olukorda, kus töötaja justkui tõmbas ligi probleemseid kliente.

2-15-15571 Kirjeldatud terminoloogia kasutamine ei olnud aga halvustav hinnang töötajale, vaid püüdlus olukorda humoorikalt kirjeldada. Kostja ei väljendanud tööandjale mingil moel, et tema huumorimeel tööandja omast erineks ning tööandja hinnangul ei ole ebaõnnestunud nali käsitletav ebaväärika suhtumisena. Hageja vaidleb vastu kostja väidetele, et teda on nimetatud tööandja poolt kontrolltööde päevadel lolliks ega võta õigeks kostja seisukohta, et tööandja peaks tööd puudutavas küsimuses probleemi ilmnemisel asuma ise selle tekke põhjust selgitama, selle asemel, et juhtida probleemile töötaja tähelepanu ja nõuda selgitusi. Kostja ei ole enne töölepingu ülesütlemist ka töökeskkonna volinikule esitanud ühtki pretensiooni, kuigi töötajad saavad vastava voliniku poole pöörduda. Samuti ei ole probleemidest teavitatud juhtkonda. Eeltoodust tulenevalt ei pea hageja eluliselt usutavaks, et töökeskkonnas oleks esinenud tegelikke probleeme. Kostja vastuväited Kostja hageja väidetega ei nõustu. Hageja nimetas kostjat mitmel korral avalikult teiste töötajate ees „sita- ning pasamagnetiks“. Viimane sellelaadne episood toimus 25.septembril 2015, mil hageja nimetas kostjat ning tema kolleegi RS „sitamagnetiks“, antud juhtum oli ka lõplikuks ajendiks tööleping erakorraliselt üles öelda. Üldist verbaalset solvamist ja alavääristamist toimus ka varem. Kuupäevaliselt saab kostja välja tuua xxxxxxxxxxxxxxx korraldatud kontrolltööde päevad 29.07.2015, 5.08.2015 ja 12.08.2015. Nendel konkreetsetel päevadel ning ka enne ja pärast kontrolltööde teostamist nimetati kõiki xxxxxxxxxxxxe hageja poolt alavääristavalt lollideks. xxxxxxxxxxxxe-mailivahetus oli näha ka hageja tööarvutis ning sageli rünnati xxxxxxxxxxxxxxx võimalike tehtud vigade pärast, k.a. kostjat, süvenemata täpselt e-kirja sisusse. Ründamine seisnes tavaliselt selles, et hageja astus kontoriruumi, kus töötas lisaks xxxxxxxxxxxxxx ka CAM-insenerid ja raamatupidaja ning asus valjuhäälset kostjat „lolliks“ nimetama ja süüdistama teda väheses huvitundmises töö vastu. Solvavaks muudab antud olukorra ja muud sellelaadsed episoodid see, et enamus juhtudel olid vead kliendipoolsed ja kliendid tunnistasid omapoolseid eksimusi. Töökeskkonda iseloomustas pidev stressiseisund ja valvelolek järgmise alavääristava käitumise ja irooniliste väljendite kuulmiseks. Kirjeldatud olukord avaldas negatiivset mõju ka kostja tervisele, sest järjepideva alanduse tõttu oli pidev stress ja hirm töölkäimise eest, mis väljendus ülitugevates peavaludes, pearingluses ja tasakaaluhäiretes. Perearst dr. TT suunas 28.09.2015 kostja neuroloogi konsultatsioonile. Kostja sai teistest sama tööd tegevatest töötajatest väiksemat töötasu. Kostjale teadaolevalt avalikustas ettevõtte raamatupidaja teistele sama tööd tegevatele töötajatele, et kostja tööleping erineb nende omast. Kostja pidas töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusel silmas võrdse kohtlemise põhimõtet töölepingu järgsete põhipalkade osas. Täiendavalt hageja väidetele leiab kostja, et töötasudele lisanduvad tulemustasud müügikäibelt on väga erinevad ja xxxxxxxxxxxxx ei ole isiklikult seda võimalik ohjata, kuna müügijuhid muutsid korduvalt oma äranägemise järgi müügiportfellide kliendibaasi, mis mõjutas oluliselt igakuist müügikäivet. xxxxxxxxxxx 1000-eurose brutotasuga sai palga kätte ilma igasuguse minimaalse müügikohustuseta, samas kui 700-eurose palgaga xxxxxxxxxxx pidi 1000-eurose palga saamiseks saama minimaalseks müügikäibeks ca 26 000 eurot. Minnes üle 2015 suvel uuele põhipalga ja tulemustasu süsteemile, tulnuks varem sõlmitud lepingutega töötajaid uue süsteemi kasutuselevõtust informeerida. Informeerimata jätmine on järjekordne näide tööandja poolt ebavõrdse kohtlemise kohta. Kuna uut süsteemi hoiti kostja arvates taotluslikult kostja eest salajas, ei saanud kostja sellega ka nõustuda või mitte. Kostja on olnud tööandjale lojaalne ja tööalaselt korrektne ning täitnud tööülesandeid alati parimal võimalikul moel ja tööandja ärihuve silmas pidades. Seega oli kostjal heauskne veendumus, et tööandja kohtleb teda teiste sama tööd tegevate töötajatega töötasu osas võrdselt ja käitub ka igapäevases suhtluses töötajaga väärikalt.

