Eestkostja ülesanneteks on XXXesindamine kõigi asjade ajamiseks ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, tema huvide ja õiguste kaitse, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning ööpäevaringse hoolduse ja järelevalve tagamine, v.a käesoleva kohtumääruse punktis 5 sätestatu.
5.XXXvõib eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid eestkostja poolt tema käsutusse antud rahaliste vahendite ulatuses.
6.Tunnistada XXXperekonnaõiguslike tehingute tegemisel ning valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
7.Eestkostjal esitada kohtule XXXhetkel kuuluva vara nimekiri hiljemalt ühe (1) kuu jooksul alates käesoleva määruse tegemisest.
8.Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete
täitmise kohta
15.aprilliks.
esitama
kohtule
edaspidi
kirjaliku
aruande iga
aasta
Menetluskulude jaotus Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest isik, kellele eestkostja määramist menetleti; isik, kes eestkostjaks määrati; isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (TsMS § 532 lg 1). Käesolev kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale (TsMS § 531 lg 1). Asjaolud
1.XXXesitas 18.01.2016.a Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule XXXeestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Sotsiaalkindlustusameti 12.06.2015.a otsusega nr 1231750 on XXXraske puue, sest tema igapäevane tegutsemine või osalemine ühiskonnaelus on piiratud. Samuti on XXX80% ulatuses töövõimetu (tlk 8-11). Avaldaja selgitab, et puudutatud isikul I on spetsiifiline puue ning ta vajab oma erivajadustest tingituna eestkostet oma isiklike ja varaliste õiguste kaitseks.
2.Kohus võttis avalduse 28.01.2016.a määrusega menetlusse, määras XXXesindaja riigi õigusabi korras kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, kaasas arvamuse andmiseks eestkosteasutusena Tallinna linna (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) ning määras XXXsuhtes läbi viia kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. XXXesindajaks riigi õigusabi korras määrati vandeadvokaat Ilja Santašev.
3.Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) toetab avaldust, kuivõrd XXX on psüühikahäire, mistõttu ei suuda ta kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Eestkosteasutus selgitas, et Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas on XXX02.06.2009 avatud toimik nr 5.-2.6/4272, millest nähtub, et XXXon taotlenud ja saanud XXXvajalikke sotsiaalteenuseid (nt lapsehoiuteenus, tugiisik jne). XXXon töövõimetuspensionär ning tal on psüühika- ja kõnehäire tõttu tuvastatud raske puue. Ta käib viimast aastat XXX. 05.02.2016.a toimunud kodukülastusel selgitas XXX, et hetkel tegeletakse sellega, kuhu läheb XXXedasi õppima peale XXXlõpetamist. Samal päeval käisid nad tutvumas XXX pakutavaga Tugikeskuses XXX. XXXi sõnul on XXX seoses kooli lõpuga tekkinud kerge ärevus, kuna tema klassikaaslastel on selgemad tulevikuplaanid. XXXoskab iseseisvalt hommikuti ärgata, teha võileibu, tuttavas keskkonnas orienteeruda, ta käib poes, kui antakse konkreetsed juhised, mida osta. Ametiasutustes asjaajamine on XXXülejõu käiv, autistlike joonte ja kõnehäire tõttu on suhtlemine tema jaoks raskendatud. Eestkosteasutus leiab, et XXXon varasemalt XXXeest hoolitsenud, taganud talle vajalike ravija sotsiaalteenuste kättesaadavuse. Nõmme Linnaosa Valitsuse hinnangul on XXXisikuomadustelt ja võimetelt sobiv isik XXXeestkostja ülesandeid täitma.
4.XXXriigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev toetab avaldust. Esindaja tuvastas, et XXXelab koos oma ema ja isaga XXX, Tallinnas. Avaldaja sõnul vajab XXXjuhendamist ja suunamist elulistes toimingutes ja iseseisvalt ta hakkama ei saa. Kuigi XXXsaab hakkama pisiasjadega, on oluliste küsimuste otsustamine tema jaoks väga keeruline. XXXon rõõmsameelne mees, kuid tema oskused reaalses elus on oluliselt piiratud tema diagnoosi (autism) tõttu, mis on eluaegne. Esindaja leiab, et XXXei ole võimeline oma terviseseisundi tõttu toime tulema eluga ja vajab eestkostet. Eestkoste tuleks seada XXXkõigi asjade ajamiseks ning XXXon sobiv isik eestkostja ülesandeid täitma. Vandeadvokaat Ilja Santaševile ei ole teada asjaolud, miks ei võiks XXXeestkostja ülesandeid täita. Esindaja märgib, et XXXtervislik seisund ei võimalda tal osaleda kohtuistungil ja tema ärakuulamine ei ole võimalik, sest võib ohustada tema heaolu.
