Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Lukiina Vismann 30.03.2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-07-22768 XXX’i üle seatud eestkoste pikendamine kohtu algatusel Puudutatud isik I XXX (isikukood XXX, registreeritud elukoht XXX, tegelik viibimiskoht XXX); tema esindaja RÕA korras advokaat Raivo Bergson (Advokaadibüroo A.Kunila & Ko, e-post [email protected]); Puudutatud isik II XXX(isikukood XXX, aadress XXX); Eestkosteasutus Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu).
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Pikendada XXX’i (isikukood XXX) üle seatud eestkostet ja pikendada XXX’i (isikukood XXX) eestkostja ametiaega kuni 30.03.2021.a.
2.Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 30.03.2021.a.
3.Eestkoste on seatud XXX’i kõigi asjade ajamiseks.
4.XXX on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
5.XXX ei või eestkostja nõusolekuta teha tehinguid.
Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
7.Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 15. jaanuariks.
8.Määrus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates määruse teatavaks tegemisest eestkostjale. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, samuti tema abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus.
MENETLUSE KÄIK
2-07-22768
1.Harju Maakohtu 15.06.2011.a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-3291 seati XXX üle eestkoste ning tema eestkostjaks määrati tema õde XXXtähtajaga viis aastat, so 15.06.2016.a. Kohus määras eestkostja ülesanneteks XXX esindamise kõigi asjade ajamisel.
2.Kohus algatas 07.03.2016.a perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 4 alusel menetluse kontrollimaks, kas eestkoste jätkumine eestkostetava XXX üle on eestkostetava huvide kaitseks jätkuvalt vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus on XXX määranud esindaja riigi kulul tagasimakse kohustuseta, kaasanud puudutatud isikuna XXX õe XXX ning küsinud määratud esindaja, eestkosteasutuse ja XXX seisukohta.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et on põhjendatud pikendada XXX üle seatud eestkostet.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 kohaselt lahendab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. TsMS § 528 lg 1 kohaselt eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut.
5.Harju Maakohtu 15.06.2011.a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-13291 seati XXX üle eestkoste ning tema eestkostjaks määrati tema õde XXXtähtajaga viis aastat, so 15.06.2016.a. Kohus määras eestkostja ülesanneteks XXX esindamise kõigi asjade ajamisel.
6.Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) leiab, et XXX üle seatud eestkoste jätkumine on endiselt vajalik. XXX vajab jätkuvalt oma igapäevaelu korraldamisel ööpäevaringset kõrvalabi ja juhendamist. Eestkosteasutus selgitab, et XXX on töövõimetuspensinär, kellel esineb püsikululist paranoidset skisofreeniat. Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi andmetel on XXX tuvastatud psüühikahäire ja määratud sügav puue kestusega kuni 30.06.2017.a. XXX igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspension 301,61 eurot ja riiklik puudega inimese sotsiaaltoetus 52,93 eurot. XXX kuulub kinnisasi aadressil XXXja 1⁄2 korteriomandist aadressil XXX. 10.03.2016.a vestles eestkosteasutuse esindaja telefoni teel XXX eestkostja XXX, kelle sõnul on eestkoste jätkumine XXX osas endiselt vajalik, kuna XXX vaimne tervis on veelgi halvenenud, mistõttu ta ei ole võimeline ennast asutustes esindama. Samuti vestles eestkosteasutus XXX vanemtegevusjuhendaja XXX, kelle sõnul on XXX seisund neil oldud aja jooksul halvenenud. Nimelt on süvenenud XXX nö „asendisse hangumine“: näiteks kummardab ta sokkide jalga panemiseks alla, kuid hangub poolel teel ja võib niimoodi püsima jääda mõneks ajaks. Kuigi XXX ei ole iseloomult eriti sotsiaalne, on ta siiski väga jutukas, aga ka rääkimisel tabab teda nö „hangumine“ – ta jääb ühte lauset korrutama kuni keegi ta seisundi katkestab. Poes teab XXX väga hästi, mida ta osta soovib, kuid kauba eest tasumisel peab teda abistama tugiisik, samuti telefoniga helistamisel: XXX soovib aeg-ajalt helistada oma õele, kuid numbri valimisega ta iseseisvalt toime ei tule. Seega vajab XXX pidevalt abi ja jälgimist nii eneseteenindusel, söömisel ja muudes toimingutes. Maria Kadakas on seisukohal, et eestkoste jätkumine XXX üle on vajalik ja vastab tema huvidele, kelle sõnul on ka XXXolnud igati eeskujulik eestkostja.
2-07-22768
Tulenevalt eeltoodust leiab Tallinna linn, et eestkoste tuleks seada kõigi XXX asjade ajamiseks ja tema esindamiseks. Eestkostja ülesanneteks peaks olema ka XXX varaliste ja isiklike õiguste ning tervisega seotud küsimuste lahendamine. XXX senine eestkostja XXXvastab PKS § 204 lg 1 sätestatud eestkostjale esitatavatele nõuetele.
