Lõpetada kaasomand korteriomandile, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX asukohaga XXX, millest XXX kaasomandisse kuulub 1⁄2 ja XXX kaasomandisse kuulub 1⁄2, viisil, mille kohaselt korteriomand müüakse järgmistel tingimustel: a. korteriomandi müügist saadud tulu arvelt tasutakse täies mahus Nordea Bank AB-st laenulepinguga nr XXX võetud laen, mis on tagatud kinnistusosakonna registriosa nr XXX neljandasse jakku teisele järjekohale seatud hüpoteegiga; b. korteriomandi müügist Riho Johansonile kuuluva tulu arvelt tasutakse täies mahus Nordea Bank AB-st võetud laen, mis on tagatud kinnistusosakonna registriosa nr XXX neljandasse jakku esimesele järjekohale seatud hüpoteegiga; c. korteriomandi müügist saadud tulu arvelt tasutakse kõik müügiga seotud kulud; d. pärast eelnimetatud kulutuste kandmist korteriomandi müügist järgi jääv summa jagatakse võrdselt XXX ja XXX vahel.
4.Poolte ühisomand lõpetada järgmistel tingimustel: a. tuvastada, et Nordea Bank AB-st laenulepinguga nr XXX võetud laen on XXX ja XXX ühisomandis ning pooled vastutavad sellega seotud kohustuste eest solidaarselt; b. jätta XXX ainuomandisse ühisomandisse kuulunud varast sõiduauto BMW316i, pesumasin ja koridori mööblikomplekt; c. jätta XXX ainuomandisse ühisomandisse kuulnud varast saksofon, lapse roosa voodi, roosa suvekäru, jalgratas, fotoaparaat Sony ning metallist nagi;
5.Mõista XXX XXX kasuks välja võlgnevus 1394,44 eurot. Mõista XXX XXX kasuks välja hüvitis 2193,80 eurot. Tasaarvestada poolte omavahelised nõuded ning mõista XXX XXX kasuks välja hüvitis enamsaadu eest 799,36 eurot (seitsesada üheksakümmend üheksa eurot ja 36 senti).
7.Tsiviilasja menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
8.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXX ja XXX on XXX asuva korteri kaasomanikud. Hagejale kuulub 1⁄2 suurusega mõtteline osa korterist ning kostjale samuti 1⁄2 suurusega mõtteline osa korterist. Tulenevalt asjaolust, et hageja ja kostja abielu lahutati, asus hageja koos hageja ja kostja
ühise lapsega elama Saksamaale ning hagejal puudub igasugune huvi korterit omada. Eeltoodust tulenevalt tegi hageja 04.09.2014 kostjale ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks. Hageja esindaja pidas seejärel kostjaga ka läbirääkimisi, kuid kaasomandi lõpetamise osas kokkuleppele ei jõutud.
2.Hageja soovib kaasomandi lõpetamist, kuna poolte suhted on pingelised. Hageja palub lõpetada hageja ja kostja kaasomand XXX asuva korteri suhtes. Müüa XXX asuva korter enampakkumisel. Jagada XXX asuva korteri müügist saadud tulu võrdselt XXX ja XXX vahel. Asendada kohtuotsusega XXX nõusolek XXX asuva korteri omanike kannete muutmiseks kinnistusregistris. Jätta mõlema poole menetluskulud XXX kanda. Hageja vastuväited vastuhagile
3.Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Hageja nõustub kostja vastuhagis esitatud väidetega ühisvara koosseisu ja selle väärtuse osas üksnes järgmises ulatuses: 1) vastuhagi p-s
2.1.2.a) nimetatud hüpoteegiga tagatud kohustused kuuluvad kostja kohustuste hulka; 2) poolte ühisvara hulka kuulub kostja valduses olev BMW 316i; 3) poolte ühisvara hulka kuulub kostja valduses olev pesumasin; 4) poolte ühisvara hulka kuuluva ja kostja valduses oleva pesumasina väärtus on 100 eurot; 5) poolte ühisvara hulka kuulub kostja valduses olev mööblikomplekt; 6) poolte ühisvara hulka kuuluva ja kostja valduses oleva mööblikomplekti väärtus on 200 eurot. Kõigile ülejäänud kosja vastuhagis esitatud väidetele ühisvara koosseisu ja selle väärtuse kohta vaidleb hageja vastu.
