S. N. hagi Eesti Energia Kaevandused AS vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise nõudes Eesti Energia Kaevandused AS taotlus S. N. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses
Kohtuistungi toimumise aeg
15. märts 2016. a
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
S. N. (isikukood xxx, elukoht: xxx, epost: xxx)
Kostja:
Eesti Energia Kaevandused AS (registrikood xxx, Jaama 10, 41533 Jõhvi)
Jätta menetluskulud täies ulatuses Eesti Energia Kaevandused AS kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.S. N. töötas alates 2008. aastast Eesti Energia Kaevandused AS Logistikaettevõttes vedurijuhi abina. Seoses raudteevedude mahu langusega soovis tööandja viia töötaja perioodiks 01.09-30.09.2015. a ajutiselt tööle raudtee monteerija ametikohale. Töötaja kutsuti raudtee teemehhaaniku kutseeksamit sooritama 05.08.2015. a. Töötaja eksamile ei läinud ning keeldus teste tööülesannete täitmisest. 13.08.2015. a esitas tööandja töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, mille kohaselt tööleping öeldi erakorraliselt üles 30.09.2015. a TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu. Viimaseks tööpäevaks on 30.09.2015. a. Ülesütlemisavalduse kohaselt töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel ei ole võimalik töömahu vähenemise tõttu. Alates 01.03.2015. a on Logistikaettevõttes raudteevedude maht võrreldes eelmise aasta sama perioodiga igakuiselt 25% madalam ning veomahtude suurenemist ette näha ei ole.
2.S. N. esitas 07.09.2015. a töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja hüvitist vastavalt TLS § 109 kolme kuu keskmise palga ulatuses. Töövaidluskomisjoni 05.10.2015. a otsusega rahuldati avaldus osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse, luges töölepingu üles öelduks TLS § 107 lg 2 alusel alates 11.10.2015. a ning mõistis tööandjalt välja hüvitise 1 830,72 eurot (1,5 kuu keskmise palga ulatuses).
3.Eesti Energia Kaevandused AS esitas 23.10.2015. a kohtule taotluse S. N. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Taotluse kohaselt käitus tööandja õigesti, lõpetades S. N.ga töösuhte TLS § 89 lg 1 alusel, kuna tegemist oli koondamissituatsiooniga ning töötaja keeldus tööandja poolt tehtud teise töö pakkumisest
4.S. N. esitas 18.11.2015. a kohtule seisukoha Eesti Energia Kaevandused AS taotluse suhtes. Hageja märkis, et tal oli tööle jäämise eelisõigus, sest kasvatab alla kolmeaastast last. Hagejal sündis 20.04.2015. a laps ning hageja on lapse sünnitunnistuse kostjale esitanud. Kostja ei võrrelnud hagejat teiste töötajatega. Töölepingu erakorraline ülesütlemine ei pea sõltuma sellest, kas hageja keeldus tööandja poolt tehtud teise töö pakkumisest.
5.Kostja esitas 21.12.2015. a vastuse hageja seisukohale. Kostja selgitas, et Eesti Energia Kaevandused AS Logistikaettevõttes (EEK) langes raudteevedude maht igakuiselt 25 % võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Eesmärgiga vältida võimalikke koondamisi, otsustas EEK leida vedurimeeskondandele ajutiselt teised tööülesanded, säilitades töötajatele nende põhipalga ja tulemustasu. Teiste ülesannete täitmiseks viis EEK alates aprillist 2015. a läbi koolitused, et vedurijuhid saaksid töötada piiratud perioodi vältel raudtee monteerijatena. Pärast tööandja poolt tagatud koolitust said vedurijuhi abid sooritada raudtee teemehaaniku kutseeksami ning eksamitasu maksis EEK. Eesmärgiga säilitada töökohti, täitsid kõik vedurijuhi abid ja vedurijuhid alates aprillist 2015. a ühekuulise perioodi vältel raudtee monteerija tööülesandeid. Korraga viidi teisele tööle 6-7 vedurijuhi abi ning nimetatud muudatus vormistati alati töölepingu lisana. Kostja soovis, et hageja täidaks raudtee monteerija tööülesandeid perioodil 01.09.-30.09.2015. a. Hageja kutsuti raudtee teemehaaniku kutseeksamit sooritama 05.08.2015. a, kuid hageja eksamile kohale ei ilmunud ning keeldus teiste tööülesannete täitmisest. Kuivõrd töömahtude vähenemine tekitas koondamissituatsiooni, lõpetas EEK koondamise tõttu hagejaga töölepingu. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus anti hagejale 13.08.2105. a ning koondamise korral maksti hagejale hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja palub kohtul võtta tsiviilasja menetlemisel arvesse asjaolu, et kostja soovis hagejaga töösuhet jätkata, koolitas hagejat ning oleks olnud valmis tema kutseeksami eest tasuma, eesmärgiga säilitada hagejale töökoht. Kostja käitus hageja suhtes lojaalselt, heausklikult ning tegi kõik endast oleneva, et hagejaga töösuhet hoida ja tema tööd säilitada. Kostja palus täiendavaid tööülesandeid piiratud ühekuulise perioodi jooksul ning informatsioon nimetatud soovi kohta edastati hagejale väga varakult, st aprillis 2015. a. Juhul kui kohus jääb töövaidluskomisjoni seisukoha juurde, et hageja koondamine oli vastuolus TLS § 89, palub kostja kohtul vähendada töövaidluskomisjoni poolt välja mõistetud hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel selliselt, et hagejale väljamõistetud hüvitise suurus ei ületaks hageja ühe kuu keskmist töötasu ehk summas 1220,48 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
7.Hageja põhjendab töölepingu ülesütlemise tühisust sellega, et ta kasvatab alla kolme aastast last. Kostja leiab, et ta teinud kõik endast oleneva, et töösuhteid hagejaga säilitada.
