2-16-3313
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Kohtujurist
Anu Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
28. märts 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-3313
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Xxxavaldus täisealisele isikule Xxxeestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks Avaldaja: Xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx, e-post: xxx); Puudutatud isik 1: Xxx(isikukood xxx, registreeritud elukoht Xxx); Puudutatud isiku 1 esindaja RÕA korras: advokaat Anna Solomko (Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ, e-post: [email protected]); Puudutatud isik 2: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx); Eestkosteasutus: Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Pallasti tänav 54, Tallinn 11413, e-post: [email protected]). Lõpplahend hagita asjas, kirjalik menetlus
Menetlustoiming
2-16-3313
2-16-3313 korraldada ega oma õigusi kaitsta. Ta on sisuliselt voodihaige ja tal puudub arusaadav kõne. Avaldaja poeg vajab hooldust ja järelvalvet ööpäevaringselt. Avaldaja palus määrata ennast Xxx ́i eestkostjaks, sisuliselt on avaldaja tema elu korraldanud juba alates 2000. aastast. Avaldaja palus määrata ennast eestkostjaks 5 aastaks. Eestis ei ela neil rohkem lähedasi ja sugulasi, kes sooviksid saada eestkostjaks. Xxxpalus määrata Xxxpoja Xxx ́i eestkostjaks. Xxxei suuda oma elu ja hooldust korraldada ja oma õigusi kaitsta. Xxxtuleb hästi toime hooldusega juba palju aastaid. XxxRÕA korras määratud esindaja on arvamusel, et Xxxei orienteeru ajas, kohas ja situatsioonis. Ta vajab ööpäevaringset abi (s.o. elementaarsete igapäevaste põhitegevustega sh istukile saamisel, söömisel, hügieenitoimingute tegemisel, ringiliikumisel, isik on allkirjavõimetu jms) ning tihedat järelevalvet. Esindaja on seisukohal, et Xxxei ole võimeline oma eluga toime tulema ilma kõrvalise abita ning vajab eestkostet. Ametlikes asjades ja varaliste tehingute tegemiseks vajab eestkostetav eestkostjat, kes suudab tagada Xxx ́i õiguste ja huvide kaitse. Kui kohus tuvastab eestkoste seadmise vajaduse, leiab esindaja, et Xxxkui puudutatud isiku ema on sobiv inimene olema Xxxeestkostjaks. Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu leiab, et on otstarbekas määrata Xxx ́i eestkostjaks tema ema Xxx, kes oli ka varasemalt poja eestkostjaks ja hooldajaks. Juba käesoleval ajal abistab ja korraldab Xxxoma poja igapäevast elu, ravi ja hooldust. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on seisukohal, et Xxxon oma isikuomaduste ja võimete poolest sobilik isik täitma oma poja Xxx ́i eestkostja ülesandeid. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 15.03.2016 aktist nr xxx(ekspert ) nähtub, et Xxx ́il esineb 2000.a saadud üliraske peaaju trauma tagajärjel peaaju koore piirkonna funktsioonide lakkamine ja sisuliselt tal puuduvad psüühikaga seostud protsessid ja ilmingud, võimed, ta on nn vegetatiivses seisundis, kus toimivad ainult elementaarsed organsüsteemid, et keha püsiks elus. Isik ei ole võimeline oma tegudest aru saama või neid juhtima ja oma elu iseseisvalt korraldama. Isiku vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid, teostada valimisõigust. Isik ei ole võimeline oma tegudest aru saama või neid juhtima ja see suutmatus on kestev, eluaegne. Isiku ülekuulamist kohtu poolt ei ole reaalselt võimalik läbi viia. Isiku vaimne seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil. Vajadusel võiks teda üle vaadata tema kodus. Eksperdi arvates on vajalik isikule määrata eestkostja. Isiku vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas. Isiku eestkostja ülesannete ring oleks esindada teda kõikides tsiviiltehingutes tagamaks tema varalised ja õiguslikud huvid. Arvestades Xxxi äärmiselt rasket psüühilist seisundit, kus on ette näha ainult veel selle halvenemist, teeb ekspert ettepaneku määrata talle eestkoste tähtajatult.
2-16-3313
Ekspert on ekspertiisiaktis märkinud, et Xxx ́i vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas. Kohus on esitatud materjalide põhjal veendunud, et Xxxei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama talle eestkoste seadmise küsimuses (TsMS § 524 lg 5 p 2). PKS § 203 lõige 1 sätestab, et juhul kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Kohus on seisukohal, et avaldus Xxxeestkoste seadmiseks on põhjendatud. PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isiku-omadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohus leiab, et Xxx ́i eestkostjaks tuleb määrata ema Xxx, kes on Xxx ́i eest ka siiani hoolt kandnud ja andnud eestkostjaks hakkamise kohta oma kirjaliku nõusoleku. Samuti on Xxxesitanud kohtule kirjaliku nõusoleku selle kohta, et Xxxhakkab Xxx ́i eestkostjaks. Kohus leiab, et Xxxon oma isikuomaduste ja võimete poolest sobilik isik täitma Xxx ́i eestkostja ülesandeid. Xxxeestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Tulenevalt Xxx ́i psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, Xxxriigi õigusabi korras määratud esindaja, Xxxning Xxx ́i arvamusest ja Xxx ́i elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) esindaja seisukohast, asub kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõikide Xxx ́i asjade ajamine, tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelvalve ja ülalpidamise tagamine. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Tulenevalt asjaolust, et Xxxtuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada Xxxka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et Xxxei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et Xxxtuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 28.03.2021. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada.
2-16-3313 Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka Xxx ́i vara tõendavad dokumendid. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab Xxx ́t esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 25. aprillil. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa, loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut, sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut, võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, teatab kohus TsMS § 531 lg-st 6 tulenevalt sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avalduse esitamisel tasutud riigilõivu avaldaja kanda ning puudutatud isikule Xxxriigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ning tasu ekspertiisi teostamise eest Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Geete Lahi
2-16-3313 Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.