4.BMW väärtuse osas on hageja seisukohal, et tegemist on 2001. a valmistatud ehk 14 aastat vana sõidukiga, mille väärtuse puhul pole oluline mitte niivõrd väljalaskeaasta, vaid seisukord. Eeltoodust tulenevalt on sõiduki väärtuse tuvastamiseks oluline vaadata sarnase vanusega sõidukite keskmist väärtust. Auto24.ee portaalis sisalduvate müügikuulutuste kohaselt on aastatel 2000-2002 toodetud BMW 316i sõidukite keskmine väärtus 3 113,80 eurot.
5.Ebaõige on kostja väide, et Nordea Bank AB-l on nõue hageja vastu. Tegelikkuses selliseid nõudeid ei eksisteeri ehk vastuhagi p-s 2.1.2. b) nimetatud hüpoteegiga on tagatud üksnes kostja kohustused Nordea Bank AB ees. Nordea Bank AB-ga laenulepingu on sõlminud üksnes kostja. Hageja ei ole nimetatud lepingu pool ning hagejale sellest lepingust kohustusi ei tulene. Kostja väited nimetatud laenu kasutamise kohta on paljasõnalised, mh on täielikult tõendamata laenu kasutamine perekonna huvides.
6.Perioodil 09.2012-12.2013 tekkinud kommunaalkulude võlgnevus korteriühistu ees on summas 1 425,60 eurot. Hageja on tasunud pool korteriga seotud eluaseme kuludest. Väited krediitkaardi pere huvides kasutamise kohta on ebaõiged ja paljasõnalised. Nimetatud krediitkaarti kasutas üksnes kostja ning krediitkaardi võlgnevuse näol on tegemist üksnes kostja kohustusega.
7.Kostja väited väidetavalt hageja valduses oleva vallasvara kohta on paljasõnalised ja ebaõiged. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja valduses on poolte ühisvara koguväärtusega 3 413,80 EUR. Kuna hageja ei soovi nimetatud vara enda valdusesse, kohustub kostja hüvitama hagejale 50% vara väärtusest ehk 1 706,90 eurot.
8.Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul jagada XXX asuva korteri müügist saadud tulu selliselt, et hageja saab 50% müügitulust, millele lisandub 1 706,90 eurot ning kostja saab 50% müügitulust, millest on lahutatud 1 706,90 eurot. Kostja vastuväited hagile, vastuhagi nõue ja selle põhjendused
9.Kostja leiab, et kaasomandi lõpetamine ei ole hagis taotletud tingimustel võimalik. Korteriomandiga on seotud järgnevad kohustused: a) hüpoteek summas 265 000 krooni kõrvalnõuetega 53 000 krooni ja intressimääraga 15 protsenti Nordea Bank AB kasuks.
Nimetatud hüpoteegiga tagatud laenulepingu osas pooltel vaidlusi ei ole ja see kuulub kostja kohustuste hulka. b) Hüpoteek summas 189 000 krooni Nordea Bank AB kasuks. Nimetatud hüpoteek tagab kõiki nõudeid nii hageja ja/või kostja vastu, mis tulenevad Nordea Bank AB ja hageja ja/või kostja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest. c) Võlgnevus korteriomandi haldamiseks loodud korteriühistu (XXXKÜ) ees summas 1 531,41 eurot, mis tekkis ajavahemikus 01.08.2012-31.12.2013, s.o perioodil, kui korter oli hageja kasutuses. Nimetatud võlgnevus on seniajani tasumata ja sellele võivad lisanduda veel viivised.
10.Kostja ei ole korteriomandi müümise vastu ja samuti nõustub ta asja müümisega enampakkumise teel, kuna ta ei soovi korteriomandit ise kasutada. Kostja on seisukohal, et korteriomandi müük on võimalik vaid juhul, kui saavad lahendatud kõik varalised vaidlused poolte vahel ja selleks on vajalik lahendada kaasomandi lõpetamisel ka ühisvara jagamise ja võlgnevuse tasumisega seotud nõuded.
11.Kostja leiab, et abielu lahutamise päeva seisuga kuulus poolte ühisvara hulka remondilaen Nordea pangast (lepingu number XXX). Nordea pangast võetud remondilaen on pere ühiste kohustuste täitmiseks võetud laen, mis võeti abielu ajal.
12.Remondilaenuna sai pere Nordeast summa 140 000 krooni, mis tasuti ühiste kulude katteks järgmiselt: (i) lepingutasu summas 2 800 krooni; (ii) pere sõiduauto BMW 316i (2001.a) väljaost ASilt SEB Ühisliising summas 106 099,58 krooni; ja (iii) pere Egiptuse reis summas 16 541 krooni. Ülejäänud osas kulus laen Egiptuse reisi kuludeks.