5.Hageja on õigeks võtnud, et kasutas töötaja suhtes kohatut väljendit „sitamagnet“, pidades sellist sõnakasutust ebaõnnestunud naljaks. Kostja on õigesti osundanud tööandja kohustusele olla töötaja suhtes lojaalne ja lugupidav, mitte halvustades töötajat kolmandate isikute, sealhulgas töökaaslaste ees. Kohus nõustub kostjaga, et olukorras, kus kostja ei pidanud kõnealust sõnakasutust vaimukaks ning tundis end solvatuna, on tööandja käitumine taunitav ega avalda kindlasti positiivset mõju töökeskkonnale. Tööandja ei tohiks oma töötajate suhtes sellist käitumist lubada. Samas kirjeldatud olukorras ei pea kohus tööandjapoolset rikkumist selliseks, mis annaks seadusliku aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Kostja on küll väitnud, et tema alandamisi ja solvamisi tööandja poolt oli pikema perioodi jooksul, kuid hageja on talle süüks pandavat käitumist eitanud. Kohus selgitas kostjale võimalust oma väiteid tõendada, kuid kostja ei ole seda teinud. Kohtu arvates ei nähtu ka kostja esitatud e-kirja tekstist, milles tööandja keelas töö ajal mobiiiltelefoni kasutamise viidates töösisekorraeeskirjadele, tööandjapoolset solvavat käitumist (tl 98). Seega on käesoleval juhul leidnud tõendamist ühekordne tööandjapoolne halvustav sõnakasutus kostja aadressil. Puuduvad lisaks tõendid selle kohta, et kostja oleks nõudnud temas ebamugavust tekitanud väljendi kasutamise lõpetamist olukorras, kus kostja väidab, et tööandja käitumine ja huumorimeel olid ühesugused kogu selle perioodi jooksul. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et KVi poolt töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 1 alusel on tühine. TLS § 107 lg 2 kohaselt loeb kohus KV töölepingu lõppenuks alates 28.09.2015. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses lisaks menetluskulude jaotusele menetlusosaliste vahel ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks tähtaegselt ning menetluskulude nimekiri on piisavalt detailne, et koos toimikus sisalduvate materjalidega hinnata hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Avalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on lepingulise esindaja kulu menetluskulu. TsMS § 175 lg-te 1 ja 11 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu kohtumäärus tunnistab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 175 lg 4 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, milline jõustus 26.06.2014.a. Antud tsiviilasjas on kostja teatanud, et ei nõustu hageja menetluskulude taotlusega, kuna hageja ei kasutanud võimalust pöörduda oma nõudega töövaidluskomisjoni, vältimaks menetluskulude tekkimist. Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus annab hagejale õiguse valida, kuhu ta oma nõudega pöördub. Seega ei saa hagejale hagi esitamist kohtule ette heita. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas hageja kohtumenetluses esindaja õigusabi ning tema kantud menetluskulud on 22,45 tunni eest 2694 eurot. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja kohtutoimiku materjalidega, hindab taotletud õigusabikulu vajalikuks ja põhjendatuks osaliselt, pidades põhjendamatuks õigusabikulude hüvitamist menetluskulude nimekirja koostamise eest 0,5 tunni ulatuses tulenevalt Riigikohtu lahenditest 3-2-1-4-15 p 13; 3-2-1-77-14 p 12.