8.TLS § 99 lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolme aastast last.
9.Vaidlust ei ole selle üle, et S. N. on 20.04.2015. a sündinud D. N. isa (TVK tl 23). Töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tegemise ajal (13.08.2015. a) ol hageja laps 3 kuu ja 24 päeva vanune. Kostja on vastuses töövaidluskomisjoni menetluses olnud avalduses vastanud, et personaliosakonnal puudus tõendusdokument alla kolme aastase lapse isaduse osas. Lapse sünnitunnistuse tõi S. N. personaliosakonda 10. septembril, kui soovis vormistada lapsepuhkust (TVK tl 14-16). Kohtuistungil tunnistas kostja esindaja, et tööandjale oli teada hageja elukaaslase rasedus ning lapse sünd (tl 45).
10.04.08.2015. a on kostja koostanud töölepingu lisa kolme töölepingu punkti muutmise kohta: (1) töötaja asub tööle raudtee monteerija ametikohal tähtajaliselt 01.09-30.09.2015. a; (2) töötaja tööülesannete muutmine; (3) töötaja allumine teemeistrile (TVK tl 4). Hageja keeldus töölepingu muutmisest ja ajutiselt teisele tööle üleminekust. TLS § 12 kohaselt töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel.
11.Kostja selgituse kohaselt, eesmärgiga säilitada töökohti, täitsid kõik vedurijuhi abid ja vedurijuhid alates aprillist 2015. a ühekuulise perioodi vältel raudtee monteerija tööülesandeid. Korraga viidi teisele tööle 6-7 vedurijuhi abi ning nimetatud muudatus vormistati alati töölepingu lisana. Kostja esindaja on töövaidluskomisjoni istungil kinnitanud, et hagejat oli koondamisel võimalik võrrelda teiste vedurijuhi abidega. Esindaja selgitas, et sellel kuul avaldaja vedurijuhi abina ei töötanud, töötasid teised abid. Kui avaldaja pidi monteerijaks minema, aga ei läinud, siis keegi teine läks tema asemel. Mitu brigaadi töötas, vedurijuhi abisid oli võimalik võrrelda (TVK tl 20 pöördel).
12.Väikelast kasvatavad töötajad vajavad Euroopa Sotsiaalharta ja Euroopa Nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ kohaselt erikaitset. Tööandja ei või töölepingut üles öelda koondamise tõttu isikuga, kes kasvatab alla kolme aastast last, kuna viimasel on tööle jäämise eelisõigus. Tööandja on kinnitanud, et hagejat oli võimalik septembris 2015. a teiste vedurijuhtide abidega võrrelda. Tööandja seda ei teinud. Kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et hageja ei olnud ainus töötaja, kes koondati. Juulis ja augustis koondati 1 ning septembris 3 vedurijuhi abi, sh ka hageja.
13.Kohus märgib, et hagejaga töölepingu lõpetamise päev on ülesütlemisavalduse kohaselt 30.09.2015. a. Alates töölepingu lõpetamise päevale järgnevast päevast, so alates 01.10.2015. a oli tööandjal võimalik hagejat vedurijuhi abina tööle rakendada, sest möödunud oli pakutud ühekuulise raudtee monteerija tähtajalise ametikoha täitmise periood (01-09-30.09.2015. a).
14.Eeltoodust tulenevalt ja TLS § 104 lg 1 alusel on töölepingu erakorraline ülesütlemine hagejaga tühine.
15.Vastavalt TLS § 107 lg 1, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.
16.Kostja on töölepingu üles öelnud alates 30.09.2015. a, etteteatamise aeg on olnud 49 kalendripäeva. TLS § 97 lg 2 p 1 kohaselt on hageja tööstaaži puhul etteteatamistähtaeg 60 kalendripäeva. Seega tuleb lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 11. oktoobrist 2015. a.
17.Hageja taotleb töölepingu ülesütlemise hüvitise väljamõistmist kolme kuu töötasu ulatuses 3 258,12 eurot. Kostja palub hüvitise määramisel arvesse võtta, et kostja on juba koondamisel maksnud hagejale ühe kuu keskmise töötasu summas 1 220,48 eurot.
18.TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lg 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.
19.Kohus võtab arvesse asjaolud, et kostja on teinud kõik endast oleneva, et töösuhet jätkata, pakkudes hagejale ajutiselt teist tööd. Kohus arvestab ka seda, et seadusandja on alla kolme aasta vanust last kasvatavale lapsevanemale näinud ette erikaitse, mistõttu sellise kaitse all olevat töötajat ei tohtinud koondada. Kohus arvestab ka seda, et hageja oli koondamise hetkeks töötanud kostja juures seitse aastat. Kohus mõistab välja hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses ja arvestab sellega, et ühe kuu töötasu ulatuses on hageja saanud koondamishüvitise näol. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 1 220,48 euro (2 x 1 220,48 – 1 220,48).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
21.TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
22.Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.