13.XXX on tasunud üksinda alates abielu lahutamisest laenumakseid kokku oma lahusvara arvelt koos intressiga summas 2 788,88 eurot. 2015. a mai alguse seisuga on laenujääk 5 172,64 eurot. Tuginedes kehtiva perekonnaseaduse § 34 lg-le 2 soovib kostja, et hageja hüvitaks talle 1⁄2 XXX lahusvara arvelt tasutud remondilaenu laenumaksetest (praegu 1 394,44 eurot).
14.Lisaks on poolte ühisomandis Swedbank krediitkaardi (konto nr XXXXXXXXXXX) kasutamisega seotud võlgnevus. XXX arveldusarvega seotud krediitkaarti kasutati abielu jooksul pere huvides. On tähelepanuväärne, et krediitkaart võeti kasutusele just 2008.a, mil osteti hetkel XXX valduses olev ning tema õpinguteks ja tegevuseks vajalik saksofon. Edaspidi tehti kaardiga juba pere ühiseid kulutusi. Abielu lahutamise seisuga oli krediitkaardi võlgnevus 890 eurot, mille on täies mahus tasunud XXX üksinda.
15.Ühisomandis on ka sõiduauto BMW 316i, mis oli pere ühises kasutuses nii enne abielu, selle ajal ja ka peale lahutust. Peale lahutust on pooled kasutanud autot võrdselt, s.t kuni välisriiki elama kolimiseni kasutas sõidukit hageja ja praegusel hetkel on see kostja kasutuses.
16.Abielu lahutamise hetkel kuulus abikaasade ühisvara hulka järgnev vara, mis on kõigi eelduste kohaselt hetkel XXX valduses: a. fotoaparaat Sony b. Saumikser c. Triikraud d. Triikimislaud e. saksofon Yamaha f. rohelise mööbli komplekt (voodi, kummuti koos peegliga, riidekapp) g. elutoa sinine aknaruloo h. lapse roosa voodi i. lapse roosa suvekäru j. lapse lilla jalgratas Merida k. elektriline õliradiaator a. Arco-AR toodetud metallist riidenagi Isabell b. Saunakaal.
17.Abielu lahutamise hetkel kuulus abikaasade ühisvara hulka järgnev vara, mis on hetkel XXXvalduses: a. pesumasin b. koridori mööblikomplekt (kapp + peegel). Kostja soovib, et nii tema kui XXX käes olev vara jääks vastava osapoole kätte ja ainuomandisse selliselt nagu see käesoleval hetkel ka on. Kokkuvõtvalt palub XXX jagada ühisvara ning kohustada XXX tasuma XXX enamsaadu eest hüvitis 1 929,44 eurot.
18.XXXKÜ on väljastanud hagejale arved, mis on seniajani tasumata. Hetkel on ühistu ees võlgnevus 1 531,41 eurot, mis tekkis ajavahemikus 01.08.2012-31.12.2013, kui korteriomandis elas hageja. Tulenevalt kokkuleppest, et perioodil 01.08.2012-
31.12.2013 kasutas kogu korteriomandit hageja ja kohustus sellest tulenevalt tasuma kõik korteriomandi kasutamisega seotud kulud ning sel perioodil tekkis võlgnevus korteriühistu ees, palub kostja käesoleva vastuhagiga kohustada kostjat tasuma ühistule vastava perioodi eest kogu võlgnevus koos võimalike viivistega.
19.Kostja taotleb lõpetada kaasomand ning jagada poolte ühisvara. Kohtuotsuse põhjendused
20.Kohus, kuulanud pooled kohtuistungil ära ja uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et nii hagi tuleb rahuldada ning vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt.
21.Esmalt analüüsib kohus hagis esitatud nõuet. Hageja palub lõpetada kaasomand Niidu 3-7 Keila asuva korteriomandi suhtes. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja kaasomandis on Niidu 3-7 Keila asuv korteriomand ning nii hagejale kui kostjale kuulub 1⁄2 kaasomandist (kd I lk 7).
22.Kooskõlas asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõikega 1 on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kohus ei pea tuvastama kaasomandi lõpetamise nõude põhjust. Kõnealust seisukohta on väljendanud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-45-06. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on rõhutanud lahendis nr 3-2-1-102-05, et kohtul on õigus kaasomand lõpetada vaid AÕS § 77 lõikes 2 sätestatud viisil ja vaid sellisel viisil, mille kohta on kohtule esitatud hagi või vastuhagi. Asjaõigusseaduse § 76 lg 2 järgi on kaasomandi lõpetamise nõuet välistavaks asjaoluks üksnes poolte kokkulepe. Sellise kokkuleppe sõlmimist ei ole kohus käesoleval juhul tuvastanud, nagu ka muid piiranguid, mis takistaksid kaasomandi lõpetamist, seega on kaasomandi jagamise nõude eeldused täidetud.
