TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-16-1699 piirides. Keila linna (Keila Linnavalitsuse kaudu) ülesanneteks on XXX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.

2-16-1699 Sotsiaaltöötajad on registreerinud talle korduvalt arsti aegu, millest on ta keeldunud. 2015. aprillis oli ta lõpuks nõus silmaarsti juurde minema. Arsti sõnul oleks olnud võimalik teha operatsioon silmanägemise parandamiseks, aga XXX keeldus sellest. Ütleb, et kodus on lambid väga halvad ja seetõttu ta ei näe. Samuti on ta keeldunud perearsti juurde minemast. Enda sõnul saab ta kõigega ise hakkama ja tema tervis on korras. Korterist keeldub ta lahkumast ka seetõttu, et kahtlustab naabreid soovis tema korterisse sisse tungida ja süüdistab neid varguses. Tema mälu on valikuline ning mingeid kokkuleppeid plaanitavate tegevuste osas temaga teha ei saa. Ta hindab oma toimetulekut märksa paremaks, kui see on. Esinenud on juhus, kui sotsiaaltöötaja kodukülastuse ajal oli köögis plastmassi põlemise lõhn, selgus, et XXX oli pannud plastmasskausi kuumale elektripliidile. XXX ́l on seljas vanad ja mustad riided, pesemas ei käi ja pole ka nõus, et teda abistatakse. Kodu on räpane, õhutamata, põrandakate on ohtlikult katkine ja kleepuv, kuid koristada XXX ei luba. Vannitoa kanalisatsioon on pidevalt ummistunud, WC- pott ajab üle ääre, kuid ka nendes toimingutes ei luba vanaproua kellelgi midagi puutuda ega abi kutsuda. Kui hooldustöötaja proovib siiski midagi koristada, sekkub XXX füüsiliselt, takistades hooldustöötaja liikumist. 11.05.2015 toimus XXX korteris veeavarii, mille tulemusena sai kahjustuse ka alumise korruse korter. Selle kohta on esitatud ka kahjunõue summas 932,40 eurot If P&C Insurance AS-i poolt, mida XXX ei ole tasunud. Korteriühistu esinaine on korduvalt pöördunud sotsiaaltöötaja poole, et naabrid on väga mures nii XXX kui ka oma vara pärast. Korteriühistu esinaise sõnul on XXX naabrite suhtes samuti kahtlustav, tõrjuv ja kuri. Iga kord, kui majas toimub mingi sumin, jätkub tema karjumist hilisõhtuni. Kui kuskil korteris või trepikojas on toimunud remont ja puuritakse, erutub ta väga selle peale ja pärast ei suuda maha rahuneda ja karjub naabrite sõnul poole ööni. 17.11.2015 toimus kodukülastus Keila Sotsiaalkeskuse juhataja poolt, kes kutsus kaasa ka perearsti. Perearst andis suunamiskirja hooldusravile (vaskulaarne dementsus, mõlema silma nägemisnõrkus) ja alates 17.12.2015 viisid sotsiaaltöötajad XXX PJV Hooldusravi SA hooldusravi osakonda, kus ta viibib kuni 12. veebruarini 2016. XXX ei saa aru ööpäevaringse hoolduse vajadusest ja nõuab, et teda viiakse koju. Samas on nii sotsiaaltöötajad kui majanaabrid kinnitanud, et XXX ei tule iseseisvalt ja ka koduhooldusteenuse abiga kodus elamisega toime, ta on ohtlik endale ja ka majanaabritele. Samuti ei tule XXX toime oma arvete tasumisega ja muude rahaliste toimingutega. Kohati jääb mulje, et ta ei saa ka rahaväärtusest aru. Avaldaja palub seada eestkoste XXX üle, määrata XXX eestkostjaks Keila Linnavalitsus, määrata eestkostja ülesanneteks perekonnaseaduse kohaselt: kaitsta XXX varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, korraldada tema elu; hoolitseda selle eest, et XXX saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid, tagada tema järelevalve; XXX kõigi asjade ajamine, tema esindamine asjaajamistel, õigustoimingute ja tehingute tegemisel. Avaldaja palub lugeda XXX valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks ning keelata XXX ́l iseseisvalt tehingute (sh perekonnaõiguslikud) tegemine. XXX RÕA korras määratud esindaja toetab Keila linna avaldust XXX eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru

2-16-1699 saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 09.02.2016 aktist nr 90 (ekspert ) nähtub, et XXX ́l esineb täpsustamata XXX. Ta ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Oma elu ta iseseisvalt korraldada ei suuda. Vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid, teostada valimisõigust. See suutmatus on kestev. Tema ülekuulamine kohtu poolt võib olla kahjulik tema tervisele. Vaimne seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil. Tavalises keskkonnas on teda võimalik ära kuulata ja see ei ole kahjulik uuritava tervisele. XXX vajab eestkostjat. Tema vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes. Eestkostja ülesandeks jäävad kõik tehingud kuni elupuhuselt. Eeltoodust tulenevalt on XXX TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXX huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. Ekspert on ekspertiisiaktis märkinud, et XXX vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes. Kohus on esitatud materjalide põhjal veendunud, et XXX ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama talle eestkoste seadmise küsimuses (TsMS § 524 lg 5 p 2). PKS § 203 lõige 1 sätestab, et juhul kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Kohus on seisukohal, et avaldus XXX eestkoste seadmiseks on põhjendatud. PKS § 205 lg 1 sätestab, kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul. PKS § 205 lg 3 kohaselt, kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Keila linn (Keila Linnavalitsuse kaudu) palus ennast määrata XXXeestkostjaks. Antonina Sindetskaja ́l puuduvad lähedased isikud. Kohus on seisukohal, et XXXeestkostjaks tuleb määrata XXXregistreeritud elukohajärgne omavalitsus Keila linn (Keila Linnavalitsuse kaudu). Tulenevalt XXXpsüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja ja XXXelukohajärgse kohaliku omavalitsuse Keila linna (Keila Linnavalitsuse kaudu) esindaja seisukohast, asub kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõikide XXXasjade ajamine, tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelvalve ja ülalpidamise tagamine. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.

2-16-1699 Tulenevalt asjaolust, et XXX tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada XXXka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXXei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXX tuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 21.03.2021. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka XXXvara tõendavad dokumendid. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab Keila linna (Keila Linnavalitsuse kaudu) esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 10. aprillil. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa,

2-16-1699 loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut, sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut, võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avalduse esitamisel tasutud riigilõivu avaldaja kanda ning puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ning tasu ekspertiisi teostamise eest Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.