7.XXX RÕA korras määratud esindaja advokaat Raivo Bergson märgib oma 22.03.2016.a seisukohas, et ta külastas esindatavat tema viibimiskohas XXXs. XXX oli kohtumisel pikaldase olekuga, jäi korduvalt jutuajamise ajal vait ja ainiti ühte kohta vaatama. Ta sai aru, kus ta viibib. Ta rääkis, et õde on teda vaatamas käinud kuu aega tagasi ning ta on käinud Tallinnas õe juures. XXX usaldab oma õde ning on nõus, et õde tema asju ajab ja huve kaitseb. XXX viibis enda sõnul psühhiaatrilisel ravil ca paar kuud tagasi. Esindajal kujunes vahetu suhtlemise põhjal arvamus, et XXX vajab eestkostet, kuna ta ei ole iseseisvalt võimeline end parimal võimalikul viisil esindama. Ka XXXkinnitas esindajale, et XXX on piiratud teovõimega ning tema suhtes seatud eestkoste pikendamine on vajalik ja põhjendatud. XXX vajab igapäevases asjaajamises juhendamist ja suunamist, ta ei ole suuteline end esindama ametiasutustes ega raviküsimuste korraldamisel. XXX iseseisev osalemine ühiskondlikus elus on takistatud. XXXon nõus eestkostjana jätkama. Esindatava viibimiskoha esindaja sõnul vajab XXX eestkostet. Tema võime iseseisvalt oma elu korraldada on ilma kõrvalise abita takistatud. Tema tervislik seisund on viimasel ajal veelgi halvenenud. XXX raviarsti hinnangul on eestkoste pikendamine vajalik, kuna patsiendil puudub võime hinnata oma tervislikku seisundit ja sellest tulenevalt ei suuda ta hinnata ka ravivajadust ega talle vajalikku ravi korraldada. XXX viibis psühhiaatrilisel ravil käesoleva aasta jaanuaris. Tal on diagnoositud raske psüühikahäire püsikululise paranoidse skisofreenia näol. Advokaat Raivo Bergson leiab, et XXX vajab oma huvide kaitseks eestkostjat ning XXXon eestkostjaks sobiv isik, kes on motiveeritud oma venna huvide kaitsmiseks.
8.Puudutatud isik II XXX(XXX õde) avaldas kohtule, et tema vend XXX on lapseeast sügava vaimupuudega püsivalt ja täielik töövõimetuspensionär. Ta vajab kõrvalabi, kuna ei ole võimeline iseseisvalt teostama ja kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi.
9.TsMS § 524 lg 1 järgi kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastatavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama (TsMS § 524 lg 5 p 1 ja 2). Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt on XXXisiklik ärakuulamine kohtu poolt võib provotseerida temas ärevust ja vallandada psühhootilisi elamusi, millega halveneb tema tervislik seisund oluliselt. Seega asub kohus seisukohale, et XXXkohtupoolne ärakuulamine ei anna juurde antud asja lahendamisele ning sellel võivad olla kahjulikud tagajärjed XXX. Lisaks märgib kohus, et XXXesindaja riigi õigusabi korras advokaat Raivo Bergson on XXXvahetult kohtunud ning kinnitanud, et XXXvajab jätkuvalt eestkostet.
2-07-22768
10.TsMS § 528 lg 2 sätestab, et eestkostja ülesannete muutmisel, uue eestkostja määramisel või eestkostja ametiaja pikendamisel ei pea uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama, kui: 1) eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata või 2) eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat. Kuivõrd viimasest ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat (viimane ekspertiis teostatud 18.04.2011.a, ekspertiisiakt nr XXX, läbi viidud tsiviilasjas nr 2-11-3291, kus Harju Maakohtu 15.06.2011.a määrusega seati XXX üle eestkoste) ning tulenevalt TsMS § 528 lg 2 p-st 1 ja 2 ei pea kohus vajalikuks määrata XXX uut ekspertiisi.
11.Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr XXX kohaselt, mis on läbi viidud 18.04.2011.a, esineb XXX püsikululine paranoidne skisofreenia, mis oluliselt piirab tema võimet oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida ning ta ei ole eestkostja nõusolekuta võimeline tegema mingisuguseid toiminguid. Ekspert XXXon leidnud, et XXX vajab eestkostet elukestvalt või kuni ei ole kasutusele tulnud senitundmatuid ravivõimalusi tema psüühilise seisundi parandamiseks. Eestkostja ülesanneteks oleks XXX õiguste ja huvide kaitsmine, tema esindamine kõikides varalistes ja õiguslikes tehingutes ning XXX inimväärsete elutingimuste, ravi ja ööpäevaringse hoolduse ning järelevalve tagamine.
12.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eeltoodu alusel leiab kohus, et XXX on jätkuvalt piiratud teovõimega isik TsÜS § 8 lg 2 mõttes ja ta vajab eestkostet kõigi asjade ajamiseks.
13.Kohtule ei nähtu kogutud tõenditest, et XXX määratud eestkostja ülesandeid peaks piirama. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid XXX eestkostjaks olemise. Samuti on XXXavaldanud, et ta on nõus ka edaspidi eestkostja ülesandeid täitma (tlk 17 II köide). Kohtu hinnangul on põhjendatud seega pikendada XXX volitusi XXX eestkostjana.
14.Tulenevalt XXX psüühilisest seisundist, eestkosteasutuse, XXX ja XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt kohtule esitatud seisukohast, asub kohus seisukohale, et eestkoste pikendamine XXX üle on põhjendatud ja vajalik ning eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõikide XXX asjade ajamine, tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelvalve ja ülalpidamise tagamine.
15.Tulenevalt asjaolust, et XXX üle tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada XXX ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks.
16.PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkoste määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PKS § 203 lg-ga 4, tuleb XXX määratud eestkostja XXX ametiaega pikendada viis aastat.
2-07-22768
17.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks.
18.PKS § 193 sätestab kohtu järelevalve. Sama paragrahvi esimese lõike kohaselt teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelvalvet. Kooskõlas PKS § 194 lg-ga 2 kohustab kohus eestkostjat esitama iga aasta 15. jaanuar eestkostetava vara ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande.
19.TsMS § 531 lg 1 näeb ette, et eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.
20.TsMS § 172 lg 3 kohaselt tuleb menetluskulud jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.