23.Käesoleval juhul ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mille kohaselt korteriomand müüakse enampakkumisel, mistõttu kohus asub seisukohale, et hageja esitatud nõue tuleb rahuldada ning hageja ja kostja kaasomand tuleb AÕS § 77 lg 2 alusel lõpetada viisil, mille kohaselt Niidu 3-7 Keila asuv korteriomand müüakse enampakkumisel. Kohus käsitleb enampakkumisel saadud raha jagamise küsimust täpsemalt vastuhagi lahendamisel.
24.Järgnevalt analüüsib kohus vastuhagis esitatud nõuet. Kostja soovib nii kaasomandi lõpetamist kui ühisvara jagamist. Kohus märgib, et kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 11 kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Vastavalt PKS § 35 lg 1 p-le 3 lõpeb varaühisuse varasuhe, kui abielu lahutatakse. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-156-14 punktis 10 leidnud, et kuna ühisvara jagamise hagi esitati maakohtule alates 01. juulist 2010 kehtiva perekonnaseaduse kehtivuse ajal, tuleb poolte ühisvara jagada PKS § 210 lg 1 ja § 211 alusel kehtiva seaduse kohaselt, kuid kooskõlas PKS § 210 lg-s 2 sätestatuga tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal, s.o enne 01. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest (vt ka Riigikohtu 21. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 13; Riigikohtu 14. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-14, p 12; Riigikohtu 29.
mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 9). Vastavalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. mai 2014 lahendi nr 3-2-1-38-14 punktile 13 tuleb ka solidaarkohustuse kindlaksmääramisel PKS § 210 lg 2 järgi lähtuda kohustuse tekkimise ajal kehtinud sätetest. See tähendab, et vara või kohustuste, mis on omandatud enne 01. juulit 2010, kuulumine ühis- või lahusvara või solidaarkohustuste hulka otsustatakse enne nimetatud kuupäeva kehtinud perekonnaseadusesätete alusel, kuid ühisvara jagatakse kehtiva perekonnaseaduse sätete kohaselt.
25.Kostja on nõustunud kaasomandi jagamisega viisil, mille kohaselt korteriomand müüakse enampakkumisel, kuid kostja soovib, et kohus määraks kindlaks ka enampakkumise tingimused. Kohus on seisukohal, et kostjal on tulenevalt TsMS § 445 lg-st 1 õigus nõuda, et kohus määraks kindlaks otsuse täitmise viisi. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-38-14 p 16 kohaselt on seda võimalik nõuda ka ühisvara müümiseks korraldatud enampakkumise puhul.
26.Kostja soovib, et korteriomandi enampakkumise saadud raha arvelt tasutakse esmalt kostjale ettenähtud summa arvelt korteriomandi registriosa neljandasse jakku 1. kandesse kantud hüpoteegiga seotud laen. Nähtuvalt kinnistusregistri väljavõttest (kd I lk 7) on korteriomandi registriosa nr XXX neljandasse jakku 1. kohale kantud hüpoteek summas 285 00 krooni Nordea Bank AB ees. Kostja on kinnitanud, et nimetatud laenu tagastamine on kostja kohustus (kd I lk 74). Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et nimetatud laenu tasumine peab toimuma kostjale ettenähtud kinnisvara müümisest saadava tulu arvelt.