5.Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 21.03.2016.a akti nr 16-11 kohaselt on ekspert XXXdiagnoosinud, et käesolevalt on XXXpsüühilises seisundis esiplaanil mõõdukad kognitiivse tegevuse häired ja autistlikud jooned. XXX esinevad segatüüpi spetsiifilised arenguhäired ja autismi spektri häire, mis on määratletavad mõistega „muu psüühikahäire“, mis piirab kestvalt tema võimet tal paljudest oma tegudest aru saada ja neid juhtida. XXXteadvus on selge, kõne primitiivne. Orienteerub enda isikus, ajas ja osaliselt kohas. Võõras keskkonnas ei orienteeru. Tunneb kalendrit ja kella. Situatsioonitaju osaline. Ise olukorra täpsustamisest ei huvitu. Eestkoste ega ekspertiisiga seotud asjaolusid sisuliselt ei mõista. Oma elukäiku kirjeldab primitiivselt, raskustega, sündmusi täpsustama pole võimeline. Teab üksikuid kuuldud fakte poliitikast ja maailmasündmustest. Sisuliselt poliitikas ei orienteeru. Tema mõttekäik on lihtsakoeline, katkendlik, vajab korduvalt stimuleerimist. Abstraktse mõtlemise võime praktiliselt puudub. Motoorne funktsioneerimine rutiinsetes igapäevatoimingutes rahuldav, vajab juhendamist. Täidesaatev funktsioon oluliselt raskendatud. Valikuid teeb pealiskaudsete tunnuste põhjal, riske ega tagajärgi analüüsima pole võimeline. Teadlikke valikuid on võimeline tegema vaid tavapärastel olmelistel teemadel. Keerukamates sotsiaalsetes ja poliitilistes küsimustes ta teadlikke valikuid tegema pole võimeline. Oma varalises olukorras ei orienteeru, oma tulusid-kulusid planeerima ei ole võimeline. Uute ja muutlike olukordadega kohaneb raskustega. Õppimisvõime vähenenud. Igapäevasel eneseteenindamisel vajab suunamist, oma elu korraldamisega ise toime ei tule. Ekspert leiab, et XXXpsüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid ega teostada valimisõigust. Eestkostja ülesanneteks oleks XXXõiguste ja huvide kaitsmine, tema esindamine kõigi tehingute tegemisel ning XXXinimväärsete elutingimuste, meditsiiniabi ning toimetulekuks vajaliku kõrvalabi tagamine. XXXvajab eestkostet tõenäoliselt elukestvalt. XXXpsüühiline seisund võimaldab tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes, kuid eestkoste sisu on talle raskesti mõistetav. XXXei ole võimeline sisuliselt mõistma kohtuistungil toimuvat, pingelistes ja tundmatutes olukordades võib tal esineda suurenenud ärevus, mis halvendab kontakti temaga. XXXisiklikult ärakuulamisele kohtu poolt ei tulene temale kahjulikke tagajärgi, kuid kontakt temaga on raskendatud. Kohtumääruse põhjendused
6.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. 10.04.2013.a XXXrehabilitatsiooniplaanist nähtuvalt ei orienteeru XXXväliskeskkonnas, vajab liikumiseks saatjat. Eneseteenindusega tuleb suures ulatuses toime ise, kuid vajab abi
arusaamisel, et riided on mustad, meeldetuletust, et on tarvis süüa jmt. Tal on mahajäämus kõne arengus, raskused eneseväljendamisel ja kõne mõistmisel. XXXvalmistab raskusi lugemine ja loetud teksti mõistmine. Ka eestkosteasutus ja vandeadvokaat Ilja Santašev, kes on XXXvahetult kohtunud, leiavad, et XXXon TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Samale seisukohale on asunud ka ekspert XXX, kes diagnoosis, et XXX esinevad segatüüpi spetsiifilised arenguhäired ja autismi spektri häire, mis on määratletavad mõistega „muu psüühikahäire“, mis piirab kestvalt tema võimet tal paljudest oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Keerukamat kirjateksti XXXsisuliselt ei mõista ja ennast kirjas väljendama pole ta võimeline. Keerukamates sotsiaalsetes, poliitilistes ja rahalistes küsimustes ta teadlike otsuseid võimeline tegema ei ole (tlk 59). Eeltoodust tulenevalt ja kogutud materjalide põhjal leiab kohus, et XXXon TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXXhuve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. TsMS § 524 lg 1 järgi kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastatavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama (TsMS § 524 lg 5 p 1 