27.Täiendavalt on ka korteriomandi registriosa neljandasse jakku 2. kohale kantud hüpoteegiga seotud laen. Nähtuvalt kinnistusregistri väljavõttest on korteriomandi registriosa nr XXX neljandasse jakku 2. kohale kantud hüpoteek summas 189 000 krooni Nordea Bank AB ees. Kostja on seisukohal, et nimetatud laen tuleb tasuda nii hageja kui kostja arvelt võrdsetes osades, kuna tegemist oli perekonna hüvanguks võetud laenuga ning laen võeti poolte abielu ajal. Kohus märgib, et kostja sõlmis ainuisikuliselt 22.02.2007 Nordea Bank AB-ga laenulepingu nr XXX (kd I lk 107-108) laenu saamiseks summas 140 000 krooni, kuid puudub vaidlus, et kõnealune leping oli sõlmitud ajal, kui hageja ja kostja olid abielus. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud PKS § 20 lg 2 kohaselt vastutavad perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Nähtuvalt laenulepingu nr XXX sihtotstarbest oli tegemist remondilaenuga, kuid nii hageja kui kostja on kinnitanud, et laenu arvelt ei viidud läbi remonti. Kostja selgituste kohaselt tasuti saadud laenu arvelt pere sõiduauto BMW väljaostu eest ning perekonna Egiptuse reisi eest. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud ka BMW liisingulepingu lõpetamise akti (kd I lk 113), millest nähtub, et kostja on vahetult pärast laenulepingu sõlmimist, s.o 05.03.2007 sõiduki liisinguandjalt välja ostnud summas 106 099,58 krooni (kd I lk 112). Samuti on kostja esitanud pangakonto väljavõtte selle kohta, et kostja on 02.03.2007 teinud ülekande summas 16 541 krooni OÜ-le XXX (kd I 114). Kohus on seisukohal, et kostja on eeltoodud tõenditega tõendanud, et 2007. aastal kostja nimele võetud laen oli võetud perekonna huvides. Kohtu hinnangul on nii sõiduauto soetamine kui ka perekonnaga reisil käimine perekonna ühistes huvides tehtud tehingud. Asjaolu, et kõnealune sõiduauto oli muuhulgas ka hageja kasutuses, on tõendatud ka XXX kirjalike ütlustega, milles on kinnitatud, et hageja kasutas sõiduautot BMW ka pärast hageja ja kostja lahutust (kd I lk 189-190). Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et 22.02.2007 võetud laen oli perekonna huvides võetud laen PKS § 20 lg 2 mõttes, mis tähendab, et
ka hageja vastutab selle tasumise eest. Seega peab kohus põhjendatuks kostja taotlust määrata kindlaks otsuse täitmise kord, mille kohaselt kaasomandisse kuuluva korteriomandi müügist saadud tulu arvelt tasutakse esmalt täielikult laenulepinguga nr XXX seotud kohustused nii hageja kui kostja tasu arvelt võrdselt.
28.Kostja taotleb, et korteriomandi müügist saadud raha arvelt tasutakse võlgnevus summas 1531,41 eurot KÜ XXX ees hagejale kuuluva summa arvelt. Kostja selgituste kohaselt tekkis ajavahemikul 01.08.2012-31.12.2013 korteriühistu ees võlgnevus, kuna hageja elas sellel ajal vaidlusaluses korteris sees, kuid arveid ei tasunud. Kostja on tõendanud võlgnevuse suurust korteriühistu arvetega (kd I 91-106). Hageja vaidleb kostja nõudele vastu põhjendusel, et hageja elas kõnealusel perioodil korteris sees koos poolte ühise lapsega ning kostjal oleks olnud võimalus samuti ühes toas elada, kuid kostja seda ei teinud. Kohus märgib, et tulenevalt AÕS § 75 lg-st 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kohus on seisukohal, et nähtuvalt eelviidatud sättest ei ole oluline, kas ja millises ulatuses kaasomanikud kaasomandit kasutavad, kaasomandiga seotud kulutusi tuleb tasuda vastavalt kaasomandi osa suurusele. Kumbki pooltest ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et kaasomanike vahel oli sõlmitud kokkulepe teistsugusel viisil kulutuste kandmise kohustuseks. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja taotlus tasuda korteriühistu ees olev võlgnevus hageja osa arvelt ei ole põhjendatud, kuna pooltel on vastava summa kandmiseks võrdne kohustus.
29.Kohus leiab, et pärast eelnimetatud kohustuste katteks ettenähtud summade maha arvamist ning samuti korteriomandi müügiga seotud kulutuse mahaarvamist järgi jäänud summa tuleb jagada võrdselt hageja ja kostja vahel.
30.Kostja on esitanud hageja vastu nõude ühisvara jagamiseks. PKS § 37 lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Kostja palub, et kohus tuvastaks, et Nordea Bank AB-st võetud laen nr XXX on poolte solidaarkohustus, mõista hagejalt kostja kasuks välja laenu tasumisega seotud hüvitis 1394,44 eurot; tuvastada, et Swedbank krediidikonto jäägi 890 eurot tasumine oli poolte solidaarkohustus ning mõista hagejalt sellega seoses kostja kasuks välja 445 eurot; jätta kostja ainuomandisse sõiduauto BMW, pesumasin, koridori mööblikomplekt; jätta hageja ainuomandisse fotoaparaat, saumikser, triikraud, triikimislaud, saksofon, rohelise mööbli komplekt, sinine aknaruloo, roosa voodi, roosa suvekäru, jalgratas Merida, õliradiaator, riidenagi, saunakaal; mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis enamsaadu eest summas 1929,44 eurot.
31.Kostja on esitanud taotluse tuvastada, et Nordea Bank AB-st võetud laen nr XXX on poolte solidaarkohustus. Kohus on nimetatud küsimust eelnevalt juba analüüsinud ning tuvastanud, et tulenevalt PKS § 20 lg-st 2 oli tegemist pere hüvanguks võetud laenuga, mis tähendab, et ka hageja vastutab nimetatud kohustuse eest. Seega tuleb kostja nõue solidaarkohustuse tuvastamiseks rahuldada. Kostja on esitanud ka taotluse mõista sellega seoses välja hüvitis 1394,44 eurot, kuna kostja on sellises summas hageja eest laenu tasunud. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et kostja on seoses laenulepinguga nr XXX tasunud Nordea Bank AB-le perioodil 02.01.2012 kuni 04.05.2015 kokku 2788,88 eurot (kd I lk 115-119). Võttes arvesse, et kohus on tuvastanud, et ka hagejal
oli tulenevalt PKS § 20 lg-st 2 nimetatud laenumakse tasumise kohustus, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista pool kostja tasutud summast, s.o 1394,44 eurot.
32.Kostja on palunud tuvastada, et Swedbank krediidikonto jäägi 890 eurot tasumine oli poolte solidaarkohustus ning mõista hagejalt sellega seoses kostja kasuks välja 445 eurot. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et kostja nimel oli Swedbank AS-is krediitkonto, mille lõppsaldo 22.12.2011 seisuga oli 890 eurot (kd I lk 120-135). Hageja on esitanud kostja nõudele vastuväite, et kõnealust krediitkaarti ei kasutatud hageja huvides ning tegemist oli kostja isiklike väljaminekutega. Kostja väitel on asjaolu, et hageja kasutas kõnealust krediitkaarti, tõendatud Kaarli Hambapolikliiniku e-kirjaga (kd II lk 67), milles on kinnitatud, et XXXhambaravi eest on tasutud krediitkaardiga, mille kohta kostja on küsinud. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud Kaarli Hambapolikliiniku e-kiri ei tõenda, et hageja oleks kasutanud krediitkaarti, mille andmed on kajastatud Swedbank AS-i krediidikontol. Nimelt ei nähtu Kaarli Hambapolikliiniku e-kirjast ega selle juures olevast kostja e-kirjast andmeid selle kohta, millise krediitkaardiga on tegemist. Kohtu hinnangul ei tõenda ka Swedbank AS-i krediidikonto väljavõte, et sellel kajastatud kulutusi on teinud hageja, kuna kontol näidatud makseselgitused või tasumiskohad iseenesest ei tõenda, kes või mis asjaoludel vastavaid makseid on teinud. Seega asub kohus seisukohale, et puudub alus tuvastada, et kostja nimele registreeritud Swedbank AS-i krediidikonto jäägi tasumine oli poolte solidaarkohustus PKS § 20 lg-st 2 tulenevalt, mistõttu kohus jätab rahuldamata kostja nõude mõista hagejalt välja sellega seotud 445 eurot.
33.Ühisvara jagamise osas on kostja esitanud nõude jätta kostja ainuomandisse sõiduauto BMW, pesumasin, koridori mööblikomplekt. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja nõudele, et nimetatud esemed peaksid jääma kostja ainuomandisse, samuti ei vaidle hageja vastu asjaoludele, et pesumasina väärtus on 100 eurot ning mööblikomplekti väärtus on 200 eurot.
34.Pooled vaidlevad küsimuses, milline on poolte ühisomandisse kuuluva sõiduauto BMW väärtus. Kostja leiab, et 2001. aastast pärit sõiduauto väärtus on käesoleval hetkel 1600 eurot. Kostja ei ole sõiduauto väärtuse tõendamiseks kohtule tõendeid esitanud. Hageja leiab, et sõiduauto väärtus on 3113,80 eurot ning on selle tõendamiseks esitanud väljavõtted Auto24.ee müügiportaalist (kd I lk 154). Kohus märgib, et tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-110-09 p-st 16 on asja väärtust võimalik tõendada sarnaste asjade müügikuulutustest nähtuva keskmise hinnaga. Võttes arvesse, et hageja on esitanud tõendid selle kohta, et sarnase sõiduauto keskmine müügihind on 3113,80 eurot, loeb kohus tuvastatuks, et ühisomandisse kuuluva BMW väärtus on 3113,80 eurot. Kohus märgib, et olukorras, kus kostja väidab, et tegelikkuses on auto väärtus madalam, kuid ei ole selle kohta ühtegi tõendit esitanud, ei saa kohus kostja väiteid põhjendatuks lugeda. Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus kostja nõude jätta kostja ainuomandisse sõiduauto BMW, pesumasin ning mööblikomplekt. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja ainuomandisse jääva vara väärtus on kokku 3413,80 eurot (3113,80 + 100 + 200).