ja 2). Käesoleva tsiviilasjas on ekspert asunud seisukohale, et kuigi XXXisiklikult ärakuulamisele kohtu poolt ei tulene temale kahjulikke tagajärgi, on kontakt temaga raskendatud. Samuti avaldas ekspert, et XXXei ole võimeline sisuliselt mõistma kohtuistungil toimuvat, pingelistes ja tundmatutes olukordades võib tal esineda suurenenud ärevus, mis halvendab kontakti temaga. Samuti on XXXesindaja RÕA korras märkinud, et XXXtervislik seisund ei võimalda tal osaleda kohtuistungil ja tema ärakuulamine ei ole võimalik, sest võib ohustada tema heaolu. Seega asub kohus seisukohale, et tema kohtupoolne ärakuulamine ei anna juurde antud asja lahendamisele. Lisaks märgib kohus, et XXXmääratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilja Santašev ning ekspert XXXon XXXvahetult kohtunud ning viimased on kinnitanud avalduses taotletu vajalikkust.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 sätestab, et kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Arvestades asjas esitatud arvamusi, leiab kohus, et XXXüle tuleb seada eestkoste ja temale tuleb määrata eestkostja. PKS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg-st 4 tulenevalt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või
laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. Kohtule nähtub, et XXXon andnud oma nõusoleku enda määramiseks XXXeestkostjaks (tlk 2). XXXtäisealine õde XXXja XXXisa XXXon kinnitanud, et nõustuvad XXXi eestkostjaks määramisega (tlk 4-6). Kohtule nähtub, et XXXelab käesolevalt oma ema ja isaga ning arvestades XXXvanust, võib eeldada, et XXXon XXXeest pidevalt hoolitsenud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid XXXi eestkostjaks määramise. Ka eestkosteasutus ja puudutatud isiku I esindaja on leidnud, et XXXon sobiv isik täitmaks eestkostja ülesandeid. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks määrata XXXeestkostjaks tema ema XXX.
8.Tulenevalt XXXpsüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, eestkosteasutuse arvamusest ja XXXriigi õigusabi korras määratud esindaja poolt kohtule esitatud seisukohast, asub kohus seisukohale, et eestkoste seadmine XXXüle on põhjendatud ja vajalik ning eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõikide XXXasjade ajamine, tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelvalve ja ülalpidamise tagamine, v.a pisitehingud. Kohus selgitab, et XXXon eestkosteasutusele avaldanud, et XXXoskab iseseisvalt hommikuti ärgata, teha võileibu, tuttavas keskkonnas orienteeruda ning ta käib poes, kui antakse konkreetsed juhised, mida osta. Seega peab kohus põhjendatuks lubada eestkostja nõusolekuta XXX teha pisitehinguid eestkostja poolt tema käsutusse antud rahaliste vahendite ulatuses. Tulenevalt asjaolust, et XXXüle tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks (v.a pisitehingud), tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada XXXka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks.
9.PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkoste määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Eksperdi arvates vajab XXXeestkostjat tõenäoliselt elukestvalt. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PKS § 203 lg-ga 4 tuleb XXXeestkostjaks määrata XXXtähtajaga viis aastat.
10.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka XXXvara tõendavad dokumendid. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad
dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab eestkostjat esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. aprillil. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
11.Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle neljaaastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks.
12.TsMS § 172 lg 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus asub seisukohale, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda. XXXriigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ja XXXekspertiisikulu jätta Eesti Vabariigi kanda.