35.Kostja on palunud jätta hageja ainuomandisse fotoaparaat, saumikser, triikraud, triikimislaud, saksofon, rohelise mööbli komplekt, sinine aknaruloo, roosa voodi, roosa suvekäru, jalgratas Merida, õliradiaator, riidenagi, saunakaal. Eelnimetatud esemete koguväärtuseks hindab kostja kokku 2080 eurot. Hageja on esitanud vastuväited, et kõnealused asjad ei kuulu ühisvara hulka ning need ei ole hageja valduses.
36.Kohus on seisukohal, et eeltoodud esemete osas on kostja tõendanud, et poolte abielu kestel on ostetud saksofon, mille väärtus on vara jagamise hetkel 1100 eurot. Nimelt nähtub kontoväljavõttest ostu tegemine Totalmusicust hinnaga 23 735,27 krooni, mis on 1516,96 eurot (kd I lk 171). Võttes arvesse, et ost toimus aastal 2008, peab kohus põhjendatuks asuda seisukohale, et saksofoni väärtus käesoleval hetkel on 1100 eurot. Saksofoni olemasolu on tõendatud kostja esitatud fotoga (kd II lk 4), samuti on hageja ise korduvalt kinnitanud, et tema näol on tegemist muusikuga ning Georg Otsa muusikakooli vilistlaste nimekirjast nähtub, et hageja on seal lõpetanud saksofoni eriala (kd I lk 172-173). Ka XXX kirjalikest tunnistusest nähtub, et hagejale ja kostjale kuulus saksofon, mida hageja kasutas (kd I lk 187-188).
37.Kohus on seisukohal, et kostja on esitanud tõendid ka selle kohta, et soetatud on lapse roosa voodi (kd I lk 193), roosa suvekäru (kd I lk 194) ja jalgratas (kd I lk 5). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus puudub vaidlus, et poolte ühine laps elab koos hagejaga, samuti nähtub kostja esitatud piltidelt, et tegemist on lapse kasutuses olevate asjadega, on põhjendatud eelnimetatud esemed hageja ainuomandisse jätta. Kostja on nimetatud esemete väärtuseks hinnanud vastavalt voodi 50 eurot, suvekäru 50 eurot ja jalgratas 70 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja on küll tõendanud eelviidatud esemete olemasolu ning kuulumise ühisvarasse, kuid mitte esemete väärtust, mistõttu kohus nimetatud esemete osas nende väärtust kindlaks ei määra.
38.Kostja soovib, et hageja ainuomandisse jääksid ka fotoaparaat, saumikser, triikraud, triikimislaud, rohelise mööbli komplekt, sinine aknaruloo, õliradiaator, riidenagi, saunakaal. Nimetatud esemete osas on kostja esitanud tõendid, et Fotoluksi kauplusest on tehtud 23.11.2005 ost summas 5770 krooni, s.o 368,77 eurot (kd I lk 176). Kostja hindab käesoleval hetkel fotoaparaadi väärtuseks 80 eurot. XXX ja XXX on kirjalikult kinnitanud, et kostjal ja hageja oli fotoaparaat, mis on jäänud hageja kasutusse. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega on kostja tõendanud, et hagejal ja kostjal oli fotoaparaat Sony, mille puhul kohus loeb praegusel hetkel selle põhjendatud väärtuseks 80 eurot ning kohus jätab selle lähtuvalt kostja taotlusest hageja ainuomandisse.
39.Kostja on esitanud XXX ja XXX kinnituste näol tõendid selle kohta, et hagejale ja kostjale kuulusid rohelist tooni mööbel ja metallist nagi (kd I lk 187-191). Kostja on esitanud Kuldse Börsi kuulutuse näol tõendi selle kohta, et nagi on müügile pandud hinnaga 40 eurot (kd I lk 174), millest tulenevalt on kostja tõendanud nagi väärtuse. Seoses rohelist tooni mööbliga on kohus seisukohal, et kostja on tõendanud mööbli olemasolu, kuid ei ole tõendanud mööbli hinda, mistõttu kohus selle väärtust kindlaks ei määra. Kohus on seisukohal, et kõnealune nagi ning roheline mööbel tuleb lähtuvalt kostja taotlusest jätta hageja ainuomandisse.
40.Kohus märgib, et saumiksri, triikraua, triikimislaua, aknaruloo, õliradiaatori ning saunakaalu osas ei ole kostja esitanud tõendeid nende olemasolu ega väärtuse kohta, mistõttu kohus jätab kostja nõude nimetatud asjade hageja ainuomandisse jätmiseks rahuldamata. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et poolte ühisvarast tuleb hageja omandisse jätta saksofon, lapse roosa voodi, roosa suvekäru, jalgratas, fotoaparaat Sony ning metallist nagi. Kohus on tuvastanud, et nimetatud esemete väärtus on kokku 1220 eurot (1100 + 80 +40).
41.Lähtuvalt eeltoodust on kohus tuvastanud, et kostja ainuomandisse jääb ühisvara väärtusega 3413,80 eurot ning hageja ainuomandisse jääb ühisvara väärtusega 1220 eurot. Seega tekib kostjal kohustus hüvitada hagejale enamsaadu eest 2193,80 eurot. Samas on kohus eelnevalt tuvastanud, et hagejal on kohustus kostjale tasuda laenu tasumisega seotud hüvitis 1394,44 eurot. TsMS § 445 lg 1 kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused nõuded ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 799,36 eurot (2193,70-1394,44).
42.Kostja on esitanud kohtule nõude kohustada hagejat tasuma XXXKÜ-le võlgnevus summas 1531,41 eurot. Kohus leiab, et kostja vastavasisuline nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks vastava nõude esitamiseks õigustatud isik. Kohus märgib, et tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 saab võlgnikult kohustuse täitmist nõuda üksnes võlausaldaja, mis tähendab, et XXXKÜ ees esinevat võlgnevust saab hagejalt välja nõuda üksnes XXXKÜ. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, et XXXKÜ oleks andnud kostjale volituse, et kostja esitaks vastava nõude XXXKÜ nimel.
43.Kohus leiab kokkuvõtlikult, et poolte kaasomand tuleb lõpetada viisil, mille kohaselt hageja ja kostja kaasomandisse kuuluv korteriomand aadressil XXX (registriosa nr XXX) müüakse enampakkumisel järgmistel tingimusel: 1) korteriomandi müügist saadud tulu arvelt tasutakse täies mahus Nordea Bank AB-st laenulepinguga nr XXX võetud laen, mis on tagatud kinnistusosakonna registriosa nr XXX neljandasse jakku teisele järjekohale seatud hüpoteegiga; 2) korteriomandi müügist Riho Johansonile kuuluva tulu arvelt tasutakse täies mahus Nordea Bank AB-st võetud laen, mis on tagatud kinnistusosakonna registriosa nr XXX neljandasse jakku esimesele järjekohale seatud hüpoteegiga; 3) korteriomandi müügist saadud tulu arvelt tasutakse kõik müügiga seotud kulud; 4) pärast eelnimetatud kulutuste kandmist korteriomandi müügist järgi jääv summa jagada võrdselt XXX ja XXX vahel. Poolte ühisomand lõpetada järgmistel tingimustel: a. tuvastada, et Nordea Bank AB-st laenulepinguga nr XXX võetud laen on XXX ja XXX ühisomandis ning pooled vastutavad sellega seotud kohustuste eest solidaarselt; b. tuvastada, et XXX on kohustus tasuda Nordea Bank AB-st laenulepinguga nr XXX võetud laenu eest XXX hüvitis 1394,44 eurot; c. jätta XXX ainuomandisse ühisomandisse kuulunud varast sõiduauto BMW316i, pesumasin ja koridori mööblikomplekt; d. jätta XXX ainuomandisse ühisomandisse kuulnud varast saksofon, lapse roosa voodi, roosa suvekäru, jalgratas, fotoaparaat Sony ning metallist nagi;
44.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis enamsaadu eest 799,36 eurot. Jätta rahuldamata kostja nõue kohustada hagejat tasuma XXXKÜ-le võlgnevus 1531,41 eurot.
45.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 3500 eurot ja vastuhagihind 4265,71 eurot. Menetluskulud
46.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-70-10 p-s 14 leidnud, et kui kaasaomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda jätmine, kuna mõlemad pooled on soovinud kaasomandi lõpetamist, seega on käesolev lahend tehtud mõlema poole huvides. Samuti võtab kohus arvesse, et kohus on kostja esitatud vastuhagi nõude osaliselt rahuldanud ning osaliselt jätnud rahuldamata, mis tulenevalt TsMS § 163 lg-st võimaldab samuti menetluskulude poolte endi kanda jätmist.